Miiu blogi

Archives for October 2015

Childhood classics: Funny chestnut animals (DIY)

~ DIY, toddler crafts

looomloomadThe best part about being a parent has to be getting to relive all your best childhood memories and get to experience it all once more. One of my top ten childhood classics is definitely making funny chestnut animals in the fall and even though I lost my phone in the process of collecting chestnuts (and found it again, thankfully), I thoroughly enjoyed every minute of it. We all did – while me and Ladybug started, H kept princess Peaches busy and when it was time for baby to go to bed, H got to get his craft on. After Peach fell asleep, the rest of us got to enjoy crafting together, pinning holes, gluing and giggling at how silly some of our animals turned out. I highly recommend any of you to go find some chestnuts, grab some toothpicks or matches and get creative. It’s so much fun it’s ridiculous. 🙂

// Lapsevanemaks olemisel on palju boonuseid, aga üks toredamaid eeliseid on päris kindlasti omaenda parimate lapsepõlvemälestuste uuesti läbi elamine. Üks minu lapsepõlve-edetabeli säravamaid tähti on kindla peale sügisel kastanimunadest loomakeste valmistamine. Nagu te teate, kaotasin ma kastanimune korjates oma telefoni ära ja valasin selle üle kibedaid pisaraid, aga ometigi oli kogu protsess minu jaoks täiesti pööraselt lõbus. Lõbus oli meil kõigil – sel ajal, kui mina ja kroonprintsess kastanilooma-töötoaga algust tegime, hoidis H beebit tegevuses ja kui Virsiku uneaeg kätte jõudis, viisin mina tita magama ja H sai meisterdamise üle võtta. Lõpuks toimetasime kolmekesi koos – torkasime auke, poolitasime tikke ja itsitasime oma totrate loomakeste üle. Soovitan igaühel teist (ka neil, kellel põnne veel pole) kastanimune korjata, peotäis tikke haarata ja kõik oma loometšakrad valla lasta. See on nii tore, et mõjub suisa terapeutiliselt. 🙂 P.S. Soovija võib oma üllitisi ka Emmede Klubis jagada ja auhinna võita!
loooomA surprised little worm and one very melancholic lion…

// Väga üllatunud ussike ja tohutult melanhoolne lõvi…
loom1Our adorable hedgehog’s little head is made of tiny bit of cardboard that I rolled up and covered with string using a glue gun. The nose is a little black plastic bead. 🙂

// Meie imearmsa siilikese koon on tehtud tillukesest koonuseks rullitud kartongijupist, mille ma liimipüstoli abil takunööriga katsin. Ninaks on tal harilik must plastmasspärl. 🙂
loomad5It’s hard not to giggle a little when you’ve created a “crocodile” that looks as silly as ours does. Doesn’t it make you want to chuckle a little? 😀

// Raske on mitte itsitada, kui nõnda debiilse moega “krokodilli” valmis oled meisterdanud. No kas ei aja naerma? 😀


Jutupostitus kahes keeles blogimisest ja lisatoidust

~ chit-chat

Musipallid õhtusöögilaua ääres. 🙂

Ma ütlen päris ausalt – ma ei viitsi tihtipeale kahes keeles kirjutada ja seetõttu tuleb see (eimillestki kõnelev) postitus siin ainult eestikeelne. Ühest küljest on inglise keeles kirjutamine minu blogi-identiteedi küsimus – nii see Käopesa-blogi siin alguse sai ja kuidagi narr tunduks seda muuta ainuüksi sellepärast, et nii on mugavam ja populaarsem. Mis mõttes populaarsem? Ma olen seda varem ka öelnud, aga ütlen korra veel: kui kellelegi tundub, et inglise keeles (eriti veel vigases) blogi kirjutamine blogile lugejaid juurde annab, siis see on üsna naiivne pettekujutlus. Kohalikke lugejaid võõrkeelne tekst pigem peletab ja võõramaalased ei viitsi teises riigis elava blogija tekstidesse nii või naa süveneda – eriti, kui kehv grammatika selle keeruliseks teeb. Seetõttu ongi mul aeg-ajalt tunne, et ma ei viitsi enam – et lihtsalt ei ole põhjust. Olgu – seda loevad mu Rootsis ja Soomes elavad sõbrad ja sugulased ja mitmed internetisõbrad üle maailma. Mul on tunne, et kui ma neile enam ei kirjutaks, oleks see justkui nende reetmine. Teisalt tunnen ma üha enam (tõenäoliselt seoses kohustustekoorma kasvamisega), et kui mul on valida, kas blogida kahes keeles või üldse mitte, valin ma tihtipeale viimase. Seega jõuab siia tihtipeale pigem vähe minu spontaanseid tundeid ja mõtteid – kirjutan siis, kui aega on rohkem ja mõte on peas valmis küpseda jõudnud. Mida rohkem ma seda pseudoprobleemi avalikult lahkan, seda enam mõistan, kui totralt see ilmselt teie jaoks kõlab, aga minu jaoks on see raske identiteedikriis. Ei naera! Mida teie teeksite? 
ch3Täna oli küllalt väsitav päev (Virsik kasvatab korraga kahte hammast ja kuigi ta ärkveloleku ajal on hästi lõbus ja vapper, ei ole magamine tema jaoks pooltki nii lihtne ja kui magamine ei ole lihtne tema jaoks, ei ole see teps mitte kerge ka mulle…) ja otsustasime, et kõige parem ja kiirem õhtusöögivariant võiks olla väike tex-mex puhvet. Varem ei olnud kroonprintsess üldse suurem asi taco– ja burritohuviline, aga nüüd, kui ta saab endale ise lisandeid juurde doseerida ja einet oma maitse järgi kujundada, näib see talle vägagi mokkamööda olevat. Mis kõige parem – õhtusöögi valmistamisest kokku hoitud aja saan kulutada blogimisele ja Kukupesa esimese tellimustöö lõpetamisele! Tegin Kukupesale logo ka peaaegu valmis ja esitan varsti-varsti oma elu esimese arve. Nii hirmus ja ärev on see täiskasvanuelu, ma ütlen! Kui teie seas on mõni ettevõtja – kas teie jaoks oli ka kogu see värk alguses pisut… aukartustäratav? Või olen ma ainus jänespüks? 
 ch2Meil on Emmede Klubis sel nädalal käimas suur toiduteemaline auhinnamäng (LINK <- tulge võtke sellest osa!), mille peasponsoriks on Salvest. Nende tootesari Põnn on läbi teinud põhjaliku uuenduskuuri ja mina, kes ma kunagi Põnni poole isegi mitte vaadanud pole, olen nüüd nende tootevalikuga põhjalikult kursis. Lisaks suurele hunnikule auhinnapakkidele saime ühe kingikoti ka Madi lapsele, et viimane kodumaised lastetoidud omal nahal järgi proovida saaks. Me muidugi ei tulnud selle peale, et Maiu mingi nipiga “soolast” titepüreed nõus pole sööma (kes oleks, kui toidulaual figureerib juba päristoit?) ja nii sai ka väike Virsik täna esimest korda kodumaist ökopüreed maitsta.

Ma tean, et ma lubasin teile lisatoidust ja beebitoidu retseptidest kirjutada, aga ütleme nii, et selleks pole olnud vähimatki põhjust – Virsiku põhitoiduks on ikka veel rinnapiim ja lisatoidu söömine on kõige ebapopulaarsem asi, mida sellele neiule on võimalik välja pakkuda. No mis ma sest püreetamisest siis kirjutan, eks… Täna juhtus aga midagi eriskummalist: mõtlesin, et proovin talle seda pildilolevat püreed pakkuda ja täiesti  u s k u m a t u l   kombel tegi laps pärast esimest ampsu nõudlikult suu lahti ja kõkutas suurest õnnest naerda, kui lusikas suu poole liikus. Tõenäoliselt soosis seda õnnestumist pigem tähtede seis kui püree maitse, aga igaljuhul oli see minu emasüdame jaoks hirmus suur kergendus. Ma ei plaaninud Põnni püreedest ise üleüldse kuskil kirjutada, aga et ma olen Salvesti lastetoidu kohta palju kriitikat kuulnud, mõtlesin paar sõna siiski kirja panna.

Esiteks on minu meelest kohutavalt nõme, et nende lastetoidud varemalt soola ja suhkrut sisaldanud on. Samas on jällegi rõõmustav, et nad sellest loobuda on otsustanud ja nüüd ökoloogilist, puhtama koostisega lastetoitu toodavad. Kanalihaga köögiviljapüreel oli tõeliselt siidine tekstuur ja nagu öeldud, kiitis ka klient selle igati heaks. Pean tunnistama, et vanast harjumusest ja truudusest vana lemmiku vastu valiksin ka täna poodi minnes Ella’s Kitcheni püree, aga samas annan edaspidi ka Põnnile võimaluse – ma ikka olen selline “eelista Eestimaist” tüüpi tüdruk ja kui meil siin head asja aetakse, tahaks seda justkui toetada. 🙂
ch1Kes Käopesa-blogi Facebookisõber on, teab, et siinkirjutaja kaotas oma telefoni nädalapäevad tagasi kastanipuu alla ära. Te ei kujuta ette ka, kuidas ma nutsin. Kui teada sain, et see leitud on ja et ma tõepoolest kaotasin selle õue, nutsin veel kõvemini. 😀 Kroonprintsess teatas seepeale, et sellest pole midagi, sest nii issil kui tal on telefonid (neiul endal on plastikust mängutelefon) ja et me võime kõik neid rõõmsalt jagada. Mis nii viga lohakas olla, kui tugigrupp häid lahendusi välja pakub… Millal teie viimati midagi ära kaotasite? Kas nutsite ka natuke? 😀

OKR-inspired recipe: Spicy roasted carrots (side dish)

~ mis mu taldrikul on?, mis täna...?, our kitchens rule

porknad1I can’t stop thinking about Maris’ and Igor’s summer dinner and the amazing leg of lamb they served for main course. What I reminisce about most, though, is Maris’ carrot chips – they were so beautifully sweet and spicy and definitely one of the loveliest condiments I’ve ever had on my plate. After H and the kids brought home a huge bagful of homegrown carrots from H’s grandparents’ house, I decided it was time to try and recreate (well, almost) Maris’ side dish. Because the carrots I had were so fresh and juicy, I decided not to crisp them up and chose to just honey-glaze and roast them. The flavors, however, were just right. So, without further ado: my rendition of one of the best OKR recipes so far!

// Ma ei saa mitte mingi nipiga peast Marise ja Igori suvedineed ja nende pearoana serveeritud imelist lambakintsu. Mis mind enim kummitab, on Marise porgandikrõpsud – need olid nii imeliselt magusvürtsikad ning ühed mõnusamatest lisanditest, mis minu taldrikule eales sattunud on. Pärast seda, kui H ja lapsed H vanavanemate juurest suure hunniku koduaia-porgandeid koju tõid,  teadsin, et on tagumine aeg Marise porgandirooga (peaaegu) jäljendada püüda. Kuna minu porgandid olid imeilusad, noored ja mahlased, otsustasin neile laastudeks lõikamise ja krõbedaks röstimise asemel hoopis vürtsidest ja meest glasuuri teha. Maitsed said aga needsamad, mida sõprade juures nautida saime. Niisiis, pikema jututa: siin on minu tõlgendus ühest OKR’i seni parimast retseptist!
pildidYou need:

12 small carrots
½ tsp ground cinnamon
¼ tsp ground cardamom
½ tsp ground coriander
½ tsp ground cumin
1,5-2 tsp of sea salt
¼ tsp of black pepper
½-1 tsp of chili flakes
1-1,5 dl olive oil
3 tsp honey
splash of balsamic vinegar
2 sprigs of fresh rosemary
1-2 cloves of garlic

// Sa vajad:

12 väikest porgandit
½ tl jahvatatud kaneeli
¼ tl jahvatatud kardemoni
½ tl jahvatatud koriandriseemneid
½ tl jahvatatud vürtsköömneid
2-3 tl meresoola
¼ tl musta pipart
½-1 tl tšillihelbeid
1-1,5 dl oliiviõli
3 tl mett
tagasihoidlik sorts palsamiäädikat
2 oksa värsket rosmariini
1-2 küüslauguküünt
porknadHalve the carrots. Throw all the dry ingredients in a bowl (or if they’re not already ground, go ahead and use a pestle and mortar like I did) and mix. Add the honey, oil and balsamico, then add the finely chopped rosemary and pressed clove(s) of garlic. Give the glaze a good whisk until it’s smooth and even. Incorporate the glaze and carrots in an ovenproof dish, cover it with tin foil and bake the carrots at 200ºC until tender. Remove the tin foil 10-15 minutes before taking the carrots out of the oven to allow the glaze to caramelize.  Sprinkle the carrots with sea salt flakes and freshly ground black pepper and garnish with a few sprigs of fresh rosemary. Serve as a side dish with a lamb roast or on their own with a fresh and vibrant tzatziki, raita or with some plain old delicious sourcream.

// Poolita porgandid. Viska vürtsid kaussi (või kui nad ei ole veel jahvatatud, valmista glasuur uhmri abil, nagu minagi) ja sega need kokku. Lisa mesi, õli ja palsamiäädikas, siis peeneks hakitud rosmariin ja pressitud küüslauguküüned. Sega glasuur hoolikalt kokku kuni kõik komponendid on ühtlaselt segunenud ja sega glasuur ahjuvormis porganditega kokku. Kata vorm fooliumiga ning küpseta porgandeid 200ºC temperatuuri juures kuni porknad on peaaegu pehmeks küpsenud. Seejärel eemalda foolium ja küpseta porgandeid veel 10-15 minutit, et glasuur saaks mõnusalt karamelliseeruda. Puista porganditele meresoolahelbeid, jahvata peale musta pipart ning kaunista paari värske rosmariinioksaga. Serveeri lamba kõrvale lisandina või eraldiseisva roana koos särtsaka tzatziki, raita või vana hea hapukoorega.
porknad2Comfort food at it’s finest – warming, filling and really easy to make. Give it a try and let me know what you think!

// Lisaks sellele, et seda on imelihtne valmistada ja et see on toitev ja tervislik, teeb see ka seest mõnusalt soojaks ja tuju heaks. Proovige järgi ja andke teada, kuidas maitses!

The perks of being a little sis’

~ ilusad asjad, õdedevaheline armastus

kottIt’s not always easy being our kids’ aunt – Ladybug doesn’t leave poor S alone for even a second and follows her around everywhere she goes. Little sis’ is a huge help when she’s around – while she keeps Ladybug busy, I can catch up on my housework or get some work done. I always feel a little guilty because she does so much for us and never receives much in return. I was just about to end my collaborations with Shein and Romwe (because there’s only so much a girl needs in her closet) when I remembered I have a little sister who’s all grown up and more interested in fashion and Instagram than playing with toys so I ordered her a colorful little purse. I knew she’d love it! Although I’ve got to say I did toy with the idea of keeping it because the color is so incredibly pretty… The idea of having a big sis’ who receives sponsored clothing seemed to be pretty popular so we placed another order while she was here on Saturday. She’s all grown up so the smallest sized women’s garments seem to fit her perfectly. We’ll see! By the way: did we grow up so fast? Didn’t we play with Barbie dolls at the age of 11?

// Meie laste tädiks olemine ei ole alati kõige lihtsam töö – kroonprintsess ei jäta oma tädi hinge korrakski rahule ja käib tal kõikjal järel ning nuiab teda endaga mängima. Õeke on mulle suureks abiks – sellel ajal, kui tema kroonprintsessi tegevuses hoiab, saan mina kodutöid teha või mõned kiiremad tööülesanded täita. Mul on alati natuke paha tunne, sest tema on nii abivalmis ja tubli, aga meil talle eriti midagi vastu pakkuda pole… Ma olin just oma Shein’i ja Romwe koostöid lõpetamas (sest palju mul neid riideid ikka vaja on), kui mulle tuli meelde, et mul on peaaegu-teismeline väike õde, kes on juba suur tüdruk ja huvitub mängimise asemel üha enam moest ja muust sellisest. Tellisin talle ilusa lõheroosa ja kuldsega tüdrukuliku käekoti, mis talle (nagu aimata oli) väga-väga meeldis. Tuleb tunnistada, et ma kaalusin korraks selle endale jätmist, sest selle värv on niiii ilus… Tundus, et mõte tasuta riideid saavast suurest õest oli päris populaarne, nii et tegime talle laupäeval väikese tellimuse. Ta on juba piisavalt suur, et kõige väiksemas suuruses naisteriided talle sobida võiksid. Eks näis! Muuseas – kas meie kasvasime ka nii ruttu suureks või? Ma võiksin vanduda, et mängisin 11-aastasena veel nukkudega…
kott223.60€ (LINK)
kott1

Snapshots: When auntie visits and stays for a sleepover

~ family, õdedevaheline armastus, outfit of the day, snapshots (pildipostitus)

kallu1My dearest little baby sis’ has a school holiday so she came over today and even stayed the night. We all absolutely love having her over – she helps me watch the kids so I can get some housework done, plays with our Ladybug and cuddles little Peach, cracks jokes, tells good stories… it’s really cozy having her around. 🙂

// Kuna käimas on koolivaheaeg, tuli minu pai väike õde meile täna külla ja jäi ööseks ka. Meile kõigile hirmsasti meeldib, kui ta meil külas käib – ta aitab mul lapsi elus hoida vaadata, et ma kodutöid teha saaksin, mängib kroonprintsessiga ja kaisutab Virsikuga, viskab nalja, räägib häid lugusid… nii tore on, kui üks pereliige veel majas on. 🙂
kalluMy little Rainbow Dash at the playground. 🙂

// Mu väike Vikerkaaresäästsööst mänguväljakul. 🙂
kallu2 kallu3ootdOn my way to my guitar lesson. How it’s going? Haven’t made any progress, thank you for asking. 😀 The t-shirt I’m wearing is from (HERE), plaid shirt from (HERE), the jeans are Crocker, the quilted jacket Zara, the boots thrifted and the plaid scarf from (HERE).

// Teel kitarritundi. Kuidas mul läheb? Tänan küsimast, ma ei oska mitte midagi. 😀 Riidesse oskasin õnneks panna! T-särk (SIIT), punane ruuduline särk (SIIT), jalas Crockeri teksad,  seljas Zara nahktagi, saapad kaltsukast, ruuduline sall (SIIT). 
snapsWhen one asks for salad, the other one for a sandwich and the third refuses to eat either of those two alternatives, you just prepare three different dishes because you’re really nice like that. 😀

// Kui üks küsib õhtusöögiks salatit, teine einevõileiba ja kolmas keeldub kumbagi neist alternatiividest suu sissegi võtmast, tuleb lihtsalt kõigile meelepärased road valmis teha. Nädalavahetuse puhul või nii… muul ajal oleks keegi ilmselt pidanud nälgima, sest üldjuhul pole siin tegemist à la carte-restoraniga. 😀
snaps32The girls wanted to bake something so we made a batch of the world’s most delicious brownies. Again. I promise I’ll share the recipe someday soon!

// Tüdrukud tahtsid küpsetada, mistõttu panime hakkama plaaditäie maailma parimat browniet. Jälle. Ma luban, et jagan teiega varsti seda elumuutvat retsepti!
snaps1Isn’t she a beauty?

// Kas ta pole mitte kaunitar?
snaps4After the little ones went to bed we did what we often do to entertain ourselves late at night – played Super Mario! H and S suck, by the way, hehehe… We should film ourselves playing video games. It’s so ridiculous you guys could really have quite a few good laughs at our expense. 😀

// Pärast seda kui pisikesed magama läksid tegime seda, mida me ikka tihtipeale õhtuti teeme, et endid lõbustada – mängisime Super Mariot! H ja S on ikka erilised kobakäpad, et te teaks, hehehe… Me peaks seda, kuidas me mängime, millalgi filmima. See on nii absurdne, et te saaks meie kulul korraliku kõhutäie naerda. 😀
snaps5Right… everyone else has gone to bed is asleep (H is trying hard to pretend he’s in fact not sleeping on the couch :P) and it’s about time I call it a night as well. I think we’re going to start tomorrow off with a fabulous breakfast (I’m thinking bacon, eggs, beans, pancakes, the whole nine yards) and then it’s time for Ladybug’s ballet lesson. Toodles!

// Nõndaks – kõik teised on juba voodisse läinud magavad (H teeskleb kõigest väest, et ta tegelikult sugugi ei maga diivanil :P) ja mulgi on tagumine aeg pikali visata. Ma arvan, et alustame homset päeva uhke hommikusöögiga (sh. peekoni, munade, ubade, pannkookide – no kõigega!) ja siis on aeg kroonprintsessi sellenädalast balletitundi väisata. Head ööd!

OOTD: Greys and pastels (and a really pretty varsity jacket)

~ outfit of the day

outfitta1I seriously can’t remember the last time I felt as pretty as I did yesterday wearing this grey and pink outfit to the hardware store. The scarf (LINK) is large, soft and cozy and the varsity (college) jacket (LINK) rrreallly pretty. I’d even say it’s my prettiest oufit ever! Is it okay if I wear these clothes every day from here on out? Pretty please? Fun fact: the last time I wore this dress, it was waaay snowier outside and I was waaay more pregnant. 

// Ma ausõna ei mäleta viimast korda, kui ma ennast nii ilusana tundsin nagu eile seda ülimugavat halli-roosa kombot kandes. Sall (LINK) on suur ja imepehme ja roosast kunstnahast varrukatega (LINK) pusa on hästi mugav ja armas. Kas see on ok, kui ma seda riietust edaspidi iga päev kannan? “Palun-palun-paluuun-paluuuun, siin mängus ikkkka,” nagu kroonprintsess mõnikord manguda tavatseb. 😀 Muuseas: viimati, kui seda kleiti kandsin, oli õues õudselt lumine ja mina olin õudselt rase.outfitta34ootd3outfitta2ROMWE scarf and varsity jacket
H&M marble statement necklace
ALDO watch
CONVERSE sneakers
SHEIN fringed handbag
THRIFTED dress (no idea where it’s originally from 🙁 )
outfitta

Our Kitchens Rule: La familia at an Italian restaurant

~ our kitchens rule

botte6Until we start cooking again in 2016, we decided to do a round of wining and dining at various local restaurants and even review and vlog about them if they want us to. This Friday we decided to go see what an Italian restaurant called La Bottega has to offer and enjoy each other’s company. It had been way too long since we last met and we had all missed each other like crazy. We did a round of “what’s new?” and everyone in the group had great news to share – they’re all so incredibly inspiring (and insanely fun) to be around. There’s no better way of starting off a weekend than leaving the kids at home for a couple of hours, walking through old town at night, meeting up with the best group in the world, eating great food and drinking fabulous wine. Pretty hard to beat, I’d say!

// Kuni me 2016. aasta alguses uuesti süüa tegema hakkame, otsustasime endid hoopis erinevates kohalikes restoranides hea ja paremaga kostitada lasta ja restorane nende soovi korral ka arvustada. Möödunud reedel otsustasime minna teineteise seltskonda nautima ja vaatama, mida Vene tänaval asuval itaaliapärasel La Bottegal meile pakkuda on. Meie viimasest kohtumisest oli selgelt liiga palju aega möödas ja kõik tundsid teineteisest juba puudust. Tegime kohe uudisteringi, et kõik saaksid pajatada uudiseid oma elus toimuvast ja kõigil oli mõni tore lugu või inspireeriv saavutus varrukast võtta. Nad on kõik nii ägedad ja tublid (ja pööraselt vaimukad) ja panevad mindki tahtma parem, osavam ja andekam (loe: nende vääriline) olema. Pole paremat viisi nädalavahetuse alustamiseks kui elu õite punti sidumine ja paariks tunniks vanaema juurde viimine, läbi õhtuse vanalinna restorani jalutamine, maailma mõnusaima kambaga kohtumine ja hea toidu ning suurepärase veini nautimine. Raske on midagi mõnusamat ette kujutada!
botte7This time around I decided to not focus any energy on photographing and filming – that’s why all these snapshots are pretty random and also why the photo quality is so iffy. Sorry!

// Seekord otsustasin filmimisele ja pildistamisele üldse mitte rõhku panna ja lihtsalt õhtut nautida – sellepärast on ka piltide kvaliteet tavalisest seitse korda nirum ja pilte ainult peotäis. Anteeksi!
botte5<3
 botte2Maris’ beautiful squid entree. From what I understood, it wasn’t just visually stunning – Maris seemed to love it. 🙂

// Tekkis millegipärast kange tahtmine visata mõni nõme nali stiilis “kelle süü see on, et tema oma jäsemeid pillub – järgmine kord jätab äkki jala”, aga see imekaunis kaheksajalg on paremat väärt. Maris kiitis oma eelrooga väga. 🙂
botte3Maris instagramming her squid. #ourkitchensrule

// “Ärge arvake, et selles voorus vähem pilti tegema peab!” – Instasõltlane Maasikas e. @kukulind
botte4Rasmus pointing suspiciously at the artichoke hearts he has in front of him.

// Rasmus kahtlustavalt artišokisüdametele osutamas. 
 bottebotte8My entree – the most beautiful, simple, delicious, tender beef carpaccio with beautiful Grana Padano and melon. Yum, yum, yum!

// Minu eelroog – maailma kõige imelisem, lihtsakoelisem, maitsvam ja õrnem veisecarpaccio suurepärase Grana Padano, meloni ja õunaga. Õuna menüüs ei olnud ja oleks võinud taldrikultki olemata olla, aga patt oleks nuriseda, sest kokkuvõttes oli roog oivaline. Näm, näm, näm!
botte1With the main course I decided to take a step outside the box and try something I wouldn’t normally order. I have to be honest with you – as much as I love food, bold cooking and the idea of nose-to-tail-eating, offal dishes still intimidate me a bit. I’m not a huge fan of liver because I still have pretty vivid memories of what liver tasted like served at kindergarten. I’m guessing it’s because it wasn’t exactly a) top quality produce (even some poor quality cuts of meat can sometimes taste a little too… offaly if you know what I mean) b) cooked to perfection. This veal liver dish had me convinced at “caramelized onion and Marsala” and what I got was exactly what I had imagined. It was sensational! Tender, moist, fabulously caramelized, nice and subtle flavor… hands down, one of the best main courses I’ve had in a long time.  I also ordered a side of oven-roasted garlic (with cognac and honey) and that just ticked another box for me. I enjoyed my meal with a glass of beautifully vibrant Valpolicella (can’t remember which kind, but it was great). Spectacular!

// Pearooga tellides otsustasin ennast ületada ja proovida midagi, mida ma harilikult ei telliks. Ükskõik kui kõrgelt ma head toitu, julget katsetamist ja koonust-sabaotsani-toitumise põhimõtet ei hindaks, äratavad rupskiroad minus siiski teatavat… aukartust. Ma ei armasta maksa, sest minu maitsemeeli kummitavad veel eredad mälestused lasteaias serveeritud maksakastmest. Ilmselt oli toona asi selles, et tegemist ei olnud a) maailma kõige kvaliteetsema toorainega (isegi mõned kehvema kvaliteediga lihatükid maitsevad pisut liiga “maksaselt”) b) maailma kõige peenemate kokandusalaste võtetega. La Bottega menüüst leitud vasikamaks veenis mind sõnadega “pannikuum”, “sibul” ja “Marsala” ja kui ta sellise karamellise ja kuldsena minu ette asetati oli selge, et sain täpselt seda, mida ootasin. See oli lihtsalt sensatsiooniline! Õrn, mahlane, suurepäraselt karamelliseeritud, puhas ja nauditav maksamaitse… liialdamata üks parimaid pearoogasid, mida üle pika aja maitsta olen saanud. Lisaks tellisin veel lisandite nimekirjast leitud ahjus küpsetatud küüslaugu mee ja konjakiga, mis tõmbas tervikule ilusti joone alla. Kõrvale jõin klaasikese mõnusalt särtsakat Valpolicellat (ei mäleta, millist ja ei saa kontrollida ka, sest neil ei ole joogikaarti netis üleval). I-me-li-ne!

Our newest (four-wheeled) family member

~ ilusad asjad

243435333bbd7f_oMeet Dunder-Karlsson, the Saab 9-5 Aero with a 2.3 l turbocharged petrol engine and manual gearbox. There’s a lot we love about him – he’s spacious, fast, in great shape, has a subwoofer, but spares us from listening to Ladybug’s CDs all day every day – because the car has separate speakers in the back, me and H can now actually have a conversation without anyone constantly screaming “CRANK UP THE VOLUME!” from the back seat. We thought about giving him a Swedish old man’s name like Nils or Bertil, but because he’s pretty sexy and powerful (and because we just went to see a Pippi musical…), Dunder-Karlsson felt like the way to go. I’ve had a special little place in my heart for Saabs all my life and I’m so excited our little car family now includes one. 🙂

// Saage tuttavaks meie uusima pereliikme Kõva-Karlssoniga, kes on turbolaetud bensiinimootori ja manuaalkastiga Saab Aero 9-5. Palju on tema juures asju, mida me palavalt armastame – ta on ruumikas, kiire, üliheas seisukorras (kõik Saabi tüüpvead, k.a. mootor on remonditud) ja kuigi tal on korralik supakas, saame me tänu talle omavahel vestelda ilma, et keegi tagaistmelt lakkamatult “palun vanaema-põll-taevas-sinise-laulu!” ja “KÕVEMAKS!” hüüaks – meie kaarikul on ees ja taga eraldi kõlarid. Mõtlesime talle Rootsi vanamehele pasliku nime panna ja ta Nilsiks või Bertiliks ristida, aga kuna ta ikkagi on üsna seksikas ja võimas (ja kuna me käisime just Pipi muusikali vaatamas…), otsustasime talle Kõva-Karlsson nimeks panna. Mu südames on alati Saabidel eriline koht olnud ja mul on nii hea meel, et meie väikeses autoperes nüüd üks selline olemas on. 🙂
24343531f765fe_o

Snapshots: A day in the life

~ snapshots (pildipostitus)

snapshots3Looking back at the archive in my blog, these kinds of everyday posts are my favorite. As weird as it sounds, they carry some of the fondest of memories – even if they’re just really random posts about really random stuff. So, without further ado: a day in our life!

// Kui ma oma blogiarhiivis mõnikord tagasi vaatan, on need igapäevapostitused mu lemmikud. Nii imelikult kui see ka ei kõlaks, on nendes hästi suvalistest igapäevaasjadest pajatavates hästi suvalistes postitustes midagi minu jaoks hästi erilist. Niisiis, pikema jututa: päev meie elus!
snapshots8I started my day with taking a shower, calling a cab and being three minutes late to my doctor’s appointment. I’m a bit of a hypochondriac on and off – I can sometimes get the idea that something is wrong with me and then feel a sudden urge to see a doctor. I went to see a gynaecologist today and it turns out my lady parts are a-okay. In case you needed to know this very valuable piece of information. 😀 After that it was time for my nail appointment. 🙂

// Alustasin oma päeva duši all käies, endale takso tellides ja arstivisiidile kolm minutit hiljaks jäädes. Minus on peidus tilluke hüpohondrik – mõnikord võin ma endale pähe võtta mõtte, et minuga on midagi väga valesti ja siis tunda äärmist vajadust arsti külastada. Käisin täna günekoloogi juures, kes kinnitas, et minuga on kõik kõige paremas korras. Kindlasti tundsite sellest Äärmiselt Vajalikust Informatsioonist puudust, nii et olge siis lahked. Pärast Fertilitases käimist oli aeg Merle juurde käpakesi korda tegema minna. 🙂
 snapshots2Mom getting her nails done doesn’t sound like the greatest family activity, you say? WROOONG. 😀 There are tons of toys at the salon so Ladybug has her hands full, Peach gets to crawl around and explore all she likes and the rest of us make fun of each other and have a ton of laughs. 😀

// Võiks ju arvata, et emmega küüntesse minemine pole teab, mis kogu pere meelelahutus, aga tegelikult on meil kõigil seal hästi tore. Seal on suur hunnik mänguasju ja joonistustarbeid, millega kroonprintsess ennast igavesti (“miiiiiks me peame koju minema?!”) tegevuses võiks hoida, Virsikul on laialt ruumi ringi käputada (ja tädi M, kes ta muside ja kõdiga üle külvab, kui minul parajasti käed “ahjus” on) ja me ülejäänud teeme lihtsalt teineteise kulul nalja ja naerame nii, et kõhud kõverad. 😀 
 snapshots1snapshots4After we were done I popped by the place I order my contacts to stock up. I don’t know what my problem is but I keep forgetting to order new ones and then walk around blind as a bat. It’s not that much of a problem at home, but the minute I step outside, I’m completely lost and remember I was going to buy contacts. Hopeless. Anyhow, their office is in the same building my nail tech works in so I just popped by and grabbed two boxes. I’ve never tried these ones before – they’re supposed to be great against dryness and having worn them all day today I have to say I absolutely love them. 🙂

// Pärast hoolduses käimist hüppasime läbi Läätsed.com’i kontorist ja ostsime mulle uued läätsed. Ma ei tea, mis mul täpselt viga on, aga ma unustan uute läätsede tellimise pidevalt ära ja avastan iga natukese aja tagant, et pean kodust väljuma, ise pime nagu mutt. Täiesti lootusetu. Igatahes asub nende kontor samas majas, kus mu küünetehnik töötab ja nii kirjutasin neile Facebookis ja küsisin, kas neil on mulle midagi. Kiirelt vastati, et läätsed on olemas ja tasub mul neile ainult järgi tulla. Ma olen seda varem ka öelnud, aga ei väsi kordamast, et neil on ikka täiesti kindlalt Eesti parim teenindus. Pildilolevaid läätsi proovin muide esimest korda. Need pidid olema eriti hingavad ja head kuivuse vastu (loe: ekraani ees töötamiseks) ja olles neid päev otsa kandnud võin kinnitada, et need on parimad läätsed, mida ma seni kandnud olen. 🙂
 snapshots5We decided to treat ourselves to some lunch at Mack BBQ and were as delighted as always. Those jalapeño poppers are H’s all time favorite and I can’t get enough of their beer batter onion rings. I’m doing it again – posting food pics in the middle of the night. If it’s any consolation, I’m suffering just as badly from onion ring cravings right now. 🙁

// Otsustasime ennast lõunasöögiks Mack BBQ hõrkude roogadega kostitada ja jäime äärmiselt rahule nagu alati. Need jalapeño popperid on H kõigi aegade kõige lemmikumad snäkid ja mina ei saa küllalt neist õlletaignas sibularõngastest. Ma tean, ma tean – ma teen seda jälle, postitan keset ööd toidupilte. Kui see teid lohutab, kannatan ma ise oma tempude käes praegu vaat, et hulleminigi ja ilanire venib põlvini. 🙁
 snapshots6 snapshotsPeach’s big girl chair debut. She didn’t get any real food though, the poor thing had to chew on a pink plastic plate…

// Virsiku söögitoolidebüüt. Süüa talle muidugi ei antud, vaene laps pidi roosat plastmasstaldrikut järama…
 snapshots7A beef burger with a jalapeño salsa, mozzarella cheese and nachos. It was simply divine! After lunch, H and the kids took me home so I could get some work done and spent the evening at H’s mom’s place. I spent an hour writing an article and lost it when the computer decided to restart. Guess how eager I am to redo it? 🙁

// Macki uus veiselihaburger jalapeñosalsa, mozzarella juustu ja nachodega. See oli iiiiimeline! Pärast lõunasööki tõid H ja lapsed mu koju ja läksid ise vanaema juurde mängima, et mina natukene tööd teha saaksin. Kirjutasin ühte artiklit tund aega ja kaotasin selle lõplikult, kui arvuti restarti teha otsustas. Arvake ära, kui väga ma seda otsast peale teha tahan? 🙁