- Ma olen tänulik, et tõin 2015. aastal küllalt kerge vaevaga ilmale maailma kõige armsama väikese Virsiku. Veel enam olen tänulik, et meie peres kasvab juba kaks maailma kõige ilusamat inimest. Tänan õnne, et ei pidanud lapseootele jäämiseks kümme aastat üritama, et kummalgi sünnitusel ei tekkinud komplikatsioone ja et mul on võimalus oma lapsi kasvatada omaenda tingimustel, turvalises keskkonnas, olles nende kõrval ja võimaldades neile eluks vajalikku. Mulle on kingitud võimalus olla ema kahele imeilusale tüdrukule ja ma saan neid kasvatada laitmatutes tingimustes. Mida enam ma mõtlen sellele, kui hästi meil kõik on, seda suurem on hirm sellest ilma jäämise ees. Ma olen tänulik, et mulle nii suur õnn lihtsalt niisama sülle kukkunud on.
- Ma olen tänulik, et mul on see blogi ja et mul olete teie. Kuigi Blogiauhindade kolmanda koha võit ei ole mingi kuigi tõsiseltvõetav saavutus, pean ma saavutuseks seda, et mind ümbritsevad teiesugused inimesed. Mul on täiesti ükskõik, kui kuskilt lendab selle punkti peale välja mõni vihane blogija ja avaldab Arvamust, kuidas mõnes blogis on ainult “ninnu-nännu, musi-kalli” – kui tahan maailma kõige inspireerivamaid inimesi ninnunännutada, on mul selleks igasugune õigus! Ninnu-nännu teile selle eest, et te mind toetate ja innustate. Ninnu-nännu, et aitate mul minu äri edendada, elate kaasa, annate nõu, vajadusel laidate ja aitate konstruktiivse kriitikaga. Ninnu-nännu, et olete kullast südametega inimesed, kes ei pea paljuks oma aega ja raha heategevusele pühendada. Ninnu-nännu, et teete nii head nalja, olete nii inimlikud ja samas nii üliinimlikult sõbralikud, targad ja kihvtid. Aitäh! Te annate mulle tõenäoliselt rohkem, kui mina teile.
- Olen tänulik, et minu ümber on nii palju nõuandjaid ja abistajaid. Ükski katsumus ei ole ületamatu, kui sinu ümber on inimesed, kes aitavad sul ebakindlustest nõu ja jõuga üle saada. See on ka minu nõuanne kõigile, kes kardavad, et nad ei oska ega saa hakkama. Võib-olla ei oskagi, aga sellest pole midagi – otsi üles keegi, kes oskab, tee talle vajadusel lõunasöök välja ja küsi temalt kõige kohta, mida sul teada vaja on! Olen tänulik kõigile, kes on aidanud mul OÜ Kukupesa rajamisega kaasnevad hirmud seljatada ja mulle nõu andnud, et ma kõik probleemid lahendada oskaksin. Eraldi tahan tänada Annet, Liat, Kätit, Ruth Mariat, Maarjat ja StickIt/Tribilia design töökat ja andekat kampa. Lisaks muidugi ka toredaid ja alati abivalmis tädisid, kes Maksuameti infotelefonile vastavad. Aitäh!
- Püüded kala sööma õppida ei ole küll lõpuni vilja kandnud, ent edusammud on 2015. aastal igatahes märgatavad olnud! Koha olen suisa mitmel korral maitsvaks pidanud – viimati restoranis Farm üritusel “Riga: Your flavorite city”, kus pakuti oivalist soolatud koha. Toores kala on täiega next level challenge mu jaoks ja see oli täiesti üllatavalt maitsev!
- Ma olen tänulik, et minust saab iga aastaga normaalsem inimene ja olen endaga 2016. aastale vastu minnes oluliselt suurem sõber, kui möödunud aastavahetusel, mil nutsin üksinda kodus silmast peast ja tundsin, et eluisu on otsas. Siiski tahan algavast aastast minna teraapiasse, et saada abi mõningaste isikuomadustega, mis mulle esivanemate poolt veimevakka kaasa pandi ja millest ma kangesti lahti sooviksin saada. Esiteks olen ma enda vastu tihti teenimatult karm ja minu pidev piitsutamine takistab mind tõenäoliselt tulevikus saavutamast eesmärke, milleni ma ehk pisutki enesekindlamana jõuda võiksin. Lisaks soovin ma, et oskaksin pettumuste ja kurvastusega pisut paremini toime tulla ega tunneks nii tihti, et vajun sügavasse musta auku ega soovi kuskile minna, midagi teha ega isegi mitte süüa. Mis siis, et need tunded kestavad enamasti ainult tunni või maksimaalselt kaksteist – üks ratsionaalselt mõtlev täiskasvanu ei peaks ennast sellisest olukorrast leidma. Eriti arvestades, et sellel täiskasvanul on pere, kes vajab normaalset ja tasakaalukat ema ja naist. Ma tean täna hästi, kust sellised isikuomadused pärinevad ja millised minu lapsepõlvesündmused nende taga on. Seda enam on nüüd aeg abi otsida ja endaga tööle asuda. 🙂
- Vaatamata eelmises punktis välja toodud mõtetele olen sel aastal esmakordselt elus kogenud, et ei pea iseend ja oma puudujääke häbenema, vaid saan enda üle pisutki uhke olla. See on õudselt hea tunne.
- Kui rääkisin sõbrannale, et tahan elutoa pehme mööbli välja vahetada nurgadiivani vastu (et toas rohkem põrandaruumi oleks), teatas ta, et see ei tule kõne allagi, sest mu külalised tahavad ka kuskil istuda. Ma olen tänulik, et meil on sõpru, kes meil külas käia ja meie diivanil istuda tahavad ja et ma olen sunnitud “elulisi” otsuseid vastu võtma nendega arvestades. 🙂
- Kuigi ma olen jõudnud oma elus punkti, kus tunnen tänutunnet pigem nende inimeste eest, kes mind aasta-aastalt ära kannatavad (:D) ja minu kõrvale jäävad, pean siiski õnne tänama ka nende inimeste eest, kellega minu teed tänavu ristunud on ja kes mind inspireerinud, toetanud ja naerutanud on. End võivad puudutatuna tunda näiteks Kaia, Martti, Harriet ja Lennart ning Ruth Maria ja Maarja. Aitäh!
Näide neist, kes on alati olnud ja jäävad :*
Näiteid neist, kelle 2015 mulle kinkis :*
Aitäh, 2015. Ütle 2016le, et ta end vähemalt sama hästi üleval peaks! Ma ei tahaks mingil juhul tuleval aastal vähem õnnelik olla, kui tänavu. 🙂Head vana aasta lõppu ja edukat ning õnnelikku uut, mu kuldsed internetisõbrad!
Archives for December 2015
Snapshots: Our Christmas Eve
Our little extended family celebrated Christmas at H’s mom’s house – my mommy and stepdad came over from Sweden on the 19th so we got to celebrate Christmas together. We headed to H’s mom’s house in the morning to welcome Santa at 1 p.m. He came with four bags fully loaded and kiddo read poems to redeem them all for us. Santa cracked a few jokes, had a chat with kiddo and set off to make other kids happy and left us to open a bottle of champagne and start the celebration. 🙂
// Meie väike perekond tähistas jõule H emme juures – minu emake ja kasuisa tulid Rootsist 19ndal detsembril ja nii saime üheskoos jõulupühi tähistada. Suundusime H emme juurde juba hommikul, et kell üks jõuluvana vastu võtta. Jõulumees tuli nelja triiki täis kingikotiga ja kroonprintsess luges luuletusi, et need meile välja lunastada. Jõuluvana kuulas ettekandele tulnud värsiread huviga ära, puhus neiuga pisut juttu, viskas paar (hüsteeriliselt naljakat) nalja ja asus siis teele, et teisigi lapsi rõõmustada. Meie asusime lauda katma, avasime šampanjapudeli ja tegime pidustustega algust. 🙂
Santa had been -very- generous and brought everyone exactly what they need. See the white present with the brown ribbon to the right? That’s a very exclusive gift box from Wonderboo for our little Pooch. She didn’t have any poems or songs to perform so she did a little dance. I vlogged all through Christmas so I guess you’ll see what it all looked like. 🙂
// Jõuluvana oli meie pere laste vastu -väga- lahke olnud ja kõigile toonud täpselt seda, mida neil vaja oli. Näete seda valget pruuni paelaga kingipakki paremal nurgas? See oli uhke ja eksklusiivne kingipakk meie Loorele. Tal ei olnud küll luuletusi ega laule, mida jõuluvana toodud Wonderboo koeratoidu välja lunastamiseks ettekandele tuua – tema tantsis hoopis väikese tantsu. Vlogisin kogu meie jõuluaja vältel ja seega saan varsti teile näidata, mismoodi see kõik välja nägi. 🙂
Posing for photos with baroness von Twirlalot… *sigh* 😀
// Kroonprintsessiga koos pildile poseerimine ei ole alati kindla peale minek… 😀
One simply has to take matters into own hands. 😀
// Tuleb lihtsalt ohjad enda kätte haarata ja asi ise ära teha. 😀
“Is all this fabulous ribbon for me? You shouldn’t have!”
// “Oo, kas kõik see imeline pakkepael on tõesti mulle?”
Kiddo got to open a present before we started eating – she had been waiting for Santa for so long we didn’t want to torture her a minute longer. She got the twirling Cinderella she had wished for for ages. She only got two toys (that and a princess Belle doll) this Christmas – one from us and one from grandma. I really would have loved to buy her all the toys in the world, but I’m a firm believer in “less is more” when it comes to toys. Santa also brought her new ballet gear and some clothes, plus our friends and family gave her a total of five sets of Legos during Christmastime. Two dolls was more than enough. 🙂
// Kroonprintsess sai enne sööma hakkamist ühe kingituse avada – ta oli jõuluvana nii kaua oodanud, et me ei tahtnud teda hetkegi kauem piinata. Paki seest tuli neiu suureks õnneks välja kauaoodatud keerutava Tuhkatriinu. Jõuluvana tõi kroonprintsessile ainult kaks mänguasja (Tuhkatriinu ja printsess Bella e. Kaunitari nukud) – ühe meilt, ühe vanaemalt. Ma oleksin südamest tahtnud talle terve mänguasjapoetäie nukke osta, aga pidin end tagasi hoidma, sest usun siiralt, et mänguasjade puhul kehtib “vähem on rohkem”. Jõuluvana tõi talle lisaks ka riideid ja uut balletivarustust ning jõuluaja peale kokku tõid meie sõbrad ja sugulased talle kokku vähemalt viis komplekti Legosid. Kaks nukku oli täpselt piisav arv kingitusi. 🙂
Goldie Locks in her stunning Christmas dress and red bow from Lindex. 🙂
// Kuldkiharake oma jalustrabavas Lindexi jõulukleidis ja punase lipsuga peavõrus. 🙂
Not sure what’s going on in this photo. 😀
// Täpselt ei saagi aru, mis sellel pildil parajasti toimub. Ebaselge värk. 😀
“It’s five o’clock somewhere in the world” :)))
// “Kusagil maailmas on kell kindlasti viis” :)))
Peach got a set of Moomin blocks, a book and a shape sorting turtle. She was pretty excited. 😀
// Virsik sai komplekti muumiklotse, raamatu ja kujundeid sorteeriva kilpkonna. Ta oli saagiga päris rahul. 😀
A pretty historic moment – all these photos of our evening and this is the only one I have of the food we ate. 😀 For entree, we had an assortment of cheeses (with a variety of different jams to go with), fish, foie gras, soda bread etc. For main, H’s mom roasted a leg of lamb, which we served with Hasselback potatoes, sauerkraut and a red wine sauce. For dessert I made a minty meringue dessert with fresh berries and cream. 🙂
// Ajalooline hetk: hunnik fotosid, mille hulgas on üksainus (!) toidupilt ja seegi vaid magustoidust. 😀 Eelroaks sõime erinevaid juuste (kõiksugu toredate moosidega), hanemaksapasteeti ja pardimaksaterriini, kala, karaskit, singirulle jms. Pearoaks küpsetas H emme lambakintsu, mille serveerisime Hasselbacki kartulite, hapukapsa ja punase veini kastmega. Magustoiduks tegin piparmündise beseemagustoidu värskete marjade ja vahukoorega. 🙂
Mobile snapshots: Unseen photos from November/December
It’s finally time to transfer files from my phone to my computer (before my poor phone explodes) so I thought I’d show you some snapshots of our everyday life. They’re unedited (I didn’t even bother to resize them, let alone do any touching up) and the quality isn’t exactly great, but I love each and every one because they’re so full of life. Ours. Hope you like’em!
// Viimaks ometi on jälle aeg pildid ja videod telefonist arvutisse üle tõsta (enne, kui vaeseke plahvatab) ja ma mõtlesin, et näitaksin teile mõningaid kaadreid meie igapäevaelust. Nad on töötlemata (ma ei viitsinud isegi suurusi muuta, rääkimata siis filtrite kasutamisest või fototöötlusest) ja kvaliteet pole suurem asi, aga iga viimane kui üks neist on mulle imearmas, sest nad on tulvil… elu. Meie oma. Loodan, et meeldib!
One of Ladybug’s drawings. They’re starting to look pretty true to life!
// Üks kroonprintsessi tuhandetest joonistustest. Need hakkavad üha elutruumaks muutuma!
This is actually from when we celebrated the birth of Kukupesa in October, but I really wanted to share this one. It was the most perfect and mouthwatering lamb I’ve ever had. With pea puree, polenta and red wine sauce. Nom!
// See pilt pärineb küll oktoobrikuust, aga tahtsin seda siiski teiega jagada. Tähistasime enne Jan Garbareki kontserdile minekut minu jaoks mittemidagiütlevas restoranis NYNY Kukupesa sündi ja kuigi mu ootused ei olnud liiga kõrged, oli vein suurepärane ja söödud tallekarree (kui ma ei eksi, esinesid taldrikul veel herne-piparmündipüree, polenta ja veinikaste) parim, mida eales saanud olen. Soovitan!
Peach cuddling with auntie S.
// Virsik tädi S’iga kaisutamas.
Every Saturday morning I sit and wait behind the door and wait for kiddo’s dance class to be over so I can take her for pasta and ice cream at Vapiano and then for a tram ride before we head back home. It’s not because we need to take the tram to get home. It’s because we want to.
// Igal laupäeval istun Tantsugeeni tantsustuudios ukse taga, piilun läbi klaasukse pisikesi baleriine (ok see kõlas valesti…) ja ootan, et saaksin oma kullakalli Vapianosse lennukikujulisi makarone ja jäätist sööma ning seejärel trammiga sõitma viia. Meie koju jõudmiseks ei ole teps mitte tarvis trammiga sõita – me teeme seda, sest trammiga sõita on cool.
Sometimes kiddo’s lucky enough to score a set of hair clips with ponies on. Getting her unruly golden locks to stay put in a decent ballerina bun is quite the challenge so any hair clips are more than welcome. Especially if ponies are involved…
// Mõnikord veab lapsel niivõrd, et õnnestub H&Mist komplekt poniklambreid kaasa haarata. Tema paksude lokkis kiharate laitmatusse krunni sundimine on paras pähkel ja juukseklambrid on selleks suisa hädavajalikud. No ja eriti need ponidega isendid, eks…
I did a lot (a LOT) of work in November and December. At times it felt as if all I ever did was work – when I was supposed to eat, I chose to work. When I had opera tickets, I had to prioritize working and give the tickets away, when I had my nail appointment, I chose to cancel it and work (lucky I don’t have to meet people and look presentable), when normal people slept, I worked, when the kids were down for their daytime nap, I… you get the picture. I got stressed out a few times, cried and yelled when I felt could no longer take the pressure, but all in all – if you’re working with something close to your heart, it’s hard not to feel happy even if you’re overworked to the max. Having a nice desk, a hot cup of coffee and mango sorbet helps, too. 🙂
// Novembris ja detsembris tegin meeletult tööd. Vahepeal tundus, et ma muud ei teegi – kui oleksin pidanud sööma, otsustasin tööd teha. Kui mul olid ooperipiletid, pidin töötegemise prioriteediks seadma ja piletid ära andma, kui jõudis kätte aeg küünehooldusesse minema, otsustasin sellest loobuda ja need tunnid töötegemisse investeerida (hea, et ma inimestega lävima ja viisakas välja nägema ei pea – mu käed näevad lihtsalt kohutavad välja… nuuuuks…), kui normaalsed inimesed magasid, tegin mina tööd, kui tited magasid lõunaund, tegin mina… saate aru küll, eks. Paar korda sõitis katus stressi tõttu ära ja nutsin, nähvasin ja kisendasin pisut, aga kokkuvõtteks – kui tegeled millegagi, mis südamest tuleb, on raske ka end ka kõige stressirohkemas olukorras õnnetuna tunda. Muidugi on kasu ka kenast kirjutuslauast, tassitäiest kohvist ja Lamuu mangosorbetist. 🙂
Some of Kukupesa’s first orders on their way to be posted.
// Mõned Kukupesa esimestest tellimustest teel pakiautomaati.
What have I got to bitch and whine about, anyway? I’ve had TONS of help from my little family. I would have gotten nowhere without them – I would be lonely, broken and would probably have messed my whole entire life up completely. I’m lucky.
// Pealegi ei olegi mul üldse millegi üle viriseda. Mu väike perekond on mind MEELETULT aidanud. Kui ei oleks neid, ei oleks ma üldse mitte kuskile jõudnud – oleksin üksik, katkine ja tõenäoliselt ka oma kapitaalselt elu sõlme elanud. Mul on väga vedanud.
I once had the pleasure of going to an event and spending a bit of quality time shopping and having a cup of coffee with this lovely lady. 🙂
// Ükskord hilja novembris oli mul au ühe suurepärase naisega ühel üritusel ja seejärel kiirel šopingul/kohvipausil käia. 🙂
Kiddo’s drawings are getting cooler and cooler by the day. Here: one fabulously creative dog.
// Kroonprintsessi joonistused muutuvad iga päevaga lahedamaks. See siin on üks väga loominguline koer.
We went parka shopping and found this gorgeous Reimatec jacket at Stockmann. In kiddo’s favorite color!
// Käisime Stockmannis jopešopingul ja leidsime sealt selle Reimateci parka. Neiu lemmikvärvi, kusjuures!
The little ladies of this family were invited to the Lindex showroom by the world’s nicest Anna Elisabeth to try out some party dresses for the upcoming holiday season. Little did Ladybug know that she would, in addition to being surrounded by fabulous princess dresses, be getting herself a pair of wings and a magic wand as well. Anna Elisabeth was great with them and showed the girls such a good time. You should’ve seen Ladybug’s face when she was there – I’m not sure she’s ever been that happy before. 😀
// Soe ja armas Anna Elisabeth kutsus meie pere pisipiigad endale Lindexi showroomi külla, et preilid saaksid enne algavat pühadehooaega pidukleite selga proovida. Kroonprintsessi suureks üllatuseks sai ta endale Anna Elisabethilt lisaks pidukleitidele selga ka haldjatiivad ja pihku võlukepi. Te oleksite pidanud ta nägu nägema! Ma ei ole kindel, et mina teda üleüldse nii õnnelikuks teha suudan – inimene hõljus (võimalik, et tänu tiibadele…) showroomis ringi, õnnis naeratus näol. 😀
Lindex’ selection of party dresses is phenomenal. Ladybug prefers the twirly sequined tulle dresses, my heart skips a beat for the elegant 20’s inspired sequin dresses. Peach got both a tiny little fur vest and a fur coat, which she’ll grow into and look fabulous in by springtime. 🙂
// Lindexi peokleitide valik on fenomenaalne. Kroonprintsess eelistab litritega tüllkleite, milles on hea keerutada, minu lemmikud on sirge lõikega (natukene 20ndaid meenutavad) litritega kleidid. Virsik sai endale karvase vesti ja kunstkarusnahast kasuka, mis talle kevadeks paras on ja milles ta saab siis eriti glamuurne välja näha. 🙂
<3
I’m not sure why, but I always run out of contacts right when I’m about to head somewhere I can’t possibly go blind as a bat. If I’m a little extra unlucky, I realize it minutes before the shop closes. Guess what happens then? In order for me to regain my sight in time for the concert I’m going to see in the evening, one of the employees packs my contacts, takes them home with her and says it’s completely fine if I drive by and pay later. WHAT? Yup. Best god damn customer service in the history of ever!
// Ma ei tea, miks, aga ma ei suuda oma läätsetarbimist absoluutselt planeerida. Alati saavad läätsed otsa just siis, kui olen minemas kuhugi, kuhu pimedana minek kõne allagi ei tule. Kui mul eriti halvasti joppab, avastan ma selle veerand tundi enne seda, kui Läätsed.com (edaspidi Pupilo) kontor suletakse. Arvake ära, mis siis juhtub? Et ma oma silmanägemise õhtuse kontserdi ajaks tagasi võiksin saada, pakib üks Pupilo töötajatest mu tooted kokku, võtab koju kaasa ja lubab mul neile õhtul enne kontserti järgi tulla ning edastab mulle nende eest hiljem arve. MIDA? Jep. Maailma eranditult parim klienditeenindus! Ja ei, mitte sellepärast, et ma olen mingisugune Tähtis Blogija – ma olen päris kindel, et neil käivadki asjad nii. 🙂
The concert I was speaking of – me and Maris went to see Lauri Saatpalu at Vaba Lava. 🙂
// Kõnealune kontsert – mina ja Maris käisime Vaba Lava teatrikeskuses Jõulujazzi raames Lauri Saatpalu kuulamas. Seaded olid kihvtid, Saatpalu hääl jätkuvalt maagiline ja naljad jätkuvalt naljakad. Lubasime endile, et teeme seda kultuuriasja edaspidi tihedamini.
We had hoped to grab a bite to eat after the concert, but that didn’t happen – all the tables at nearby restaurants were full. So we decided we’d at least have a glass of wine and some tapas at a wine bar called Shvips. It was a good decision – the ambiance was great and the company wasn’t too bad, either. 😉
// Olime lootnud pärast kontserti kusagilt süüa hankida, aga seda juba ei juhtunud – kõik lauad kõigis loomelinnaku restoranides olid hõivatud, F-hoone tähistas hällipäeva (või midagi) ja Kukeke pani parasjagu pille kotti, mistõttu ei jäänud meil üle muud, kui Shvipsis endid klaasi veini ja plangutäie suupistetega kostitada. Veinibaaris on mõnus õhkkond ja sümpaatne kontseptsioon – klaasiveinina pakutakse keelekastet parasjagu avatud pudelitest. Kui ma õigesti mäletan, jõin miskit uue maailma Shirazi ja see oli hästi-hästi hea. Juustu kõrvale pakutud ciabatta grilliti krõbedaks, meenuvad ka mõnusalt vürtsised oliivid. Taaskord: soovitan!
I got my craft on for the kids’ Christmas party and made some food labels and party flags. 🙂
// Peenem (või siiski mitte…) näputöö – valmistasin laste jõulupeoks toidusilte ja lipukesi. 🙂
Some treats for the kids at a local orphanage. 🙂
// Viisime Haiba lastele maiustamiseks head ja paremat. 🙂
I was hand-delivering a set of Kukupesa postcards and left the envelope on my desk for a minute while I put my shoes on. I didn’t notice until the cards had reached the recipient – someone had signed the envelope while it was on my desk. 😀
// Viisin Kukupesa kaardid käest-kätte kohale ja jätsin enne kodust väljumist ümbriku pooleks minutiks kirjutuslauale, et saapad jalga tõmmata. Ma ei märganud enne, kui kaardid üle andsin, et keegi oli selle poole minuti jooksul jõudnud ümbrikule autogrammi jätta. 😀
My brand new baby. I started playing with a Yamaha I borrowed from Sally, but we didn’t really connect – not only was it a little too big for me, it also had steel strings and playing on nylon strings just felt better. Especially since what I’m doing is trying to learn the basics of classical guitar. My new guitar is a Thomann Pro Natura that is easier for me to play on, looks pretty, sounds wonderful and became mine for a price that was very affordable. 🙂
// Minu uhiuus kullake. Alustasin mängimist Sallylt laenatud (eesmärgiga see sobivuse korral ära osta) Yamahaga, aga meil temaga ei tekkinud erilist sidet – esiteks oli see minu jaoks pisut liiga suur, teiseks olid sellel metallkeeled ja nailonkeeled lihtsalt tundusid mõnusamad. Eriti arvestades, et tegelen siin klassikalise kitarri baasoskuste omandamisega. Minu uus kitarr on Thomanni vahtrapuust Pro Natura, millel on oluliselt lihtsam mängida, mis näeb ilus välja, kõlab kaunilt ja sai minu omaks vägagi taskukohase hinna eest. 🙂
A trunk full of gifts for kids at the Tallinn orphanage. 🙂
// Pagasnikutäis kingitusi Tallinna lastekodu väikelaste turvakodu lastele. 🙂
“Mommy, what did I write here?” kiddo asked me having written the word in the bottom right corner on a sheet of paper. “I’m not sure that is a word, honey,” I said, not realizing she had accidentally written the word “dog” (“koer”) backwards. She had messed up her “r” and brilliantly turned it into a stickman before she went on and wrote it again. 😀
// “Emme, mis ma siia kirjutasin?” küsis kroonprintsess, kui ta all paremas nurgas oleva teksti kirja pannud oli. “See vist ei olegi sõna, kullake,” ütlesin ma aru saamata, et neiu oli sõna lihtsalt kogemata tagurpidi kirja pannud ja sassi läinud “r” tähe geniaalselt kriipsujukuks joonistanud enne, kui ta uuele katsele läks. Hiljem lisandusid paberile ka õigetpidi kirjutatud “koer” ja isegi “kass”. 🙂
With daddy, about to see a Lotte musical at the theater.
// Issiga Nordea kontserdimajas “Lotte unenäomaailmas” muusikali vaatamas. 🙂
The parents got to sit and watch the last ballet class of the season. My oh my, are they adorable and talented! I think urging kiddo to start going to ballet classes was a wonderful decision. And noone is happier than her!
// Vanemad said hooaja viimast balletitundi pealt vaadata. Jestas, kui armsad ja andekad nad kõik on! Otsus kroonprintsess balletitundidesse suunata on ennast igati õigustanud. Ja keegi ei ole rohkem rahul, kui väike baleriin ise!
“All work and no play” is not the way we do things around here. I met up with my accountant at my favorite Lyon to give her some receipts, sort some technicalities out, hand her her Christmas present and have some dinner while we got some work done. It was SUCH a nice evening and I’m so lucky to have her in my life. 🙂
// Selge on see, et töö ja vile peavad mõnikord ikkagi koos käima. Kohtusin oma armsa raamatupidajaga Lyonis, et talle natukene tšekke edastada, mõned tähtsad asjad sirgeks rääkida, talle jõulukingitus üle anda, koos maitsvat õhtusööki nautida ja samal ajal ka midagi kasulikku ära teha. Meil oli NII mõnus õhtu ja mul on NII väga vedanud, et ta mul on. 🙂
While I’m telling you about things to be grateful for – a blog reader sent my daughters a Moomin mug each. Just because. Made me cry like a baby. :’)
// Kui me siin juba räägime põhjustest, miks ma õnnega koos olen – üks armas blogilugeja saatis kummalegi mu tütrele muumitassi. Lihtsalt niisama. See liigutas mind nõnda, et kukkusin kõva häälega tönnima nagu tita. :’)
“Dear Mila! The raisins were delicious. There will be no gingerbread cookies today – me and daddy ate them all.” Every day up until the 24th of December, kiddo and her elf Mila wrote letters to each other. One day Ladybug baked gingerbread cookies and wrapped one up and left it for Mila to find. The next day… well, there weren’t any left. 😀
// “Tere, Mila! Rosinad olid väga maitsvad. Täna piparkooke ei ole. Sõime issiga ära.” Kroonprintsessi ja tema ihupäkapiku Mila korrespondents oli lihtsalt imearmas. Ühel päeval küpsetas neiu piparkooke ja pakkis ühe ära, et see päkapikule sussi sisse jätta. Järgmisel päeval pidi vabandama – sõid issiga kõik ära. Ikka juhtub. 😀
Peach didn’t really get why her sister’s first Christmas party at the kindergarten should be worth posing on a photo for. I thought it was super special. They performed songs, choreographies and read poems to Santa. My heart melted. I went to the same kindergarten and the nostalgia was almost unbearable. Everything looked so much more smaller now than it did back then!
// Virsik ei saanud hästi aru, miks tema õe esimene lasteaia jõulupidu võiks olla põhjus koos pildile jääda. Minu jaoks oli see megaeriline! Lapsed esitasid laule, koreograafiaid ja lugesid jõuluvanale luuletusi. Mu süda sulas. Mina käisin samas lasteaias ja pidasin jõulupidusid samas saalis – kõik oli täpselt samamoodi (nende kavsataja on samasugune käre ja karm, aga südamlik tädi, nagu minugi kasvataja oli, hehe), aga hooopis väiksem! 
Every mother’s dream…
// Iga ema unistus…
Signing Christmas cards. Each family member signed their own name – Peach isn’t much of a writer yet so she just placed her finger on a stamp pad and left a tiny fingerprint on each card. 🙂
// Jõulukaarte allkirjastamas. Iga pereliige kirjutas oma nime ise – millegipärast ei oska Virsik veel sugugi kirjutada (ema tegemata töö :P), nii et tema ülesandeks jäi nimetissõrm templipadjale asetada ja igale kaardile tilluke sõrmejälg jätta. 🙂
Our happy monkey baby wrapped up in golden tinsel and really excited about it. 😀
// Väike pärdik kuldsesse karda mähkunu ja üdini õnnelikuna. 😀
Close-up of kiddo’s tree.
// Lähivõte kroonprintsessi kuusepuust.
Peach learned how to climb a week ago so that’s all she does now – the sofa, stairs, tables at restaurants…
// Virsik õppis nädal aega tagasi ronima ja muud ta enam ei teegi – diivanile, treppidest üles, restoranis lauale…
“A couple” of Christmas cards. 🙂
// “Paar” jõulukaarti. 🙂
I made a gingerbread house! The first ever gingerbread house I’m genuinely happy with. 🙂
// Ma küpsetasin piparkoogimaja! Esimese piparkoogimaja, millega ma ka siiralt rahul olen. 🙂
Presents for kids (mostly teenagers) at a local orphanage – all bought and wrapped with tons of love and care by the world’s best blog readers – mine. 🙂 All I got to do was arrange the logistics, assign names, send hundreds of e-mails and take the presents to the orphanage. I didn’t even get to buy a present – first I was prepared to buy any gift for kids who didn’t get picked. Then I decided if all the kids were taken, I should give gifts to the caregivers to give a little back. Then all of a sudden I was sitting here with a lot of nice gifts for them as well. So all I really got to do was… gift wrapping and logistics. Hmpfh. 😀
// Kingitused Haiba lastele (peamiselt teismelistele) – iga viimane kui üks armastuse ja hoolega ostetud ja pakitud maailma parimate blogilugejate (teie) poolt. 🙂 Ainus, mis mul teha jäi, oli logistikaga tegeleda, nimed laiali jagada, sadu meile saata ja kingitused kohale viia. Ma ei saanud isegi kingitust osta! Kõigepealt olin otsustanud, et ostan ise kingitused kõigile, kelle nime ei valita. Kui nimed ülehelikiirusel kadusid, otsustasin, et kingitused tuleb teha kasvatajatele. Siis olite te mulle juba saatnud ilusaid asju, milledest sain ka kasvatajatele tänutäheks imearmsad pakid kokku panna. Niisiis ei saanudki mina seekord midagi teha – kõik jõulurõõm oli puhtalt tänu teile. Aitäh, mu head!
I’m in a band!
// Teeme bändi. 🙂
We gave our moms huge photo boards (PVC) of me and the Ladybug being silly. They were really happy!
// Kinkisime oma emmedele jõuludeks hiigelsuured fotoplaadid (PVC) minust ja kroonprintsessist Efka kaamera ees veiderdamas. Nad olid ülirahul! Ja H emme koju sobib see igatahes nagu valatult. 🙂
Peach passed out.
// Virsik kukkus ära.
VLOG: Ladybug decorating her very own Christmas tree
When we went to get the Christmas tree for our living room, kiddo saw the tiny little fir trees they had for sale, went “look, mommy, baby trees!” and looked so incredibly adorable standing next to them, I whispered in H’s ear and asked if he thought getting her her very own tree was a good idea. Turned out it was a GREAT idea! Kiddo got to hang her very own ornaments on her very own tree without my perfectionism getting in the way of her creativity. Win-win! It also serves as a night light, spreads Christmas cheer and… yup, it’s wonderful. 🙂
// Kui me elutoa jaoks jõulukuuske ostmas käisime, silmas kroonprintsess tillukesi puid, hüüdis “emme, beebikuused!” ja nägi nende kõrval nii imearmas välja, et ma sosistasin H’le, kas temagi leiab, et neiule päris oma puu ostmine võiks olla hea mõte. Ta oli nõus ja selgus, et see tõepoolest oli fantastiline mõte. Kroonprintsess sai kuusele riputada päris oma ornamendid (ka need, mille ta ise kodus ja lasteaias meisterdas) ilma, et minu kontrollfriiklus loomingulist protsessi pärsiks. Võit! Lisaks täidab see ideaalselt öölambi funktsiooni, loob lapse toas jõulumeeleolu ja… ühesõnaga, see on imetore. 🙂
Our annual Christmas dinner party with friends
It’s time to tell you about the annual Christmas dinner party we throw for our friends. It was the perfect evening – the table turned out beautiful, all my dinner prep ran smoothly because my darling girls helped me out, the food was great, all our beloved friends gathered around our table, everyone read a poem and got a Christmas present and we stayed up until 4 a.m. to spend time with each other. Having people in your life who are excited about gathering around your table to celebrate Christmas together is a huge deal. Huge. Thank you, stars. I mean it.
// Aeg on teile jutustada traditsioonilisest “Astri palee jõulupeost”, mille igal aastal oma sõpradele korraldame. See õhtu oli ideaalne – laud oli imeilus, kõik õhtusöögi-ettevalmistused sujusid ideaalselt, sest mu armsad tüdrukud tulid mulle appi, söök oli hiilgav, meie kallid sõbrad tulid kokku, igaüks luges luuletust ja sai jõulukingi ning me olime kella neljani öösel üleval, et teineteisega aega veeta. See, et meie elus on inimesed, kes (vähe sellest, et nad kohale tulevad) suisa ootavad meie juures saabuvate jõulupühade tähistamist pikisilmi, on hiigelsuur õnn. Hiiiigelsuur! Aitäh, kõrgemad jõud. Tõsiselt.
Kristi arrived from Oslo the day before the party and slept over. Not only did she help me prep for the party on Saturday, she also stayed up until 4 a.m. as moral support on Friday while I worked on getting everything ready for the dinner party. At some point we realized neither of us had time to buy a dress to wear so we decided we’d steal an hour or two of our prep time on Saturday and go shopping in the morning. A lot could have gone wrong, but nothing did – not only did we have time to buy ourselves outfits to wear, we also had time to buy the last of the groceries I needed and didn’t fall behind on our schedule at all. Funny story: we both found our dresses at H&M and on my way to the cash register, I spotted these hair clips with golden bows on. Their sale price of 1€/piece lit a light bulb above my head – they would be great for my table setting if I bought ten! You should’ve seen the look on Kristi’s face when I announced my brilliant idea… I figured she was right being skeptical and left them where they were, but standing in line I just couldn’t shake the thought so I decided to run back and grab them anyway. BEST. DECISION. EVER. Not only did they give my table setting the perfect touch of elegance, they also served as cool party props. The girls all wore their bows in their hair and the guys used them as bow ties. Très chic!
// Kristi saabus Oslost juba peole eelneval õhtul ja jäi meile ööseks. Vähe sellest, et ta mul laupäeval koristada ja ettevalmistusi teha aitas, oli ta ka reedel mulle kella neljani öösel moraalseks toeks, kui ma pasteeti valmistasin, karaskit küpsetasin ja maitsevõid kausikestesse pritsisin. Mingil hetkel tõdesime, et kummalgi meist ei olnud olnud aega kleiti osta ja otsustasime laupäevast näpata tunnikese või kaks, et taksoga Rocca al Maresse šoppama sõita. Paljugi oleks võinud nässu minna, aga kõik läks ladusalt – vähe sellest, et me endale ülikiirelt kleidikesed leidsime, jõudsime ka toidupoest läbi hüpata ja kokkulepitud ajaks koju tagasi jõuda. Lõbus lugu: leidsime mõlemad kleidid H&Mist ja teel kassasse silmasin allahinnatud ehete seas neid kuldsete lipsudega juukseklambreid. Nende 1€ hind läitis mu pea kohal pirnikese – kui ma neid kümme tükki ostaksin, sobiksid need ideaalselt mu lauakatte juurde! Te oleksite pidanud Kristi nägu nägema, kui ma oma Hiilgava Ideega lagedale tulin… ma otsustasin, et sõbranna skepsisel on ilmselt alust, jätsin lipsud sinnapaika ja suundusin kassasse. Sabas seistes ei jätnud mõte mahajäänud lipsukestest mu hinge rahule ja näris mind seni, kuni ma tagasi sööstsin, lipsud sülle kahmasin ja ära ostsin. PARIM. OTSUS. MAAILMA. AJALOOS! Vähe sellest, et need mu lauale nii ilusa lihvi andsid, oli neist ka peokülalistele palju rõõmu. Tüdrukud kinnitasid lipsud juustesse, poisid kandsid neid kikilipsudena. Väga šikk!
Who could’ve thought liver pate could look good enough for Instagram?
// Kes oleks võinud arvata, et maksapasteet Instagramikõlbulik välja võib näha?
For entree, I baked a traditional Estonian barley soda bread and served it with chicken liver pate, garlic butter, brie and caramelized onion jam. Marilin and Maris made ham rolls and filled eggs and to top things off, we had pickles, honey and sourcream to be enjoyed with vodka.
// Eelroaks küpsetasin odrajahukaraskit ja serveerisin selle kanamaksapasteedi, küüslauguvõi, brie ja sibulamoosiga. Tüdrukud valmistasid singirulle ja täidetud mune ning lisaks olid laual ka hapukurgid, mesi ja hapukoor viina kõrvale.
Madiken’s little girl at the table. Just like our little girls, Maiu is crazy for Duplos so Santa brought her a set with wild animals, which I’m pretty sure she loved. 🙂
// Madikeni väike Maiukas laua ääres. Nagu meiegi plikad, on väike Maiukas Duplode järgi hull, nii et jõuluvana tõi meie kätte talle mõeldud komplekti metsloomadega (?), mis, ma kahtlustan, meeldis talle väga. 🙂
My pretties wearing golden bows. Gorgeous, aren’t they?
// Mu ilusad kuldsete lipsukestega juustes. Kaunid, kas pole?
For main course, I roasted two ducks with Hasselback potatoes (baked in duck fat, of course), spiced carrots, brussels sprouts (with fennel and bacon), beetroot salad, cherry and red wine sauce and green peppercorn sauce. It was the first time I had ever cooked duck and it turned out great. 🙂
// Pearoaks küpsetasin kaks parti, mille kõrvale tegin pardirasvas küpsetatud Hasselbacki kartuleid, vürtsiseid porgandeid, peekoni ja fenkoliga rooskapsaid, peedisalatit, kirsi-veinikastet ja rohepiprakastet. Need olid minu elu esimesed ahjupardid ja nad õnnestusid suurepäraselt. 🙂
I put my Maris in charge of carving the ducks, at which she excelled, as usual. 🙂
// Andsin oma Marisele partide lahtilõikamise vastutusrohke ülesande, millega ta (nagu aimata oligi) ka hiilgavalt toime tuli. 🙂
For dessert: cinnamon panna cottas with berry compote.
// Magustoiduks: kaneeli panna cottad marjakompotiga.
Ladybug wore her white sequined tulle dress and Peach looked stunning in her red tulle skirt. Both are from Lindex. 🙂
// Kroonprintsess kandis oma valget litritega kleiti ja Virsik säras punases piduseelikus. Mõlemad on pärit Lindexist. 🙂
Usually, when I host parties, I end up taking a five minute shower ten minutes before the guests arrive and throw my clothes and make up on at the speed of light. It’s a pretty cool party trick and everyone is always gobsmacked by how fast I can go from “covered in flour” to “decent human being”, but it doesn’t exactly leave one feeling like a princess. I decided to invite Mona over and have her do my make-up and it turned out to be the best decision I’ve ever made. Not only did she make me look like a million dollars – her coming over also gave me a chance to have a breather, gather my thoughts, do nothing for an hour or so and relax. I think it was one of the keys to why the evening was so successful – I felt very zen, the preparations ran smoothly and everything turned out just perfect. And I got to look pretty!
// Tavaliselt, kui ma pidusid korraldan, käin lõpuks viis minutit enne külaliste saabumist pesus ja viskan ülehelikiirusel selga riided ja näkku meigi. See on muidugi päris lahe trikk ja kõik on alati üllatunud, kui kiiresti ahvist üleni jahusest minust viisakas inimene saab, aga nii ei tunne üks end just suurema asja kaunitarina. Seekord otsustasin Mona endale külla kutsuda ja paluda tal endale meik teha ning see otsus kujunes üheks parimatest, mille ma eales vastu võtnud olen. Vähe sellest, et ma Mona käe all ilusaks sain – tänu tema tulekule sain ma tund aega paigal istuda, hingata, mõtteid koguda ja lõõgastuda. Ma arvan, et see oligi õhtu õnnestumise juures üks olulisemaid konstruktsioonielemente – olin vana rahu ise, kõik ettevalmistused sujusid viperusteta ning pidulaud oli laitmatu. Ja ma võisin selle kõige juures ilus välja näha! Aitäh, Mona. 🙂
Igor practiced his “wow, another pair of socks, thank you so much”-smile. Peach was sceptical.
// Igor harjutas oma “oi, veel ühed sokid, nii tore”-naeratust. Virsik oli skeptiline.
This has to be one of the finest traditions in the history of ever. I can’t wait for next year! Thank you, friends. 🙂
// See meie traditsioon peab lihtsalt olema üks maailma ajaloo kõige toredamaid traditsioone. Ma ei jõua juba järgmist aastat ära oodata! Aitäh, sõbrad. 🙂
Snapshots and video: Ladybug’s and her little friends’ Christmas party
Did I mention I (together with two fabulous women) arranged a big Christmas party for our mommy group and all of our adorable children? Yup! A couple of weeks ago we all met at a huge playroom nearby, set a table, listened to Christmas songs, took lovely photos and enjoyed playing and spending time together. Arranging the party was quite a bit of work, but my initiative definitely paid off – a lot of families came and the party was a success. I filmed and put together a little video of the event. You can see it at the very end of this post. 🙂
// Kas ma mainisin, et korraldasin (koos kahe suurepärase naisega) oma titegrupi lastele suure ja uhke jõulupeo? Jep! Paar nädalat tagasi saime kokku suuurel ja ülivahval Miilu Mängumaal, katsime laua, kuulasime jõululaule, tegime imeilusaid pilte ja nautisime koos mängimist ja aja veetmist täiel rinnal. Peo korraldamine oli küll kohati päris aega- ja vaevanõudev, aga initsiatiiv oli pingutust 100% väärt – paljud pered tulid kokku ja pidu õnnestus suurepäraselt. Filmisin meie üritusest ka väikese video. Näete seda postituse lõpus. 🙂
Our wonderful Karin took beautiful group photos of all our children and offered to take individual family photos, as well. Thanks to Karin we had our first chance to send out Christmas cards with our family photos on this year. I’ll most certainly show them to you once they’ve reached the recipients. I know some have arrived at their destinations already!
// Meie suurepärane Karin tegi lastest imeilusaid grupipilte ja neile, kes “Kariiiiiiiin, perepiltiiiii!” hüüdsid, pakkus ka võimalust väikeseks pere-fotosessiooniks. Tänu Karinile saime me tänavu esimest korda perepildiga jõulukaardid välja saata. Näitan teile neid kindlasti, aga ma ootan veel veidi, et kõik kallid, kes postkasti vaadanud pole, need enne kätte saada jõuaks. 🙂
Santa’s little helper came for a visit, brought the kids some sweet treats, had a chat and played with them. 🙂
// Lastele tuli üllatusena külla päkapikk, kes tõi lastele Farmi kohukesi, puhus juttu ja mängis nendega õhtu otsa. Aitäh, kallis päkapikk!:)
35 beautiful Christmas gifts for the 2-3 year olds at the Tallinn orphanage. We also collected a sum of 220€ for a local safe house for pregnant women and women with children. It’s not a lot, but it something and I’m very proud of our group, especially the kids for selecting toys to give away to those who need them more. 🙂
// 35 imeilusat jõulupakki Tallinna Lastekodu väikelaste turvakodu kahe- kuni kolmeaastastele lastele. Lisaks kogusime kokku 220€, mille annetasime Tallinna Lastekodu Nõmme ema-lapse varjupaigale. See ei ole üüratu summa, aga see on midagi ja ma olen meie kamba üle tõeliselt uhke. Eriti põnnide üle, kes ise kingipakid koostasid, et neil, kellel mänguasju rohkem vaja läheb, oleks neist jõulurõõmu. 🙂
Even though it has already been longer than four years since we met, we’re (as you can see) still going strong. Isn’t that the most wonderful thing? If you’re expecting a baby or ever plan to be, get yourself involved in one of these mommy groups. With a bit of luck, it’ll be the best thing that ever happened to you!
// Mõelda vaid – meie 2012. aasta talvelapsed saavad kohe-kohe neli, aga ikka on meie kamp koos, peab pidu ja on teineteise jaoks alati olemas, kui vaja. Kas see pole mitte imetore? Kõigile, kes lapseootel on või seda kunagi olla plaanivad – leidke endale selline kamp. See on parim asi, mis teiega üldse juhtuda saab!
To lower costs (spend less = donate more), I decided to find a few sponsors to help us a little along the way. We received a ton (!) of little yogurts, smoothies etc. from Valio and Farmi, most of which we later donated to a local orphanage. They were thrilled. 🙂
// Valio ja Farmi toetasid meie ettevõtmist muuhulgas ohtra hulga jogurtijookidega, mis lastelaualt kärmelt kadusid – süüa ju inimesel mahti pole, kui hiigelsuur ja vahva mängumaa lustimiseks lõputuid võimalusi pakub. Hea siis vahepeal kosutuseks jogurtijooki kuugata, higimull otsa eest pühkida ja mängima tagasi kihutada. 😀 Pärast oli muidugi tükk tegemist, et prügi mänguasjadest eraldada – Miilu mängumaal on üliäge väike (no mitte kuigi väike) mängupood, kus on riiulitel puhtaks pestud “pärispakendid”. Et need kippusid mööda mängumaad ringi rändama, pidime koristades eriti hoolsad olema, et valed asjad prügisse ei rändaks. 🙂
Kuna Valiolt ja Farmilt tulnud kraami oli tohutult, otsustasime juba enne pidu, et enamuse viime Haiba lastele maiustamiseks. Aitäh sponsoritele – lapsed olid meie kingituse üle väga-väga rõõmustanud!
In addition to all the dairy products (cheese snacks etc.), I made two huge bowlfuls of potato salad, a ton of meatballs and dip for Janika’s veggie platter, Janika made little rye baskets with mushroom salad and ham rolls, Kairi baked the most amaaaazing vanilla curd braid and made some sprat sandwiches (local delicasy). Everything was very classical and delicious. I’m so hungry writing this right now, I feel like I could devour it all in a heartbeat…
// Meie jõululaual esinesid lisaks jogurtijookidele, Valio juustusnäkkidele ja Farmi kohukestele veel minu tehtud kartulisalat, lihapallid ja dipikaste Janika tehtud köögiviljavaagnale, lisaks Janika seenesalatikorvikesed ja singirullid ning Kairi tehtud iiiiiiiiiiiimeline kohupiimastritsel ja kiluvõileivad. Kõik oli väga klassikaline, rikkalik ja maitsev. Mul on seda kirjutades praegu kõht nii tühi – oi, kuidas jõhverdaks praegu kartulisalatit ja lihapalle…
Christmas vlog: Decorating the Christmas tree (in my pyjamas…)
The fact that I haven’t been a good girl this year decent blogger lately doesn’t mean I’ve forgotten about you guys! I’ve been filming and photographing bits and pieces of our Christmastime and will edit and upload it all as soon as I can. The first Christmas vlog is the one of me decorating the tree in my jammies. I received a Women’Secret gift certificate as a gift from them and am head over heels in love with the store and recommend it to everyone I meet. I chose a set of comfy and casual lingerie and a set of Sesame Street jammies (the ones I’m wearing in the video). I LOVE Women’Secret’s concept, their product quality, the way the store is designed and the products presented… if you have a store nearby and are still looking for a present to give a woman you love – go there! It’s not your average “sex sells” kinda lingerie store – it’s inviting, cozy, comfy and really beautiful. Okay, I drifted way off… it’s just that I’m so excited to have found WS. Right. Check the video out – hope you like it!
// See, et ma tänavu hea laps viimasel ajal tubli blogija pole olnud, ei tähenda, et ma teid unustanud olen! Ma olen meie jõuluajast pidevalt üht-teist filminud ja pildistanud ja kavatsen kõik varsti-varsti valmis monteerida ja teile ette näidata. Esimene jõuluvlog on minust kuusepuud ehtimas. Pidžaamas. Ma sain Women’Secretilt varajaseks jõulukingiks kinkekaardi ja olen sellest poest sellises ahvivaimustuses, et kädistan sellest kõigile sõbrannadele ja tuttavatele. 😀 Valisin sealt endale mõnusa halli pesukomplekti ja Sesame Street’i tegelastega pidžaama (needsamad, mida videoski kannan). Ma ARMASTAN Women’Secreti kontseptsiooni, toodete kvaliteeti, poe kujundust ja väljapanekut… kui teil on mõnele kallile naisterahvale kingitus ostmata – minge kähku Viru Keskusesse või Ülemistesse! See ei ole selline tüüpiline “seks müüb”-tüüpi pesupood – see on kutsuv, õdus ja imekaunis. Okei… läks täitsa rappa praegu… ma olen lihtsalt WS’ist nii suures vaimustuses. Aga okei, niisiis: vaadake videot! Loodan, et meeldib!
New ornaments from Shishi // Tänavu soetatud Shishi ornamendid
Snapshots: Waiting for Christmas
“Waiting” isn’t exactly the most accurate word to use for what is going on in our household. Not a single minute is wasted – the hamster wheel that is our life is pretty intense, but tons of fun. Two kids and two full-time jobs aside, we’ve got our hands full trying to keep our little business running, plus I’ve got my Christmas charity project and our annual Christmas party to plan and organize. Then there’s all of Ladybug’s Christmas parties, getting presents, doing crafts, sending out Christmas cards, decorating our home (and keeping it neat and tidy), getting a tree… What can I say? We like to keep busy. 😀 I really miss blogging, but you’ve been a little lazy at commenting lately so every time I get here and think of blogging, I feel a little detached and lonely. So whenever you can, guys, let me know you’re here. 🙂
// “Jõuluootus” ei ole just kõige parem sõna kirjeldamaks seda, mis siin majas toimub. “Ootamisega” ei tegele siin igatahes keegi – oleme natukene nagu (jõulu)hamstrid (jõulu)rattas ja kuigi elutempo on praegu hirmus intensiivne, on meil koos hirmus tore. Lisaks kahele täiskohaga tööle püüame H’ga ka oma väikese Kukupesaga sammu pidada ning lisaks on meil veel käsil lastekodulastele mõeldud kingituste kokku kogumine ja meie iga-aastase jõuluõhtusöögi planeerimine ja koraldamine. Lisaks on veel Kroonprintsessi jõulupeod, kingituste hankimine, meisterdamine, jõulukaartide saatmine, kodu kaunistamine (ja selle korras hoidmine), puu hankimine… Mis ma oskan öelda? Meile meeldib tegevuses püsida. 😀 Ma igatsen blogimist hirmsasti, aga iga kord, kui ma siia tulen, tundub siin kuidagi tühi ja üksik olevat. Nii mõtlen ma iga kord ringi ja teen hoopis… tööd. Kui teile vähegi tundub, et teil midagi öelda on – tehke seda kindlasti. 🙂
Where can I get a pair of Christmas sweats like kiddo’s? I’m not even kidding! While every respectable lady out there is planning to get a fancy dress for their Christmas celebrations, I’m like ‘hey I wanna roll around in sweats’. So… any ideas?
// Kust mina endale jõuludressid saada võiksin? Kroonprintsessi omad on nii ägedad! Samal ajal, kui kõik teised endast lugu pidavad täiskasvanud naised endale jõulupidustusteks peokleite valivad, unistan mina pehmetest jõuludressidest, milles kodus aeleda. Niisiis… ideid?
I’ve been collecting cookie cutters for the Ladybug since before she was born. Some are from my childhood, some we’ve gotten this year. The pink ones are a Bambi set from H&M, for instance. We have a really fun collection and deciding which cutter to use is kiddo’s favorite part of baking gingerbread cookies. And mine.
// Ma olen kroonprintsessile piparkoogivorme kogunud juba sellest ajast, kui ta veel sündinudki polnud. Mõned on minu lapsepõlvest, mõned hankisime sel aastal. Näiteks on roosad vormid Bambi-teemalised ja pärit H&M’ist. Meil on nii vahva kollektsioon ja vormi valimine on kroonprintsessi lemmikosa piparkookide küpsetamise juures. No ja minu ka…
For the first time in months I decided to completely (okay, not completely…) ignore the fact that I have work to do this past weekend and spent Saturday and Sunday doing… Christmas stuff. We baked gingerbread cookies, went poinsettia and hyacinth shopping, ate lunch at my old workplace (the café I used to cook at) and visited the Tallinn Christmas market (it really is magical… if you’re ever passing by, go see it!). Kiddo getting a huge gingerbread cookie is almost like a little tradition – she got a penguin last year and chose a snowman this time around. There’s a little Shishi shop at the market so I took kiddo there and let her pick out an ornament she could hang on our Christmas tree once we get it (which is today!). It was pricy, but SO worth it. I thought I’d do a little video and show you guys all our Christmas ornaments later if you’d like. How ’bout it?
// Esimest korda mitme kuu jooksul otsustasin töökohustuste täitmise nädalavahetuseks täielikult (okei, mitte täielikult…) unustada ja veetsin laupäeva ja pühapäeva perega koos… jõuluasju tehes. Küpsetasime piparkooke, käisime Hansaplantis jõulutähti ja hüatsinte ostmas, sõime Ürdis imemaitsva lõunasöögi ja sõitsime Raekoja platsi jõuluturule (no see on ju suisa maagiline…). Kroonprintsess sai endale sealt hiigelsuure piparkoogi ja see on meil nüüd juba nagu jõulutraditsioon – eelmisel aastal ostsime talle pingviini, seekord lumememme. Seal on pisike Shishi poeke, kuhu otsustasin kroonprintsessi viia, et ta saaks sealt endale päris oma kuuseehte välja valida ja selle kuusepuule (mille toome täna tuppa!) riputada. Hind oli pisut krõbe, aga seda TÄIEGA väärt. Mõtlesin, et teeksin teile pisikese video, milles teile kõiki meie jõuluehteid (enamus neist Shishilt) näitan. Kuidas oleks?
During my timeout, when the kids had gone asleep, I decided to get cracking on the gingerbread house I have been dreaming of building all year. The pieces turned out pretty nice – now all I have to do is “glue” it together and decorate it with… you’ll see, what. 🙂
// Oma nädalavahetuse-tööluusi ajal otsustasin algust teha piparkoogimaja ehitusega – olin sellest terve aasta unistanud ja otsustasin selle pärast tittede uneaega ette võtta. Tükid said päris toredad – nüüd on jäänud see veel kokku “liimida” ja ära kaunistada. Ma loodan varsti valmis jõuda ja teile ka näidata, mille ma kokku käkerdasin. 🙂
While every other housewife in the blogosphere has decorated every inch of their home, I only just hung the first Christmas lights and switched the posters on our photo wall only yesterday. I’ve been stressing about not getting to get into the Christmas spirit, but I guess it’s okay if I lower my expectations. I can’t very well do everything at once. Or can I…
// Samal ajal, kui igal teisel tublil koduperenaisel blogosfääris on kodu juba ammu viimseni jõuluehtesse seatud, jõudsin mina oma esimesed jõulutuled üles riputada ja fotoseinal postrid välja vahetada alles eile. Samasugused jõulupostrid (neist neli), muide, saab soovija endale hankida minu Kukupesast SIIT. Ma olen jõulurongilt maha jäämise pärast õudselt palju stressanud (ma ju armastan jõule nii-nii väga…), aga ma arvan, et ma võin selle rihma nüüd natuke lõdvemaks lasta. Ma ei saagi ju kõike korraga jõuda. Või siiski…
There’s a huge Shishi warehouse/clearance sale in the outskirts of town so me and a friend took little princess Peaches along with us and set out for an adventure. Getting there really was quite the adventure, but at least we made it there and left with a TON of ornaments.
// Viimsis asub Shishi ladu, mida ma juba ammmmuilma väisata olen tahtnud. Niisiis otsustasime sõbrannaga, et võtame Kolgata selle tee ette ja seiklesime läbi häda ühistranspordiga Nõmmelt Viimsisse. Kohale me igatahes jõudsime ja lahkusime suure hunniku kaunite ornamentidega.
Some of the presents me and my blog readers have gathered for children at a local orphanage. Many more are on their way! Aren’t my readers the most beautiful souls?
// Sa tead, et kätte on jõudnud jõuluaeg, kui saad iga päev kõnesid, et Sulle tuuakse kohe-kohe kingipakk ja kui telefon taskus iga viie minuti järel põriseb, sest keegi on Sulle Smartposti pakiautomaati midagi saatnud. Teate, mis selle juures kõige parem on? Ükski neist kingitustest ei ole meile! Või noh… tegelikult on paari lastekodulastele mõeldud pakiga kaasas olnud ka meene mulle või minu preilidele ja ühte neist nähes hakkasin ma lihtsalt kõva häälega nutma, sest see žest oli nii liigutav ja armas. Inimesed, ausõna… ma loodan, et teie elus on keegi, kes teile iga päev räägib, kui armastavad, hoolivad, arvestavad ja üdini head te olete. Aitäh!
Kiddo’s OOTD: All dressed up for the theater (“Lotte unenäomaailmas”)
The world’s biggest Lotte fans handed their littlest family member over to grandma and took off to see the newest Lotte play at the theater. Kiddo got to dress up in her new dress from Lindex and took every chance she got to twirl around like a ballerina. The play didn’t quite live up to our expectations, which was a bit of a shame, but at least we got to spend some time together and… well… Lotte is Lotte. We love her. 🙂
// Maailma suurimad Lottefännid andsid eile oma noorima pereliikme üle vanaemale ja seadsid sammud Nordea kontserdimajja “Lotte unenäomaal” Tallinna esmaettekannet vaatama. Kroonprintsess sai oma uue Lindexi kleidi selga panna, oli endaga ääärmiselt rahul ja muudkui tiirles ja pöörles lakkamatult. Etendus ei vastanud kahjuks absoluutselt meie ootustele (s.o. minu ja H ootustele – kroonprintsess on liiga viisakas ja armas, et ühegi etenduse kohta midagi pahasti öelda). Tõele au andes on ootused muidugi ebanormaalselt kõrged ka – esiteks, nagu öeldud, oleme me kõnealuse koeratüdruku maailma kõige kirglikumad fännid. Teiseks oli “Detektiiv Lotte” Kõige Geniaalsem Lavastus Maamunal ja kuigi Gerli Padar on minu jaoks põhjendamatult ebasümpaatsete inimeste top 10’s umbes kolmandal kohal, tegi ta Lottet suuurepäraselt. Tal on võimas ja kandev hääl, hea diktsioon ja krutskeid täis rõõmsameelseks Lotteks sobis ta lihtsalt suurepäraselt. Eilses etenduses tegi Lottet Linda Kolde, kelle vokaalsest võimekusest jääb minu tagasihoidlikul hinnangul muusikali peaosatäitjaks olemiseks üksjagu vajaka. Unenäomaailma-Lotte lauludes on meeletult teksti, mida näitlejatar pool aega hapra ja väriseva falsetiga edasi andis ja kui tantsimise käigus veel õhk ka otsa sai, kippusid fraaside lõpud üleüldse kusagile hingetõmmete vahele ära kaduma. Esimese vaatuse süžee venis nagu tatt ega olnud sugugi kaasahaarav – vaheaja alates saalist välja liikudes kuulsin sarnast nurinat ka teiste pealtvaatajate seast. Teine vaatus oli parem – Peedu ja Liisu rollid andsid etendusele hoogu ja särtsu, aga samas oli etenduse lõpus ettekandele toodud tango mu meelest täiesti absurdne… ja mitte heas “unenäomaailmas on kõik ilmatuma veider”-mõttes – see oli lihtsalt kentsakas ja vaimuvaene. No porgand võtaks! Ma ei taha Maailma Kõige Toredama kontseptsiooni kallal üldse vinguda, aga eilsest etendusest jäi mulje, justkui oleks tegu lemmikseriaali kaheteistkümnenda hooajaga – algsed näitlejad on ammu välja vahetatud ja teema kisub käest, aga tehakse ikka, sest müüb. Lähme parem ruttu-ruttu Lottemaa jõulumaale – seal on alati hiiglama tore!
LINDEX sequined tulle dress (LINK) and peplum cardigan (LINK)
H&M tube scarf and hat (LINK)
GEOX quilted shoes (LINK)
MEXX coat (forgot to take one of her in her coat but you can see her wearing it HERE)
It’s the most wonderful time of the year: Decluttering
I told you a couple weeks back how I suddenly felt the urge to get rid of as much stuff as I possibly could before I could even start thinking about putting up Christmas decorations. Our home isn’t big and I’m by no means a hoarder (au contraire – throwing stuff out is equally as enjoyable for me as shopping for new things), but I still found seven huge bagfuls of stuff to donate. At one point I realized having even remotely unnecessary stuff is stressing me out all day every day and making it harder for us to keep the apartment neat and tidy. So I just threw out anything that I couldn’t imagine us needing tomorrow or the day after. I gave away the chest of drawers in our hallway and threw away pretty much everything in it, I cleaned out all my cosmetics and gave away all my body lotions and butters, leaving myself only one. I got rid of my perfume collection, dresses and blazers I’m never going to wear, kitchenware, H’s shirts, bed linens… the list is LONG. It’s all in those bags and I’m already more relieved than I’ve been in a long time. If you feel like keeping your home perfectly neat and tidy is too much for you to handle, you probably have way too much stuff. Give it all away! You’ll feel much better. Even if, in a year, you feel you could have needed some of what you no longer have, you can still go buy it. Don’t get too overly attached to stuff you don’t necessarily need. You’ll feel much better about yourself. 🙂
// Rääkisin teile mõni aeg tagasi, et mul tekkis vastupandamatu soov enne jõulukaunistuste üles riputamist vabaneda nii paljudest asjadest, kui vähegi võimalik. Meie kodu ei ole suur ja ma ei ole kaugeltki mitte koguja (vastupidi – asjade väljaviskamine on minu jaoks sama nauditav või nauditavamgi, kui uute šoppamine – teen seda jooksvalt iga päev), aga sellele vaatamata leidsin seitse hiigelsuurt kotitäit asju, mida Uuskasutuskeskusesse viia. Mingil hetkel avastasin, et üleliigsete asjade olemasolu meie kodus teeb mind pidevalt närviliseks ja muudab kodu ideaalselt korras hoidmist üha raskemaks (eriti arvestades viimasel ajal suurenenud kohustustekoormaga). Niisiis sorteerisin välja põhimõtteliselt kõik, mida meil homme või hiljemalt ülehomme vaja ei pruugi minna. Andsin ära esikus seisnud kummuti ja viskasin ära peaaegu kõik asjad, mis selle sees olid, koristasin ära oma kosmeetikakorvi ja jätsin endale alles üheainsa kehakreemi, juukselaki ja näoseerumi – ma ei vajanud ülejäänut. Vabanesin oma parfüümikollektsioonist, käekottidest, kleitidest ja pintsakutest, mida ma niikuinii enam kuigi suure innuga ei kanna, köögitarvikutest, H särkidest (mille ta ise välja valis, muidugi :P), voodipesust… nimekiri asjadest on PIKK. Kõik see on nendes seitsmes prügikotis ja ma lihtsalt ohkan kergendatult justkui oleks suur koorem mu õlult tõstetud. Kui sulle tundub, et kodu ideaalselt korras hoidmine muutub üha raskemaks, on sul tõenäoliselt lihtsalt liiga palju asju. Anna suurem osa ära! Isegi kui aasta pärast tunned, et oleksid mõnda eset vajanud, saad sa seda poodi ostma minna. Ära seo ennast asjadega, mis sulle hädavajalikud ei ole – sedasi oled palju õnnelikum inimene. 🙂
