Miiu blogi

Archives for March 2016

VLOG! Turistid Stockhome’is: 2. osa

~ adventures, videoblogi

Monteerisin eile kokku viimased Stockholmis filmitud klipid, milles võib meid näha Vaasa muuseumit avastamas, Tom Titts Experiment teaduskeskuses hullamas ja lõppeks laevaga tagasi koju sõitmas. Teaduskeskuses polnud ma (me) kunagi varem käinud ja Södertäljesse sõit õigustas ennast igati – tegelikult oleks me võinud seal kolme tunni asemel viis veeta, sest teha ja näha oli meeletult palju. Kõike ma muidugi videosse ei saanud, aga maitse saime suhu küll. Muuseas – me ei ole kunagi ka Ahhaas käinud. Kas seal on ka nii äge?

Teaduskeskuse esimesel korrusel on õue ulatuv rekkakabiin, milles soovija saab teha midaiganes, mida ühes päris rekkakabiinis teha saab. Näiteks issi süles rooli keerata.

Teaduskeskuse esimesel korrusel on õue ulatuv rekkakabiin, milles soovija saab teha midaiganes ühes päris rekkakabiinis teha saab. Näiteks issi süles rooli keerata.

Hiigelmullide puhumise agregaat

Hiigelmullide puhumise agregaat

Seebimulliretsept: 2 dl nõudepesuvahendit, 8 dl vett ja 3 supilusikatäit glütseriini (meil saadaval nt. Hobipunktis) – suvel proovime ära!

Ülipõnevat seebimullisõud vaatamas. Virsik hammustas läbi, et ta saab publikuga kaasa plaksutada ja nautis kogemust täiel rinnal. 😀

Fossiilid lähevad peole!

~ chit-chat

Viimati, kui ma ennast pisut üles vuntsisin. See oli: kuu aega tagasi. :D

Viimati, kui ma ennast pisut üles vuntsisin. See oli: kuu aega tagasi. 😀

Ma ei mäleta, millal me viimati H’ga kahekesi kuskil käisime. Ilmselt oli see siis, kui Our Kitchens Rule kambaga La Bottegas käisime, aga see oli ka ei vähem ega rohkem kui sada aastat tagasi. Ilmselt poleks me ka nüüd selle peale tulnud, kui üks minu blogilugeja mulle alljärgnevat imearmsat kirja saatnud poleks:

“Kallis Mirjam! Olen juba pikka aega olnud Sinu blogi lugeja, kuigi pealtnäha ei ole meil midagi ühist: ma ei ole ei ema ega blogija, lihtsalt tavaline üliõpilane, kes lõpetas eelmisel aastal gümnaasiumi. Käisin ühes imelises koolis, kus kõik õpilased olid nagu suur perekond. Paraku juhtus eelmise aasta veebruaris meie kooliõega autoõnnetus. Ma tean selle tüdruku perekonda ja nad on sama imelised kui nende vapper tütar Keithy. Mõtlesin, et kirjutan Sulle kui emale ühe väikese abipalvega. Nimelt on mu kallid endised koolikaaslased oma klassiõe raviks välismaal otsustanud korraldada heategevuskontserdi ja neil oleks vaja korjata vähemalt 4000 eurot, et Keithy saaks taastusravi. Mirjam, kas sa oleksid nii armas ja jagaksid seda üritust oma FB/blogilehel? Panen siia lingi:

https://m.facebook.com/profile.php?id=538473962990432&tsid=0.6071521993726492&source=typeahead

ja

https://m.facebook.com/events/708935052580878

Vajaliku summa saamiseks korraldavad nad kaks kontserti: üks toimub meil Pärnus ja teine Tallinnas Sinilinnus. Kogu lisainfo Keithy loo kohta leiab antud linkidelt. Ma ei tea, kas ma tundun praegu tüütu või pealetükkivana, aga ma jõudsin järeldusele, et kellelegi kirjutamine ei võta mul tükki küljest ära, kui ma võin nii aidata oma kalleid koolikaaslasi. Aitäh, kallis Mirjam! Sinu südamlikkus kannustas mind just Sulle kirjutama. Soovin Sullegi jõudu ja jaksu!”

Kui armas? MUIDUGI olen ma nõus aitama! Lisaks oleme me H’ga I Wear* Experimenti tulihingelised fännid, mistõttu oli asi kohe selge, kui kirja H’le ette lugesin. Minek! Nii seomegi elu õied täna punti ja viime vanaemale, et ise kontserdile minna, head muusikat nautida ja ennast natukene vabalt tunda. Kui teil on veel tänaseks õhtuks plaanid tegemata – tulge ka! Ja kui te Sinilindu tulla ei saa, on teil päris kindlalt üle euroraha või paar, mille saate Keithy taastusravi toetuseks kanda ühe ürituse eestvedaja, Hanna Mia Terika Toomise arvelduskontole EE881700017003919521 (selgituseks kirjutage “Keithy taastusravi”). Ma juhtusin vaatama seda Ringvaate episoodi (klipp nähtaval SIIN), kus Keithy oma õnnetusest ja sellest taastumisest rääkis ja ma ausalt ütlen, et sellist südikust ja elujanu lihtsalt peab toetama ja julgustama. Ma soovin, et minus oleks kasvõi üksainumas unts Keithy teotahet ja meelekindlust. Ja kuni mul ei ole, vaatan temale alt üles. Ja lähen peoleeeeeeeee!

Meisterda koos lapsega: Lihavõttevanik

~ DIY, toddler crafts

Nüüd, kui Kroonprintsess lasteaias käib ja mina paralleelselt laste kasvatamisega ka suure hulga tööülesandeid tehtud saama pean, on mul varasemast märksa vähem aega talle Pühenduda ja sellega seoses muidugi ka korralikud süümepiinad. “Emme ei saa praegu, emme peab tööd tegema,” tuleb mul minu maitsele natukene liiga sageli üle huulte ja nii püüan ma kasutada ära iga võimalust, et temaga päris kahekesi midagi toredat ette võtta – näiteks meisterdada. Meisterdamisega on mul samas üks suur jama – ma ei tea täpselt, mida kõigi valmivate šedöövritega pihta hakata ja niisama riiuliserval vedelevaid asju ma lihtsalt ei kannata. Ilusamad joonistused ja maalid kogume muidugi ilusti karpi ja paneme tallele, aga mida teha suuremate projektidega? Minu jaoks on oluline, et meisterdamise tulemusena sündinud asjal oleks mingisugune funktsioon või eesmärk, mida teos täidab. Seetõttu on igasugused pühad minu jaoks täiesti kuldsed – üheainsa nädala jooksul saab mitu-mitu korda maha istuda ja koos nokitseda, et kaunistused pühade möödudes uuesti maha korjata ja keldrisse järgmist aastat ootama viia. Pabermunadest tehtud pärga ma teile juba näitasin – nüüd jagan teiega Kroonprintsessi akna ette meisterdatud jänkuvimpleid!

diy6
Vaja läheb: värvilist või mustrilist kartongi (või näiteks kirjut pakkepaberit, millega harilik kartong üle katta), kääre, pakkepaela, pliiatsit, jänese- ja/või munakujulist šablooni (mina otsisin Google’ist kõige armsama jänese kontuuri, mille ma leida suutsin ja kopeerisin selle arvutiekraanilt paberile), liimipüstolit, värvilisi tupsukesi, plastmassist silmi.

diy5diy2
Töö käik on lihtsamast lihtsam: lõika sulle meeldivast paberist (imeilusaid käsitööpabereid ja kartonge on saadaval näiteks minu lemmikus Vunder Skizzes) välja jänesed ja munad, liimi neile liimipüstoliga sabad, silmad või misiganes sulle meeldivad kaunistused. Mõõda välja sobivas pikkuses nöörijupp, tee iga muna ja jänese külge augurauaga auk, trei (edit: haa, keelevärdjas tegutseb jälle! Rootsikeelne sõna “trä” sobinuks siia küll, emakeeli vist on viisakam öelda “torka”) nöör aukudest läbi, tee iga augu kõrvale väike liimitäpp ja kinnita nöör selle külge (et jänesed nöörimööda edasi-tagasi ei sõidaks) ja seejärel kaunista aken või toanurk valminud vanikuga.

diy3
Minu meelest on igasuguste pühade ja pidustuste juures eranditult kõige lahedam osa kaunistuste meisterdamine ja kodu pidurüüsse seadmine. Et ma muidu ei armasta kodukootud ilmega sisekujunduselemente, on pühadekaunistused täpselt parasjagu ajutised ja loovad kogu oma värvilisuses nii mõnusa pühademeeleolu. Meisterdamise rõõm kaasa arvatud, muidugi. Milliseid kaunistusi teie lihavõttepühade puhul üles riputanud või lauale asetanud olete? 

diy1

Uut: Lindex Ella M. pesu

~ ilusad asjad, ostlemine

em1
Mulle on alati kohutavalt meeldinud pesumood ja eriti sellised õrnad ning haprad pitsilised vintage-tegumoega aluspesukomplektid. Samas – olgem ausad – näeb selline pesu ilus välja vaid võrdselt habraste naiste seljas. Kate Moss võib ju kõrge värvliga püksikutes ja toestuseta pitsrinnahoidjas taevalik välja näha, aga minusuguse keskmisest rinnakama (eriti veel imetamise ajal…) naise seljas on selline pesu küll kõike muud, kui kaunis või elegantne. #udarad Vähemalt nii arvasin ma enne, kui ma hiljuti Lindexis südame rindu (pun intended) võtsin ja ühe sedasorti tegumoega pesukomplekti ära proovisin. Lindexi Ella M. sarja pesu on tegelikult juba pikemat aega mu kõige suurem lemmik – nende disainid ja materjalid on imeilusad ja üdini naiselikud, hinnad vägagi mõistlikud ja, mis peamine – mitte üksainumaski Ella M. pesu tugikaar ei ole üritanud mind surnuks pussitada! Ma lihtsalt jälestan, kui rinnahoidjad sedasi teevad… Igatahes – ära ma selle pesukomplekti proovisin ja koju ma ta tõin, sest üllataval kombel sobis valituks osutunud rinnahoidja lõige mulle suurepäraselt. Ja kuigi ma jään selle juurde, et sedasorti pesu sobib iga kell paremini saleda ja hapra figuuriga naise selga (ausõna – väikesed rinnad on palju seksikamad, kui suured! There, I said it!), siis kõrge värvliga püksikutel on ka minu kehatüübi juures kahtlemata omad eelised. Pika jutu lõpetuseks: tõesti soovitan teil Ella M. pesu proovida, kui te seda veel teinud ei ole! Mul on selle kollektsiooni pesukomplekte juba neli ja praegu kodulehelt vaadates selgus, et neljast mulle igatahes ei piisa…

Kas teie olete Lindexi Ella M. pesu proovinud? Millised on teie lemmikud pesubrändid?

em2

When the stars make you drool just like a pasta fazool – that’s amore!

~ chit-chat, mis täna õhtusöögiks on?, mis täna...?

amore
Täna, kui me tüdrukutega pärast jalutamas ja mänguväljakul mängimas käimist poodi suundusime, tõstis minu sisemine Itaalia nonna pead ja tahtis välja. 😀 Me pole päris ammu pastat söönud ja mul kohe oli tunne, et tahaks ühe korraliku ragù mitmeks tunniks tulele panna ja H töölttuleku ajaks korraliku õhtusöögilaua katta. Asi jõudis selleni, et ma otsisin kapist välja punase-valgeruudulise laudlina, süütasin küünlad ja voltisin natuke salvrätikuid ka. Teate… mõnikord on ühel täiesti harilikul teisipäeval lihtsalt vaja mõnus pidulaud katta ja perekeskis head sööki nautida. Lihtsalt niisama. Te ei tea, kui mõnus meeleolu meil siin praegu on! Kõhud on spagette ja mahlast lihahautist ja mozzarella ning peediga salatit tuugalt täis ja nüüd on enne magamaminekut parasjagu aega, et koos paar lauamängu mängida. Tahan muuseas kiita seda suurepärast punaveini, mille kodupoest hautise jaoks kiirelt kaasa haarasin (sest see oli 8€ peale alla hinnatud) – tegemist on 2012. aasta Château Rider Chenu Lafitte Bordeaux’ga, mis on mõnusalt puuviljane, täidlane, kuiv ja samas hästi kerge ja mõnus. Kui leian, ostan seda teinekordki. Mida teie täna õhtusöögiks sõite?

amore3amore1

Meisterda koos lapsega: Pabermunadest lihavõttepärg

~ DIY, toddler crafts

lpv8

Täiesti uskumatul kombel tuli mulle reedel meelde, et juba nädala pärast on lihavõtted, mis tähendas seda, et meil Kroonprintsessiga oli täpselt parasjagu aega, et mõned toredad lihavõttekaunistused valmis meisterdada ning täna näitan teile esimest neist. Olin just Ikeast ilusaid kevadisi paberteipe (mida on meil saadaval näiteks Vunder Skizzes) ostnud ja mõtlesin, et võiksime nende abil pabermune kaunistada. Üks asi viis teiseni ja… siin ta on! Meie värvikirev ja armas lihavõttepärg, mille meisterdamine peaks (emme abiga) jõukohane olema ka kõige pisemale meisterdajale. Kuna Kroonprintsess on juba parasjagu suur, et ise kääridega lõigata ja liimipüstolit kasutada, on temaga meisterdamine juba hulka põnevam, kuid ka juhul, kui ma need tööd tema eest ära teinud oleksin, oleks talle nokitsemist siiski küllaga jagunud.

lvp

Vaja läheb: värvilist paberit (millele prindid või joonistad munade kontuuri), kääre, liimipulka, papptaldrikut, erinevaid materjale munade kaunistamiseks (washiteipe, augurauaga välja löödud täppe, kleepse, pakkepaberit, pitsilisi tordipabereid vms.) siidpaela, liimipüstolit.

lvp6

Kõigepealt lõigake välja munad (meil kulus neid pärja peale 16 tükki) ja kaunistage need seejärel kõigega, mida hing ihaldab – meil läksid käiku kevadiselt värvilised paberteibid, värvilisest paberist lõigatud ribad, tordipaberid ja auguraua abil tehtud mummud. Kasutada võiks veel näiteks kleepse, templeid või miks mitte ka guaššvärve – võimalused on piiritud!

lvp7

Üle ääre ulatuva teibi sai tütreke kerge vaevaga teisele poole muna voltida – tagumine pool ei jää niikuinii näha.

lvp3

Et mul oli kapis tordipabereid, mõtlesin proovida neist munadele kaunistusi lõigata. Otsus osutus suurepäraseks! Minu meelest tulidki kõige ilusamad just need munad, milledele pitsiline paber kaunistuseks sai.

lvp5

Ühtlasi õpetasin Kroonprintsessi ka augurauda käsitsema, et muist munadest endale liimipulga abil vahvad mummud selga saaksid.

lvp4

Kui munad kaunistatud, tuleb pärjale alus meisterdada. Selleks sobib suurepäraselt hariliku papptaldriku välimine serv, millele munad hõlpsasti pulgaliimi abil külge liimida saab. Meie kinnitasime kõigepealt munad papptaldriku põhjale kella kolme, kuue, üheksa ja kaheteistkümne peale (mina joonistasin täpid ette, et Kroonprintsessil lihtsam liimida oleks) ning seejärel täitsime kõik vahed, et munad ühtlaselt paigutatud oleks ja pärg korrapärane välja näeks.

lvp2

Kui munad liimitud, võta siidpael, kinnita see liimipüstoli abil pärja ümber, jättes ühe otsa riputamise jaoks pikemaks. Seejärel sõlmi paelast lips ning liimi see pärjale kaunistuseks. Valmis! 

lvp1

Loe lisaks:

Meisterda koos lapsega: Vahva lihavõtte-lauakaunistus rohelise muru ja tibudega
DIY: Kuldmunade ja valgete sulgedega laekaunistus
Kevadine kunstiprojekt: Liblikad lõuendil (puhumisvildikatega)

Nädalavahetuse VLOG: Meeliülendav turulkäik ja pühapäevane lõunasöök heade sõpradega

~ videoblogi

Video HD’s (kõrglahutusega) kuvamiseks kliki hammasrattal!

Tsau, sõbrad! Loodan, et teie nädal on edukalt alanud. Nagu lubatud sai, olen oma truud Legriakest endaga pea kõikjal kaasas kandnud ning otsustasin ka meie päikeselisest nädalavahetusest väikese vlogi kokku panna. Laupäeval käis Kroonprintsess vanaemaga Kumus, kinos ja kohvikus ning meie kasutasime samal ajal võimalust, et kodus pisut korda luua ning seejärel Nõmmele kohvikusse ja turule jalutada. Pühapäeval käisid meil külas armsad sõbrad, kellele küpsetasime esimest korda elus merikeeli ja umbes sajandat korda elus browniet. Mis ma siin ikka pikalt jutustan – kõik on ju videost näha! Loodan, et meeldib. 🙂

merikeel
Esmakohtumine turult ostetud merikeeltega (solea solea), mille soetamise lugu videostki näete, osutus äärmiselt meeldivaks – kaladel ei olnud tõepoolest peale selgroo ainsamatki luud ja küllalt tugeva maitsega kalale sobis küüslaugu ja sidruniga maitsevõiga (mille retsepti peagi teiega ka jagan, kui te seda soovite) küpsetamine suurepäraselt. Minu kui küllalt kalavõõra inimese jaoks oli kalamaitse pisut liiga tugev, ent meie pere suurimad kalafännid Virsik ja H sõid ja kiitsid (olgu, Virsik lihtsalt sõi ja see, kui üldse miski, on ülim tunnustus) merikeeli taevani.

Retsept: Võrratult särtsakas guacamole

~ mis mu taldrikul on?, mis täna...?

guac
Mehhiko köök on üks minu kõige lemmikumaid rahvuskööke ja guacamole on kahtlemata üks kirkamaid kriite selles kireva värvivalikuga karbis.  Kuigi ka sellenimeline purgikraam maitseb üpris meeldivalt, ei ole sellel mehhiklaste legendaarse avokaadodipiga kuigi palju pistmist – uskumatul kombel ei sisalda enamus poes müüdavaid guacamolesid kuigi palju (kui üldse) avokaadot! Et koduse guacamole valmistamine on küpsete avokaadode olemasolu korral naeruväärselt lihtne, ei ole mingisugust põhjust, miks üks endale tervisliku ja kasulikest rasvhapetest ning antioksüdantidest pakatava avokaado asemel poolfabrikaate sisse sööma peaks. Vähe sellest, et kodune guac igati tervislik ja taljesõbralik on, on see ka tõeliselt värske, särtsakas ja soovi korral ka mõnusalt vürtsikas. Olete valmis? Hakkame pihta!

Vaja läheb:

3 küpset avokaadot (soovitan neid otsida Rimist, kus mitmekaupa müüdavad võrku pakendatud avokaadod on pea alati ideaalselt küpsed)
1 tomatit (või ca. 5 kirsstomatit)
1/2-1 värsket tšillit (seemneteta)
2-3 vart rohelist sibulat (võib asendada 1/3 punase sibulaga)
1 küüs küüslauku
1 väikest peotäit värsket koriandrit
1 sl laimimahla
värskelt jahvatatud musta pipart
maitse järgi soola

Tee nii: 

Aseta tomat(id) kaussi ja vala peale keev vesi. Jäta vili täpselt üheks minutiks kuuma vette ligunema, et tal nahk seljast ehmatada ning see hiljem maha koorida. Brutaalne, aga kahtlemata vajalik – tomatinahad guacamolesse ei kuulu. Seejärel haki tomat peeneks ja tee sama ka tšilli, rohelise sibula, koriandri ja küüslauguga või viska kõik koostisosad köögikombaini/blenderisse, et elu enda jaoks kohe eriti kergeks teha. Kõige lõpuks lisa avokaado* ning laimimahl. Kui eelistad siidist ja ühtlast konsistentsi, kasuta blenderit või saumiksrit ning püreeri avokaadomass täielikult. Juhul, kui eelistad tükilist konsistentsi või vajaliku varustuse puudumisel võid avokaado purustada ka lihtlabase kahvliga. Maitsesta avokaadodipp soola ning pipraga, kaunista värske koriandri ja tšilliga ning serveeri ühes soolaga maitsestatud nachode e. maisikrõpsudega (reedeõhtuse õlle kõrvale või pidulauale) või näiteks chili con carne (minu retsepti leiad SIIT) juurde. Päris kindlasti ei kahetse sa, et guacamoleteo ette võtsid – võrreldes plekkpurgis müüdava rohelise tatiga… tähendab – seda ei olegi võimalik poekraamiga võrrelda. Küll sa näed. 🙂

* Õhuga kokku puutudes kipub avokaado kahetsusväärsel kombel oksüdeeruma ja pruunikaks muutuma. Happelise laimimahla lisamine aitab seda protsessi küll pidurdada, ent dipi kaubandusliku välimuse võimalikult pikaks säilimiseks soovitan guacamolet siiski mitte liiga pikalt ette valmis teha. Kui teen guac’i külalistele serveerimiseks, valmistan ette kõik teised koostisosad (püreerin nad), hoian külmkapis ning alles külaliste saabudes purustan avokaado neile lisaks.

guac2

OOTD: Laupäevane jalutuskäik

~ outfit of the day

ootd1
Tere, ilus pühapäev! Hakkan varsti külla tulevatele Marisele ja Igorile kohe-kohe süüa tegema, ent mõtlesin enne siit kiirelt läbi hüpata ja teile eilset turulkäigu-outfiti näidata. See on ühtlasi ka minu poeskäigu-, külaskäigu-, linnaskäigu- ja kitarritunni-outfit, sest villane mantel ja kummikud ongi põhimõtteliselt ainus kombinatsioon, mida selles külmas ja tatises kliimas kanda võimalik on.  Õnneks on ilm läbi aknaklaasi vaadates juba täitsa kevadine – kahju lihtsalt, et õue jõudes jalad ja käed otsast ära kukkuda ähvardavad. Pliis, kevad – tule juba! Ma nii ootan, et riietumisest jälle rohkem rõõmu tunda ja muidugi blogi jaoks rohkem outfite üles pildistada saaksin. 🙂

ootd3ootd
H&M CONSCIOUS villane mantel
DAY BY BIRGER ET MIKKELSEN tuunika
LINDEX teksapüksid
HUNTER kummikud
MICHAEL KORS käekott
ALDO käekell
RAY-BAN päikseprillid

ootd
See Aldo käekell (aitäh, Triinu Liis!) on minu enimkantud aksessuaar, sest sellel on imeilus sihverplaat ja vahetatavad rihmad. Neil piltidel kannan rihmana hoopiski ilusat käsitööna valminud nahast käepaela, millesse on pressitud minu nimi ja mille sain ühelt armsalt blogilugejalt jõulukingiks. Aitäh sulle, see on imeilus!

Kuidas osta lapsevankrit*

~ printsess virsik

lv3

Karu reisis meieni koos vankriga – müüja pani selle ostuga kaasa. 🙂

Pole midagi lihtsamat, kui oma lapsele järelturult uut vankrit osta. Piisab sul ainult kümme aastat väga head sõbrannat pidada, temaga koos hulgaliselt lollusi korda saata ja püüda talle alati nõu ja jõuga abiks olla, et see siis sulle sobival hetkel enda kasuks pöörata ning paluda tal vankriost enda eest sooritada. Mina igatahes tegin nii! Vähe sellest, et Madiken on üks maailma kõige paremaid sõbrannasid ja alati abiks seal, kus minu isiklik moraalne kompass kahe vahel on – kõigele lisaks on ta ka Tohutu Beebikraamispetsialist! Madiken teab kõigist maailma lapsevankritest, turvahällidest ja jumal-teab-millest kõike ning on alati lahkelt valmis minusugust võhikut nõustama. Ütlesin talle paar päeva tagasi ausalt, et mind teevad lasteasjade müügigrupid nii närviliseks ja ärevaks, et mul tekib tahtmine toanurgas looteasendis edasi-tagasi kiikuda. Mina ei tea, mis värk sellega on, aga inimesed muutuvad oma vanu asju müües täiesti hullumeelseteks ja minul on kõigi selliste ostu-müügigruppide ees tõesõna siiras hirm. Madiken oli küsimusi esitamata nõus mulle Muksulast (selgub, et see on koduvabariigi suurim lasteasjade grupp – who would have known?) parimad pakkumised välja valima ja kohe, kui ta oli mulle seda musta Brio Happyt näidanud, oli kaup sisuliselt koos ja pakk Cargobusis. Ainsad liigutused, mille meie tegema pidime, olid 150€ müüjale (kahes osas) üle kandmine ja vankri bussijaamast ära toomine – kõige ülejäänu eest hoolitses mu armas sõbranna. Umbes samal viisil sai Virsik endale ka esimese vankri ja turvahälli…

lv2
Vankriga olen, muide, väga rahul. Esiteks olen ma juba eelmisest vankriostust saati Brio vankrite usku ja eriti meeldib mulle uue kaariku juures see, et see veereb ülikergelt, et “pagasiruum” on ülisuur ja muidugi ka see, et ta on on musta värvi. Rohkem kommentaare mul praegu vankri kohta pole, sest me tegime sellega täna esimese sõidu ja nuriseda pole küll millegi üle. Kuna ma ei ole kuigi kapriisne vankrikasutaja, siis ilmselt mul pretensioone ei esine ka. Nii et… teistele endasugustele julgen Brio Happyt soovitada küll. 🙂

lv
* Minu alandlikud vabandused kõigi ees, kes lootsid sellest postitusest leida adekvaatseid nõuandeid ja näpunäiteid vankriostu sooritamiseks. Ma olen beebivarustuse hankimises tõesti lootusetult koba ja ei ole sisuliselt ainsamatki asja oma lastele ise välja otsida osanud – kõik meie vankrid, turvahällid ja muu kraam on tulnud teisele ringile (sest mulle natukene tundub uute ostmine mõttetu, kui järelturul on nii heas korras asju…) otse sõprade ja tuttavate käest. Riiete ostmises olen muidugi see-eest liigagi kõva käsi…