Miiu blogi

Archives for February 2016

Beebile kruvikeeraja ja haamer?

February 28, 2016~ chit-chat, printsess virsik, printsess virsik: areng

kruv
Kuna minu vana toaga oli viimase viie aastaga juhtunud see, mis “üleliigsete” tubadega ikka juhtuma kipub (see sai koduks kõigile üleliigsetele asjadele), otsustasime koos ette võtta suurpuhastuse ja sellega seoses visata välja minu vana arvutilaua ja juurdekuuluva tooli ning Ikeast uued tuua. Et nende kokkupanek tuli ette võtta Virsiku ärkveloleku ajal, oli selge, et väike inimene kavatseb töödest aktiivselt osa võtta. Siin lähevad minu ja H kasvatuslikud põhimõtted üsna kategooriliselt lahku – et tema on suur pabistaja ja kanaisa, on uudishimulikule beebile tööriistade kätte andmine tema jaoks täiesti mõistusevastane tegu. Mina jällegi leian, et kui titt soovib sahtlisse istuda, juhendit “lugeda” ja kruvikeerajaga kruve toksida, on see kõigi jaoks hästi lõbus ja väikese inimese enda jaoks arendav ja mõnus tegevus.* Kuna mina olen ühtlasi ka meie pere kõige kangem juurikas, said minu tõekspidamised H omadest võitu ja Virsik võis toksida ja kopsida nii palju, kui süda lustis. Nii vahva on vaadata, kuidas see putukas juba maailma asjadest aru saab, käsklustele ja keeldudele reageerib (viimastele valjult ruiates), sõnu järgi korrata püüab ja meie töid ja toimetusi matkib. Allameetrine totuke issi ja emme järgi kruve kirjutuslaua sisse “keeramas” on täiesti vaimustav vaatepilt. Elu on lihtsalt NII palju lahedam, kui majas on beebi!

kruv1“Kuk-kuuu!”
kruv3* Tööõpetuse tund toimus muidugi meie range järelvalve all – mitte mingil juhul ei olnud Virsikule lubatud tööriist käes roomata, turnida või end püsti ajada – tööriista võib inimene pruukida ikkagi ainult selleks ette nähtud otstarbel. Suhutoppimine muidugi välja arvatud – katsu sa beebile selgeks teha, et suhu ei tohi panna…

12 Comments

Perepäev päikeselises Skansenis

February 28, 2016~ adventures, chit-chat

skans4

Stockholmis on meie siinoleku puhul täiesti ebamaiselt ilusad ilmad olnud ja nii otsustasime laupäevase päeva Skanseni loomaaias veeta. Seal on nii mõnus jalutada ja kuigi paljud loomad olid peidus ja akvaariumisse jõudmise ajaks oli lõunauinakuta jäänud Kroonprintsess viie kilomeetri kõndimisest juba surmani väsinud ja anus, et ta koju viidaks, oli meil siiski ülimõnus päev. Koduteel hüppasime poest läbi ja ostsime õhtusöögimaterjali, et emme ja kasuisa saaksid meile imetabase eine valmistada. Pärast sööki panime Ikeast ostetud mööblit kokku (näitan homme pilti kah!) ja nüüd sööme juustumõngleid ja vaatame uusimat Bondi. Niiiiiiiii tore on siin olla!

skanss
H esimene OOTD-pilt – jope ja sall Barbour, chinod KappAhl, müts Seppälä ja prillid… Maximast! 😀

skansNinni-ninni!skans2Kroonprintsess sööb vahepalaks tihtipeale tuubis puuviljamehusid – ikka veel! Vähe sellest, et need talle pöörasel kombel maitsevad (kellele ei maitseks?), on need ka toitvad, vitamiinirohked ja puhta koostisega. See on iga kell parem ja toitvam igasugustest šokolaadikarukestest ja pirukatest + tuube on ülihea kotti pista ja käsi määrimata lapsele sisse sööta. 🙂
skans3Tohutud ilvesevaatlejadskanscKiifumiifudel oli söögiaeg. 🙂
skkans
skans15Virsik on tulevane ornitoloog – loomad jätsid ta pigem külmaks, aga kohe, kui linnukesi nägi, oli kael õieli, silmad pärani ja käekesed elevusest sahmimas. 😀
skans5Vahepeal saime oma külmast pisut kangeid jäsemeid lõkketule ääres soojendada…
skanss2skans8… ja seejärel tegime mõnusa kakaopausi.skans10 Jänkuke urus
skans9Kevadekuulutajad
skans11Tuvikesed tähistavad paari nädala pärast oma kolmeteistkümnendat pulma-aastapäeva (pitspulm!) ja pooleldi selpuhul, pooleldi niisama laupäeva puhul, otsustasime piduliku õhtusöögilaua katta ja jõuluvana toodud fantastilise Châteauneuf-du-Pape’i lahti korkida. Õhtusöögiks oli lambafilee punaveinikastme, küüslaugu-kartuligratääni ja imelise rohelise salatiga. Mmmmhhh, kui hea see oli!
skans13skans17skansssskans16“Kroonprintsess, vaata siia!” ütlen ma ja tema teeb nii. Ilus. Tubli. 

6 Comments

Küünelakijuttu e. ära iial ütle iial

February 27, 2016~ edevus, küüned

küüned
Paar kuud tagasi juhtus nõnda, et olin töökohustuste täitmiseks sunnitud teistest mulle meeldivatest tegevustest loobuma. Üheainsa nädala jooksul pidin ära ütlema nii geelküünte hoolduseks kokku lepitud aja kui ka sõbrannaga koos ostetud ooperipiletid ja ette broneeritud vaheajatellimuse (ja see on juba midagi – sai ju räägitud, kui kirglikult ma teatripuhvetisse suhtun…). Midagi polnud parata – unetundide arvelt olid töötunnid otsas ja tundus, et nii on õigem. Oligi! See tähendas aga seda, et minu niigi räbalad käpakesed muutusid hoolitsuseta jäädes nii silmipimestavalt koledateks, et igasugune geel tuli neilt viivitamatult maha nokkida. Kuigi kogusin pikalt hoogu, et küüned uuesti spetsialisti hoolde viia, ei ole kuidagimoodi olnud võimalik seda piisavaks prioriteediks seada, et sellele paari (potentsiaalse töö)tunni kulutamine mõistlik tunduks. Samas olen ma ju alati väga kategooriliselt keeldunud küünte lakkimisest, sest minu meelest ei ole nürimat, tüütumat ja kasutumat tööd, kui küünelakiga mässamine. Võta maha, viili, maali, kuivata, kuivata, kuivata, riku kogemata ära, eemalda, maali, keera pekki, tupsuta vatitikuga… no tänan, aga ei tänan!

küüned
Kui Virsikule sünnipäevaks Viimsi keskuses raamatuid otsimas käisime, tabas mind enneolematu tunnetepuhang – kuidas ikkagi oleks, kui ostaks ühe küünelaki, pudeli küünelakieemaldajat ja küüneviili? Kui raske see ikka olla saab? Esimesest ettejuhtuvast poest ostsin Byphasse atsetoonivaba küünelakieemaldaja, posu täiesti suvalisi küüneviile ja vatipadjad. Pool tööd oli tehtud! Siis leidsin kõrvalasuvast ebamaiselt niru valikuga kosmeetikapoekesest ainsad olemasolevad küünelakid, milleks olid juhtumisi Maybelline’i Colorama 60 seconds lakid. Milline kokkusattumus – umbes minut oligi täpselt nii pikk aeg, nagu ma küünelaki kuivamisse valmis investeerima olin! Haarasin pihku õrna ja naturaalse roosa ning olin juba kassa poole suundumas, kui H kõrval pisut emotsionaalseks muutus ja ütles, et tema nii ei mängi, kui ma mõnd vähemigavat lakki lisaks ei võta. Võtsin punase ka.

küüned1
Lakkimine osutus üllatavalt meeldivaks tegevuseks ja seda suuresti tänu soetatud Colorama lakkide muljetavaldavalt kiirele kuivamisajale ja mugavale harjakesele. Töö oli sootuks lihtsam ja lõbusam, kui ma mäletanud olin! Ma ei tea, kuidas teiega on, aga mulle õudsel kombel meeldib see külm sensatsioon, kui lakk küüneplaati puudutab. Lisaks olid ka minu isiklikud küüned sootuks tublimad, kui ma arvasin – ma olen suur loomulike küünte fänn, aga mul on seoses küünte närimisega (ewww, ma tean – õnneks tundub, et olen sellest kombest täielikult lahti saanud) ja nende haprusega alati tundunud, et mu küüsi ei kõlbagi üleüldse kinda seest geeli alt välja võtta. Eksisin – täitsa viisakad on! Mul oli plaanis Coloramade püsivust kiita, ent seda saan teha ainult heleda laki puhul – punane koorub otstest päevaga maha, nude püsib vankumatult terve nädala. Huvitav, kas see on tavaline, et erinevat värvi lakid erinevat moodi püsivad? Ilmselt aitaks siin hästi alus- ja pealislaki soetamine ja kasutamine, aga see on minusuguse jaoks juba next level challenge. Mõtlesin, et küsin teilt nõu – millised on teie kõige lemmikumad küünehooldustooted, lakid, viilid ja muu säärane? 

36 Comments

VLOG! Varakevadine* laevasõit Stockholmi

February 26, 2016~ videoblogi


Filmisime laevareisi ajal üksjagu videomaterjali ja otsustasin selle kohe kokku monteerida, et montaaž juunikuusse ei veniks, nagu vahel juhtuma kipub. 🙂 Meie suundume nüüd Ikeasse – teie vaadake videot ikka HD’s ja andke teada, kuidas teile Kroonprintsessi vlogidebüüt meeldis!

* Väga vabandan kõigi ees, kes põlvini lögas sumpavad. Siin on kuiv ja päikeseline. 😀

14 Comments

Laevaga (Rootsi)maale vanaema juurde!

February 25, 2016~ adventures, snapshots (pildipostitus)

reisHei, sõbrad! Ei jõudnud üldse teile eile kirjutada, sest kogu päev möödus täiesti hullumeelses taktis. Vähe sellest, et Virsik päeva jooksul ainsamatki korda silma looja ei lasknud (nagu patareijänes!) ja pakkimise asju järjepanu kohvrist välja kiskudes tõeliseks väljakutseks muutis, oli meil veel triljon-miljon muud kohustust, mis üheainsa päeva jooksul joonde tuli ajada. Nii pidime enne ärasõitu tooma töökojast koju espressomasina, võtma trükikojast peale viimase hetke tellimused, need ära pakkima, posti viima, emale ja kasuisale poest soovitud asjad hankima (teadagi, mida eestimaised lihatooted väliseestlastele tähendavad…), tankima, pakkima, koristama… huh. Patt oleks salata, et vahepeal korralikult endast välja läksin ja iga asja peale häält tõstsin – nagu mingi tropp. Kui kogu pere (olgu, mitte kogu pere – Loore jäi vanaemaga koju) autosse pakitud oli ja sõit alata võis, normaliseerus ka pulss ja minust sai pärast päeva esimest kohvilonksu (issand olgu kiidetud Statoili kohvimasinate eest) taas mõistlik inimene. 🙂
reis2Haarasin poelettide vahel silgates kaasa ka üht-teist, et saaksime korraliku kajutipikniku maha pidada. Kamapallid on ikka suurepärane snäkk – vähe sellest, et nad lastele maitsevad (ja kasulikud on), on nad ka minu meelest täiesti pööraselt head. Maasikad olid Selveris muuseas allahindlusel ja meenutasid maitselt – uskuge või mitte – maasikaid!
reis3reis4Laevas oli nii meeeletult lapsi, et Kroonprintsess näis mängutoas olemist pisut pelgavat* ja eelistas pärast küllalt lühikest mängutoavisiiti kajutisse tagasi pöörduda, et õhtusöögini hoopis omaenda mänguasjadega mängida. Minul juhtus esimest korda elus äärmiselt kummaline seik – olin just sirgendaja seina lükanud (teen seda laeval tihti) ja oma veel pesust pisut niiskeid juukseid lokki keerama hakanud, kui keegi kajutiuksele koputas. Ukse taga oli pisut pahura olemisega turvamees, kes meie töllakil mokki nähes võrdselt üllatunud ilmel teatas, et suitsuandur olevat tööle läinud. Ee… nojah. Juustest eralduv veeaur. “Kas ma peaksin lõpetama?”, küsisin. “Parem oleks,” muigas onu ja läks minema. Huvitav, mida ta meie kajutist leida lootis?
reis6Parvlaev Romantika peal on alati hästi hea söök ja teenindus. Kroonprintsessi ees on lastepasta tomatikastme ja kanaga, mina sõin grillitud (ülimahlast ja krõbeda nahaga) kanarinda ja… kõike muud, mis taldrikult paistab. 🙂
reis5reis7Kui kass on läinud tited magavad, on lapsevanematel pidu. Ostsin meile kaasa väikesed vahuveinid, säästsin meile õhtuks mõned maasikad ja tõin tax freest lisaks paberõhukesi Lindti šokolaadiruute. Tegelikkuses kestis kogu see tohutu romantika umbes poole pisipudeli prosecco jagu enne, kui uni väikelapsevanemad jalust niitis. Seni oli kõik lihtsalt oivaline ja… mõte loeb ka midagi, eksole!


* Kuna mängutoa seinal on kirjas, et pallimeri on mõeldud alla kuueaastastele ja kõigeks muuks, kui pallide loopimiseks, võtsin ma endale õiguse üht noormeest pisut korrale kutsuda. Mitte kurjasti – lihtsalt ütlesin, et ta on piisavalt tark poiss küll, et lugeda osata ja aru saada, mis seinal kirjas on. Et pallimeres on tillukesi lapsi, kes pallide teineteise pihta pildumist kardavad ja et kindlasti on mänge, mis noormehele eakohasemad on. Poiss läks minema ja teisedki lõpetasid möllamise. Mõni aeg hiljem, kui Virsikuga pallimeres istusin, tuli poisi ema minuga pahandama: miks ma tema lapse ära ajasin ja teistel temavanustel lastel pallimeres olla luban? Püüdsin selgitada, et ma ei ole üleüldse mingi lubaja ja et mul on siiralt ükskõik, kui vanad inimesed pallimeres viibivad – kuni sellega ei kaasne oht pallidega piki pead saada. Natukene hakkas isegi kahju lapsest, et ta minu märkust äraajamisena tõlgendas. Samas: on ikka kentsakas küll vaadata, kuidas suured kooliealised poisid pallimere üle võtavad ja jõuga palle loobivad samas, kui tillukesed tüdrukud ja poisid eemalt igatsevate (ja olgem ausad, hirmunud) nägudega neile mõeldud liumäge piidlevad. Mida teie sellisest asjast arvate? Kas võõrale lapsele (kelle ema ja isa mängutoast kaugel-kaugel eemal viibivad ja ise lapse käitumise eest vastutust ei võta) märkuse tegemine on väär?

19 Comments

Pidupäevaretsept: Rikkalik ja mahlane võileivatort külmsuitsulõhega

February 23, 2016~ mis täna...?

vltort

Nagu ma teile Ourcuckoonest.com’i Facebookilehel nädalake tagasi mainisin, valmistasin H’le ka selleaastase (see on meil juba neljandat aastat Väga Tähtis Traditsioon) sünnipäeva puhul võileivatordi. Proovisin uut maitsekombinatsiooni, mida ma varem katsetanud polnud ja kuigi tordi sisuliselt pimesi sööjateni saatmine tegi mind pisut ärevaks, oli saadud tagasiside niivõrd ülevoolavalt positiivne, et otsustasin retsepti ka teiega jagada. Tegelikult on võileivatordi tegemine äärmiselt lihtne ja kindlaid reegleid selle valmistamiseks pole – tuleb ainult fantaasia lendu lasta ja tordisse kõike endale meelepärast lisada. Neile, kes soovivad midagi uut proovida ja minu valmistatud lõhetorti kodus järgi teha, panin kirja täpse retsepti. Siin ta on!

vltort6

Vaja läheb:

3 pätsi röstsaia
800 g maitsestamata toorjuustu (nt. Philadelphia või Farmi köögi toorjuust)
500 g hapukoort
400 ml majoneesi
pisut piima immutamiseks
soola, pipart ja pisut suhkrut

1 suurt punast sibulat
2-3 õuna
2 sl kappareid
ca. 500 g Tulitaku Taadi külmsuitsulõhet (LINK)
suurt punti värsket tilli
1 sl värsket sidrunimahla
1 suurt kurki

vltort3
Mikserda suures kausis kokku toorjuustust, majoneesist ja hapukoorest kreem. Maitsesta see soola, pipra ja natukese suhkruga ning tõsta natukene alla poole segust eraldi kaussi, kata toidukilega ning aseta külmkappi – sellega saad tordi hiljem katta. Nüüd haki peeneks õunad, sibul ja kapparid ning lisa need suurde kaussi alles jäänud kreemile. Kui kasutad kvaliteetset, puhta ja maheda maitsega külmsuitsu lõhefileed (nagu mina), lõika sellest korralikud kuubikud, et kala õrn ja mahlane tekstuur tordis korralikult tunda oleks – me ei soovi, et meie tort maitseks nagu püreeritud kalamassiga saiavorm. Haki suur punt tilli ning lisa see ühes kalaga kreemile, maitsesta saadud segu maitse järgi pipra ja soolaga ning aseta seniks kõrvale, kuni lõikad saiaviiludelt ära koorikud ning tükeldad kurgi. Tordi kokkuladumine käib nii: lao alusele (lõikelauale, kandikule, fooliumiga kaetud ahjuplaadile) kiht saiaviile, piserda neid ühtlaselt piimaga (tugevalt immutada ei ole vaja, kuid pisut teelusikaga saiale niristatud piima kulub ära küll), laota neile lahke käega kiht lõhekreemi ja puista kõige peale tükeldatud kurk.  Korda samme seni, kuni kõige ülemiseks kihiks jäävad piimaga piserdatud saiaviilud.

vltort2
Aseta kaunistamata võileivatort ööseks külmikusse maitsestuma. Enne serveerimist haara pihku spaatel ja määri selle abil tordi peale ning külgedele kaunistamiseks kõrvale pandud toorjuustukreem. Et tordialus puhtaks jääks, võid küpsetuspaberist ribad lõigata ning need tordi äärte ümber asetada – hiljem saad need hõlpsasti koos üleliigse kreemiga eemaldada. Siis jõuab kätte kõige lõbusam osa ehk aeg teha seda, mille nimel võileivatorditeo üleüldse ette võtsid – kaunistada. Hea tava näeb ette, et tordile laotakse kaunistuseks kõike seda, mida tordist endastki leida võib. Seega kasutasin mina kaunistamiseks  õuna-, kurgi-, sidruni- ja lõheviile ning lisasin veel keedetud ja poolitatud vutimunad, lehtsalati, krevetid ja punase kalamarja. Minu meelest on võileivatordi kaunistamise juures (olgu, keda ma lollitan) elus kõige olulisem sümmeetria – kui garneering on tordile laotud ideaalses ringis, perfektse ruudustiku või täpselt ühelaiuste triipudena, jääb tulemus igaljuhul imeline.

vltort7

Minu tordi keskel on ring rulli keeratud lõheviiludega, mida ääristavad vaheldumisi kurgi-, õuna- ja sidruniviilud, mille vahelt ulatuvad omakorda välja krevettidest moodustatud triibud ja mille ümber on võrdsete vahedega paigutatud vutimunad. Küljed katsin punase kalamarjaga (sobib ka meremari) ja ehkki tunnen, et oleksin seda ehk pisut viisakamalt teha võinud, olen lõpptulemusega siiski rahul. See konkreetne tort rändas meie iga-aastase traditsiooni raames H töökaaslastega sünnipäeva tähistama ja kõik, kes sõid, olevat minu sibula-õuna-kappari-lõheleiutist taevani kiitnud. Loodan, et proovite torditeo näiteks homse pidupäeva puhul järgi, naudite selle valmistamist vähemalt sama palju nagu mina ja saate oivalise võileivatordi eest palju-palju komplimente!

vltort4
(Postitus valmis koostöös Tulitaku Taadiga, kelle liialdamata oivalisele ja mahedamaitselisele külmsuitsulõhele pühendatud Facebookilehe leiate SIIT!)

13 Comments

Uut laste riidekapis: Vans, Mini Rodini, Converse jm.

February 22, 2016~ ostlemine

oii
Tellisin mõni aeg tagasi oma lemmikust lasteriideid müüvast veebipoest Oiidesignist lastele üht-teist uut. Minu peamine eesmärk oli Virsikule uusi bodysid leida, sest need, mis tal on, on talle väikseks jäämas (ta on siiani peamiselt suurust 56/62 kandnud…) ja Kroonprintsessist alles jäänud 74/80 riided on kuhugi haihtunud. Igatahes ostsin ma talle mitu-mitu uut body, kuid nagu Virsikuga ikka kipub olema, on need kõik talle praegu lootusetult suured.  Kroonprintsessile sain seekord uusi sukkpükse, ühed retuus-tüüpi teksapüksid ja kaks paari ülikihvte jalanõusid. Oiidesignis oli tellimise hetkel parasjagu suur allahindlus käimas ja näiteks Kroonprintsessi uued Converse’id olid suisa poole võrra alla hinnatud. No vaatame siis lähemalt, mida mul kokku krabada õnnestus:

oii1
Virsiku uued bodyd firmadelt Petit Monster, MarMar Copenhagen, Mini Rodini ja The Brand – põhimõtteliselt kõik mu lemmikbrändid. The Brandi lasteriided on hästi värvilised ja kihvtide lõigetega – Virsik sai jõuludeks vanaemalt selle firma üheosalise hüppeülikonna, aga see on talle veel nii suur, et ilmselt võib ta selles näiteks ülikooli lõpetada. Igatahes on sel iga säär ja varrukas erivärvi ja erineva mustriga. Kihvt! MarMari lasteriided on alati valmistatud täiesti fantastilistest kangastest ja see puuderroosa body ei ole erand. Mini Rodinilt pärit isend on samuti kvaliteetsest (ja orgaanilisest!) puuvillast ja kujundus armas ja mänguline, nagu neil ikka kipub olema. Kasvaks see mini-inimene nüüd piisavalt suureks, et mitte bodyvarrukast välja pudeneda…

oii3
Uuuuuh, kuidas need mulle meeldivad! Need on Kroonprintsessile kevadeks täpselt parajad ja ma ei jõua ära oodata, et tenniseilmad juba kätte jõuaks. Nüüd jääb ainult küsimus: kust mina endale samasugused leida võiksin?

oii2
Mätšivad 
teksaretuusid õekestele. The Brandilt.

oii4
Lõheroosad tennised, mis peaksid Kroonprintsessile parajaks saama umbes selleks ajaks, kui ta oma praegustest Converse’idest välja kasvab.

oii6
Lõheroosad sukkpüksid Mini Rodinilt, must-valged triipudega sukakad firmalt The Brand.

oii5
Kingitus kõige pisemale – Madiken ahhetas kunagi, kui ma Virsikule samasuguse roosa trollikostüümi selga panin, et kust me ometi nii vahva rõiva saime. Tänavu saab nende pere pesamuna samasuguses rohelises romperis suvitada. 🙂

7 Comments

Tööjuttu: Emmede Klubi stuudiopäev

February 21, 2016~ chit-chat

ek1
Nagu enamus teist ilmselt teavad, teenin ma perele (väikest tagasihoidlikku lisa)leiba Emmede Klubi toimetajana. Tegemist on Lätis alguse saanud (ja lõunanaabrite juures ka  ä ä r m i s e l t  edukaks kujunenud) projektiga, mis on seni tähendanud ka pigem seda, et eestlasteni jõuab tugevate slaavilike mõjutustega otsetõlkes materjal, mis kohalikku lugejat (näiteks mind) pigem üldse ei kõneta. Kui Madikeniga (kes hetkel tööst eemal olles endale parima võimaliku asendaja leidis – tšau, Liis!) tööle asusime, avastasime, et meie võimuses on teha midagi väga toredat – vaatamata sellele, et üks meie tööandja suurimaid kliente on mähkmetootja (see ei saa ühelegi lehte külastavale lugejale märkamatuks jääda) ja et mähkmereklaamidest ei ole ühel ega teisel viisil pääsu, saame meie ikkagi midagi Eesti emade jaoks kasulikku ära teha. Vähe sellest, et meil on võimalus ekspertidega koostöös häid ja kasulikke teaduspõhiseid artikleid ja lugejate elulisi ning inspireerivaid lugusid jagada – kõigele lisaks saame me kohalikele emadele jagada kingitusi, mähkmeid ja muud säärast. Mõni aeg tagasi (seoses järjekordsete peasponsori kampaania raames antud tööülesannetega) tekkis mul mõte kohalike emadega stuudiopäev korraldada. Kaua me jagame Läti emade ja laste pilte, kui meie oma koduvabariik on nunnusid titasid ja ilusaid emasid täis? Niisiis küsisin ma Evelinilt, mida ta säärasest tööotsast arvab ja palusin peakontorist vahendeid, et asi võimalikuks saaks. Suure töö (sellise asja üksinda korraldamine pole ikka mingi meelakkumine), organiseerimise ja umbes sajakonna kilo mähkmete ja kingikottide treppidest üles tassimise järel leidis aset imetore stuudiopäev, mille tulemusi Emmede Klubis ka peagi näha on. Lapsed olid kõik äärmiselt tublid ja nende emad soojad, lõbusad ja hästi ilusad. Lisaks mähkmearvustuste tarvis tehtud piltidele sai iga pere pilte teha ka isiklikuks tarbeks ning ma olen enam kui kindel, et pildid tulid imearmsad. Päeva lõpuks oli meil toss viimseni väljas (laste järgi jooksmine, nende paika tõstmine ja fotograafi selja taga väikese modelli tähelepanu pälvimiseks lakkamatult “pleeeruleeruleeruleeru” lollitamine võtab minusuguse ikka viimseni läbi!) ja pärast üheksatunnist päeva väsinu, kuid õnnelikuna koju jõudes kukkusin jalapealt voodisse. Mõtlesin, et näitan teile sellest imetoredast päevast enne “pärispiltide” valmimist ka mõningaid kaadritaguseid pilte:

ekMeie kõige pisem väike modell – tubli kolmenädalane poisslaps
ek2Kostüümilad – sitsid-satsid ja tillukesed lipsud-traksid. Äärmiselt nunnu!
ek3Iga osaleja sai tänutäheks kaasa koti Salvesti putrude ja puuviljapüreedega ning paki mähkmeid 🙂
ek5Meie meikariks oli vahva Kristin, kes kõigile sessioonil osalenud emadele näo pähe maalis
ek6Väike tagasihoidlik snäkilaud
ek4Statistid 😀

5 Comments

VLOG! Minu 25. juubel ja minu tüdrukud (PG13)

February 20, 2016~ chit-chat

No säh teile kaua tehtud kaunikest – minu supercalifragilisticexpialidocious juubelipidu toimus juba kuu aega tagasi, ent videomaterjali monteerimiseni jõudsin alles eile. Olen juba aastaid oma sünnipäeva just sedasi oma lemmiktüdrukute seltsis pidanud ja see on üks toredamaid traditsioone üleüldse. See on ikka hiigelsuur õnn, kui sinu elus on inimesi, kes sinu sünnipäeva puhul kokku tulevad, sind õnnitlevad, sulle sünnipäevalaulu laulavad, sinuga koos klaasi tõstavad ja õhtu naeruga ja minu puhul pisaratega täidavad. Tõsiselt – sellist asja ei saa ega tohi iseenesestmõistetavalt võtta! Kui nad kõigele lisaks on veel maailma kõige targemad, humoorikamad, andekamad ja iseteadlikumad naised, tekib kohe eriti kange tahtmine ennast käsivarrest näpistada. Ma olen viimastel aastatel jõudnud iseka tõdemuseni, et tahan oma ellu vaid neid inimesi, kellel mulle midagi anda on – inimesi, kes on targad, siirad, edasipüüdlikud ja edukad. Sõpru, kes on nii suurepärased inimesed, et ma isegi tunnen, et tahan paremaks inimeks saada – lihtsalt selleks, et nende sõpruse vääriline olla. Minu sünnipäevalaua ümber olid justnimelt sellised naised. Paar tükki oli sealt muidugi puudu ka – puhas force majeure. Aga pole hullu – ma kavatsen elus veel sünnipäevi pidada! Seekordne sünnipäev oli meil muuseas väga rahvusvaheline, sest mul oli sünnipäeva puhul Rootsist külas minu kallis keskasõbranna Astrid ja nii on ka seekordne sünnavlog kolmes keeles. Kellele meeldib mind rootsi keeles jutustamas kuulda – siin on teie võimalus! Videot vaadake, nagu ikka, HD’s ja ilmselt kulub ära ka tassike teed või väike snäkk – vaatamata ulatuslikele kärbetele sai videoblogi siiski pikavõitu.


Mu armas Kairi. 🙂
sünnaa3
Otsustasin seekordse pidupäeva puhul väikese tapas-laua katta ja valmistasin selleks hunniku erinevaid mulle meeldivaid suupisteid. Tegin guacamolet, marineerisin mozzarellakirsse (värske tšilli, küüslaugu, basiiliku, meresoola ja oliiviõliga), grillisin köögivilju ja tegin neile balsamicokastme, seadsin valmis liha- ja juustuvaliku, grillisin ciabattat (olgu, mu tüdrukud grillisid ja tegid fajitasid ka – mina viskasin sel ajal kibekiirelt meiki näkku) ja tegin selle juurde tomatisalsa, tõin poest koju hunniku erinevaid oliive, toorjuustuga täidetud minipaprikaid… ei tule kohe meeldegi, mis mul kõik laual oli, aga tüdrukud igatahes sõid ja mõmisesid. No ja ise ka muidugi!


Hashtag #tervitamejuubilari leidis õhtu jooksul rõõmustavalt palju kasutust. Neid pilte näete SIIT.

Äftekas…

 

 

 

 

14 Comments

Pannkoogihommik

February 20, 2016~ chit-chat, mis täna hommikusöögiks on?

pannu1
Tere hommikust, sõbrad! Meie alustasime tänast lumist laupäevahommikut tillukeste pannkookidega. Kuidas teie oma pannkooke võtate? Sellised tibatillukesed äärtest krõbedad koogid on igatahes minu lem-mi-kud. Esimesed (ja ainsad) pannkoogid, mida ma lapsena küpsetama õppisin, olid suured õhukesed krepid – kõik armastavad millegipärast selliseid ja nii olin mina lapsepõlves (varajases teismeeas?) alati see, kes pidžaamapidudele järgnevatel hommikutel sõbrannadele pannkooke valmistama pidi. Mulle aga ei maitse ülepannikad sugugi nii väga, nagu need väikesed õhulised ja krõbedad koogid, mida vanaemad nii hästi valmistada oskavad. Aastaid üritasin seda kaunist kunsti selgeks saada ja nüüd tunnen viimaks ometi, et mul on see asi hästi käpas. H muidugi eelistab ülepannikooke, aga neid saab meie peres ainult soolase täidisega. Hommikusöögipannkoogid käivad ikka tillukesed ja rasvased!

pannu
Haa! See on lihtsalt pööraselt naljakas pilt. Mõtled küll, et piltilus hommikuidüll – väikesed kuldsed pannkoogid, imelised Rörstrandi tassid (mille mu armas Astrid mulle sünnipäevaks tõi) ja oivaline värske hommikukohv… not. Ma mõtlesin küll pilti tehes, et kuidagi kahtlaselt hästi vahutab, aga ei pööranud sellele erilist tähelepanu. Alles siis, kui olin kohvile piima peale valanud ja esimese sidrunimaitselise lonksu võtnud, sain aru, et olin hoolikalt Fairyga presskannu pestes ära loputanud küll kannu, aga mitte pressi ennast. Hea, et meie espressomasin varsti remondist koju tuleb – kannu kasutamine käib mul ikka selgelt üle jõu. 😀

33 Comments

  • 1
  • 2
  • 3
  • Next Page »

Mina olen Mirjam (30), sõpradele ja blogilugejatele Miiu. Olen kolme lapse ema, Kukupesa nime kandva sisustuskaupluse omanik ja suur kokandusentusiast. Loodan, et leiad siit blogist midagi enda jaoks paeluvat, lahkud siit positiivse laenguga ja tuled peagi uuesti tagasi! Kontakt ja koostööpakkumised: blogi[ät]kukupesa.ee

Meie Käopesa Facebookis:

Meie Käopesa Facebookis:

ELU HETKED

Meie elu vahetu reportaaž Instagramis

JUTUSTAVAD KAASA

  • pelle secca piedi on Time to be curious: Ask us questions! (Sticky post)
  • https://www.migliormicroonde.it/ on Time to be curious: Ask us questions! (Sticky post)
  • J on Kroonprintsessi JUUBEL
  • Piret on Kroonprintsessi JUUBEL

OTSING

KATEGOORIAD

ARHIIV

Privacy & Cookies: This site uses cookies. By continuing to use this website, you agree to their use.
To find out more, including how to control cookies, see here: Cookie Policy

POPULAARSEMAD

  • Ise tegid selle saia või?
    Ise tegid selle saia või?
  • Retsept: Rootslaste oivaline (ja naeruväärselt lihtne) "kladdkaka"
    Retsept: Rootslaste oivaline (ja naeruväärselt lihtne) "kladdkaka"
  • Pidupäevaretsept: Rikkalik ja mahlane võileivatort külmsuitsulõhega
    Pidupäevaretsept: Rikkalik ja mahlane võileivatort külmsuitsulõhega
  • Retsept: Võrratult särtsakas guacamole
    Retsept: Võrratult särtsakas guacamole
  • Retsept: Kogu pere lemmik chili con carne
    Retsept: Kogu pere lemmik chili con carne
  • Imetamisest, otsusest loobuda ja võõrutamisprotsessist
    Imetamisest, otsusest loobuda ja võõrutamisprotsessist
  • BBQ side dish: Grilled mushrooms filled with ham and blue cheese
    BBQ side dish: Grilled mushrooms filled with ham and blue cheese
  • Võitlus võililledega (1:0)
    Võitlus võililledega (1:0)
  • Kroonprintsessi JUUBEL
    Kroonprintsessi JUUBEL
  • H nipinurk: Kuidas ise kevadist jalgrattahooldust teha?
    H nipinurk: Kuidas ise kevadist jalgrattahooldust teha?

Recent Posts

  • Kroonprintsessi JUUBEL
  • Mõttesõel, mu vana sõber
  • Meie igavesti-kodu: Söögituba
  • Ise tegid selle saia või?
  • Remont: Ülemise korruse vannituba

Recent Comments

  • pelle secca piedi on Time to be curious: Ask us questions! (Sticky post)
  • https://www.migliormicroonde.it/ on Time to be curious: Ask us questions! (Sticky post)
  • J on Kroonprintsessi JUUBEL
  • Piret on Kroonprintsessi JUUBEL
  • Janika on Kroonprintsessi JUUBEL

Archives

  • February 2022
  • October 2021
  • April 2021
  • March 2021
  • February 2021
  • January 2021
  • December 2020
  • November 2020
  • October 2020
  • September 2020
  • May 2020
  • November 2019
  • August 2019
  • July 2019
  • May 2019
  • April 2019
  • March 2019
  • February 2019
  • January 2019
  • December 2018
  • November 2018
  • October 2018
  • September 2018
  • August 2018
  • July 2018
  • June 2018
  • May 2018
  • April 2018
  • March 2018
  • February 2018
  • January 2018
  • December 2017
  • November 2017
  • October 2017
  • September 2017
  • August 2017
  • July 2017
  • June 2017
  • May 2017
  • April 2017
  • March 2017
  • February 2017
  • January 2017
  • December 2016
  • November 2016
  • October 2016
  • September 2016
  • August 2016
  • July 2016
  • June 2016
  • May 2016
  • April 2016
  • March 2016
  • February 2016
  • January 2016
  • December 2015
  • November 2015
  • October 2015
  • September 2015
  • August 2015
  • July 2015
  • June 2015
  • May 2015
  • April 2015
  • March 2015
  • February 2015
  • January 2015
  • December 2014
  • November 2014
  • October 2014
  • September 2014
  • August 2014
  • July 2014
  • June 2014
  • May 2014
  • April 2014
  • March 2014
  • February 2014
  • January 2014
  • December 2013
  • November 2013
  • October 2013
  • September 2013
  • August 2013
  • July 2013
  • June 2013
  • May 2013
  • April 2013
  • March 2013
  • February 2013
  • January 2013
  • December 2012
  • November 2012
  • October 2012
  • September 2012
  • August 2012
  • July 2012
  • June 2012
  • May 2012
  • April 2012
  • March 2012

Categories

  • adventures
  • aiapidamine
  • art
  • arvan
  • arvustus
  • baby food
  • blog sale
  • bump
  • chit-chat
  • christmas
  • daddy's little girl
  • DIY
  • edevus
  • emadus
  • extreme home makeover
  • family
  • friends of ours
  • giveaway
  • green thumbs
  • H nipinurk
  • il faut cultiver…
  • ilusad asjad
  • issi väike kullake
  • jõulud
  • jutupostitus
  • juuksed
  • kodu
  • kodukohvik raju hunt
  • koerapreili loore
  • kogumispäevik
  • kõhuke
  • kokkuvõte: 2012
  • kokkuvõte: 30
  • kolmas rasedus
  • kreeka 2019
  • kroonprintsess
  • kroonprintsess: areng
  • kroonprintsess: kasvamine
  • kroonprintsess: pildid
  • kroonprintsess: sünd
  • kroonprintsess: tsitaadid
  • kroonprintsessi fotokast
  • küpros 2018
  • küsimused & vastused
  • küüned
  • legokool
  • literature
  • love story
  • me avame poe
  • meik & nahahooldus
  • meisterdused väikelapsele
  • minu väike ettevõte
  • mis mu taldrikul on?
  • mis seal grillil küpseb?
  • mis täna hommikusöögiks on?
  • mis täna lõunaks on?
  • mis täna magustoiduks on?
  • mis täna õhtusöögiks on?
  • mis täna…?
  • mobile blog
  • mood
  • motherhood
  • mõtisklused & arutelu
  • music
  • nädalamenüü
  • new year's eve
  • õdedevaheline armastus
  • oravdamine
  • ostlemine
  • our kitchens rule
  • outfit of the day
  • outfit of the day: baby
  • outfit of the day: toddler
  • outfit of the day: väikelaps
  • paradiisisaar
  • parfüümid
  • pere
  • pesapunumine
  • photography
  • poor man's instagram
  • printsess virsik
  • printsess virsik: areng
  • printsess virsik: kasvamine
  • printsess virsik: pildid
  • printsess virsik: sünd
  • projektid
  • raha & majandamine
  • raju hunt
  • reklaam
  • remont
  • restoraniarvustus
  • retseptid
  • rotike
  • seiklused
  • sildita
  • snapshots (pildipostitus)
  • sõbrad-seltsimehed
  • spaakülastus
  • sponsoreeritud
  • sünnipäev
  • teater
  • the cuckoo shop
  • tips & tricks
  • toddler crafts
  • toidujutte
  • toitumine
  • tunnen
  • väikevend
  • väikevend: areng
  • väikevend: kasvamine
  • väikevend: pildid
  • väikevend: sünd
  • video
  • videoblogi
  • vlog
  • vlogmas

Meta

  • Log in
  • Entries feed
  • Comments feed
  • WordPress.org
Meie elu vahetu reportaaž Instagramis
 

Loading Comments...