Archives for April 2016

Tuuli ja Rasmuse kodurestorani Taim Sõru harus serveeritud suvedinee esimene käik – suurepärased ahjus küpsetatud kukeseenefalafelid salatipadjal imelise maapähklikastmega. Nii maitsev ja nii vegan!

(NB! Palun mitte lugeda üle rea. Postituse autor on suur taimetoidufänn ja unistab maailmast, kus kõik inimesed peavad rikkalikku ja köögi- ning teraviljarohket menüüd oma igapäevaelu lahutamatuks osaks. Veganlus on lahe. Siinkirjutaja peab oma postitusega silmas seda, et viis, kuidas veganlust tihti propageeritakse, ei ole!)

“Veganlus ei tähenda ainult jänese kombel lehtede närimist,” ütlevad veganid iga veganjutluse sissejuhatuseks. Mida rohkem ma internetti tarbin, seda rohkem jääb mulle silma loomsete (rämps)toitude meeleheitlik asendamine taimsete alternatiividega, et ülejäänud maailmale tõestada: vegan ei ole jänes, vegan saab süüa küll! Kui inimene viib oma elus läbi nii põhjaliku muutuse ja kulutab nõnda palju energiat oma toidulaua ümberkujundamisele, on minu meelest kentsakas, et eetilised kaalutlused inimese isikliku tervise ja heaolu üles kaaluvad. Üha enam jäävad mulle veganlust propageerivate inimeste sotsiaalmeedia kanalitest silma poolfabrikaadid, kaheldava väärtusega maiustused ja rämpstoit: ketšup, sügavkülmutatud sojaburgerid, vegankommid… ja seda ühiskonnas, kus nii paljud lapsed lasteaias haljaid makarone saavad, päevast päeva kodus purgisuppi söövad ja liitrite viisi limonaadi joovad? Ühiskonnas, kus inimesed kommentaariumites mitmekülgset (taime)toitu häälekalt maha teevad, sest infosõjas nimega “liha versus soja” jäävad peale hirmsad kaadrid lihatööstusest, mitte põhjalikud seletused taimse toidu hüvedest ja eelistest loomse ees? Kus on prioriteedid?

Olgu öeldud, et mind inspireerivad veganid tohutult – ma usun südamest, et mitmekesisus rikastab ja mida rohkem ma erinevate inimeste erinevatesse maailmapiltidesse süvenen, seda enam tunnen, et ka ise õpin, arenen ja normaalsemaks inimeseks kasvan. Minu sõbratar Tuuli (kes teilegi Our Kitchen Rules sarjas ilmunud postitustest tuttav on), on oma vegan-eluviisidega mulle tohutuks inspiratsiooniallikaks. Tuuli eelistab taimset toitu loomsele peamiselt sellepärast, et see talle lihtsalt ei sobi ega maitse see. Ta ei taha ega vaja seda. Kas ta surub endale oma päästame-maailma-silmaklapid tihkelt pähe ja asendab loomsed toorained rahuliku südamega GMO-sojast tehtud poolfabrikaatidega – peaasi, et oleks vegan? Ei ja veelkord ei! Inimene hindab puhast ja ausat toorainet, teab täisväärtusliku toitumise tagamaid ja suudab sealjuures panna lauale tõeliselt maitsva ja täisväärtusliku eine, mis on juhtumisi ka üdini taimne. See on sedasorti veganlus, mida mina mõistan, austan ja millest lõputult uusi teadmisi ja tarkusi ammutada saan. Aga kui ma näen internetis kulutulena levivaid valetõdesid ja rämpstoidu proklameerimist, hakkab mul lihtsalt halb. Samamoodi, nagu mul on jälk lugeda “kartult ja sousti”-inimeste ninakaid ja ignorantseid jänesetoidu-kommentaare veganteemade all, on mul vastik vaadata, kuidas meie noorte toitumisharjumused kujunevad selle järgi, kui kahju neil nunnudest tibudest on. Käsi südamel – mina arvan ka, et tibud on nunnud ning unistan maailmast, kus neid ei loobita tuhandete kaupa elusalt hakklihamasinasse, sest neid ei ole kellelegi tarvis. Tõele au andes ei tunne ma ka kuuel päeval seitsmest mingisugust isu ega vajadust lihasöömise järele. Veel enam – tihtipeale nokin ma lihatoitudest liha H taldrikusse, sest mul ei teki selle järgi vähimatki isu ja mu keha lihtsalt ei vaja seda. Ma tahan väga minimeerida oma panust armutu ja kasumiahne toiduainetööstuse (mis, muuseas, on minu meelest sadu kordi hirmsam, vastikum ja inimeste tervist laastavam, kui tohutult vihatud ravimitööstus, aga see on juba rant üheks teiseks korraks… :D) kukrusse ja püüan* meie toidulauda jõudumööda üha paremaks, tervislikumaks ja ausamaks muuta. Kas see tähendab, et ma oleksin nõus oma lastele hommikuse omleti ja koduse veiselihahautise asemel sojaviinereid ja tofuburkse sisse söötma? Enne lähen ise elusana hakklihamasinasse…

Mis ma selle kõigega öelda tahan? Ma ei teagi. Vist seda, et tehke oma valikuid selle järgi, mis teile hea on. Iga sinu toidukord ei pea sisaldama liha – ma ei usu väitesse, et inimene üldse liha sööma loodud poleks (sest kust ja milleks siis need liha seedimiseks vajalikud seedeensüümid?), kuid kindlasti ei peaks see olema asendamatu osa sinu igapäevasest toidulauast. Söö ohtralt puu- ja köögivilju ning õpi neid erinevates roogades kasutama – iga taimetoit ei ole salat ja ükski endast lugupidav salat ei ole kurk ja tomat hiina kapsal (salat on mu lemmiksöök maailmas, muuseas, ja ma ei ole kaugeltki mingi kaloreid lugev fitnessguru – pigem vastupidi…). Ära õpeta oma last sööma jahukastet, purgisuppi ja sügavkülmutatud valmistoite – tutvusta talle erinevaid maitseid, paku talle vilju ja marju, millega sina oma lapsepõlves kokku ei puutunud ning mida seetõttu võõraks ja võib-olla isegi tülgastavaks pead. See on parim, mida sa oma lapse tervise, hambumuse ja heaolu nime lteha saad! Suhtu skepsisega koolide ja lasteaedade menüüs olevatesse magustatud jookidesse ja makaronieinetesse. Kui sa ei jaksa tuuleveskitega võidelda (nagu mina), püüa kaheldava väärtusega toidukordade kompenseerimiseks kodus toitainerikkamaid eineid pakkuda. Ära luba oma lapsel toituda rämpstoorainest nimega soja, sest tal on notsudest ja jänkudest kahju, vaid õpeta talle, millistest taimsetest allikatest ta täisväärtuslikuks eluks vajaliku kätte saada võib. Kui see sul endal üle jõu käib, vii ennast tervisliku toitumise tagamaadega (usaldusväärsete allikate abil!) kurssi ja hoidu hoiakust, et kõik sulle võõras on vale või moeasi, mida kartma ja valeargumentide toel naeruvääristama peab. Ära allu propagandale ja provokatsioonidele – loe, õpi, arene ja tee oma valikud ise. Ole uue informatsiooni suhtes avatud ja ära karda olla inimlik. Mitte üksainumaski vegan-aktivist ei saa ega tohi sind süüdistada julmuses, kui sinu pere toidulaual esineb liha – igaüks saab elada vaid nii, nagu oskab ja püüda areneda ning oma vanu harjumusi muuta vaid endale jõukohases taktis. Austa teiste inimeste valikuid ja usu, et neil on nende valikute tegemiseks põhjus – olgu see siis kas vanade harjumuste ja infopuuduse sohu kinni jäämine või suutmatus loomset päritolu toitu suhu panna, sest elav kujutlusvõime ja kaastunne loomade suhtes seda ei luba.

* Justnimelt “püüan”, sest ei pretendeeri tõe monopolile ega arva, et meiegi pere toidulaud laitmatult puhas oleks. Kaugel sellest.

Millised on teie mõtted eestlaste toitumisharjumuste, lihatarbimise ja veganluse teemadel? Mida mõtlete teie, kui kuulete sõna “vegan”? Kui tihti teie peres lihavabu eineid serveeritakse ja kui, siis millised on teie lemmikud taimetoiduretseptid? Arutlegem! Ma juba tunnen, kuidas ma tänu sellele teemapüstitusele teilt palju uut ja huvitavat õppida saan. 🙂