Kolmas säästunädal läks päris mitmel viisil nässu. Ja mitte ükski neist viisidest ei tähendanud seda, et toitu oleks puudu jäänud. Vastupidi!
Nagu te teate, on jaanuarikuu meie pere jaoks üks suur pidu ja pillerkaar. Nii tuli meile ülemöödunud nädalavahetusel külla minu emme ja jäi nädalaks. Hõikasin siingi välja lubaduse ka tema selle 50€ piires ära toita ja toidetud ta sai! Aga kogu see pidutsemine ja viienda sööja lisandumine ajas mul ikka kõik puha sassi. Toimetan ja majandan ju nüüdseks puhtast harjumusest ja näib, et muudatused löövad mu planeerimise täiesti uppi. Nii valmistasin ma mitmel korral liiga palju toitu, mille lõpuks koerale söötsime või suisa ära viskasime. Nagu segadusest majandamises veel küll poleks olnud, oli mul ka suur mälukaardiikaldus, mille tõttu osad toidupildid kaardilt kadunud on. Kadunud on ka kõik pildid mu Kogumispäeviku teemadest inspireeritud kuivainekapikorrastusest, mida eraldi postituses näidata tahtsin. Ma ei tea, kas teil on kunagi mõni töö või idee sedasi ära kustunud, aga NII raske on otsast alustada, kui pool tehtud tööd kaotsi läheb. Aga vapralt edasi, eksju! Luban, et pildistan oma uue purgimajanduse teile homme uuesti üles, sest see on NII ÄGE!
Aga okei, purgifanatismi juurest tagasi teemasse: möödunud nädala ostukorvi sisu!
Möödunud nädala ostukorv tuli täies ulatuses e-Coopist, sest meil lihtsalt poleks olnud mahti poodi või turule minna. Etteruttavalt võin öelda, et käesoleva nädala toidukraam tuli ainult Maximast ja turult ning ehkki see oli üsna traumaatiline kogemus minusugusele põhimõttelisele mitte-poeskäijale, on sedasi ikka megapalju soodsam. Vähe sellest, et meil selleks toidunädalaks rikkalikult kraami sai, jääb üksjagu varuks ka. Ja on tegelikult siiani ka kogunenud. Aga selle juurde naaseme uuel nädalal, praegu võtame ette möödunud toidunädala menüü.
Plaanitud toitudest jäid valmistamata spinati-kohupiimaravioolid, kapsahautis ja maksakaste (plaanisin teha ohtra karamelliseeritud sibula, tüümiani ja vahukoorega ilusa asja, mitte mingi koolisööklalurri), sest… ma ei tea, see toidunädal lendas lihtsalt uppi. Neljapäeval oli mul sünnipäev ja sain oma armsatelt kingituseks külastuse restorani Kaks Kokka. Ideaalne kingitus minusugusele. Laupäeval viisime kõik koos (oma pere ja meie armsad emmed – saame ju nii harva kõik koos aega veeta) lapsed laulu- ja tantsutundi ning veetsime seejärel mõnusa pärastlõuna Kolmes Sibulas. Et me oleme ühed ärahellitatud jõmpsikad, tegid emmed meile selle käigu välja. Niisiis jäidki neljapäevane õhtusöök, reedene õhtusöök ja laupäevane lõunasöök tegemata. Ravioolid tulevad teinepäev, plaanitud kapsahautisega läks veidi nihu (kirjutan sellest allpool) ja maksast, mis eraldi eineks ei saanud, tegin hoopis pasteedi, mida jätkub vist igavesti. Kas pasteeti saab külmutada, olete proovinud?
Melon oli niiiii magus ja pirnid võrratud, tomatidki tomatimaitsega
Tean kindlalt, et sõime esmaspäeval kõik koos lõunasööki, aga mida – seda ei suuda meenutada. Esmaspäeva õhtul olid igatahes menüüs heeringas, muna, kodujuustu-kurgi-rohelise sibula-hapukoorekaste, porgandi-apelsinisalat ja keedukartul.
Teisipäeva lõunaks sõime minu ja emme maailma kõige lemmikumat piima-juurviljasuppi. Mu kasuisa seda ei söö (H õnneks küll), nii et emme jaoks oli see veel eriline gurmeeüritus. Seda suppi sõime muidugi peamiselt sellepärast, et uue toidunädala kuller polnud veel tulnud ja midagi oli kiirelt vaja välja mõelda ja olemasolevast kokku kraapida. Selleks tarbeks on suurepärane Härmavilja pajaroog, mida esimesel säästunädalal igaks juhuks soodukaga sügavkülma varusin. Veel lisasin supile hunniku herneid, soola ja supilusikatäie võid. Oh, küll see on hea kraam. Leiba sõime ka kõrvale. Ja magustoiduks oli puuviljasalat. Ma olen sellest nii vaimustuses, et puuviljasalat on meie toidulaual nüüd väga tihe külaline. Puuviljad on kõik eelmise nädala ostukorvi “jäägid”, granaatõuna saime aastavahetusel kingiks. Maruhästi säilib teine…
Õhtusöögiks sai koorene suitsupeekoni-spinatipasta hernestega. Praadisin sibula, peekoni ja ohtralt küüslauku, lisasin paki külmutatud spinatit ja kuubiku valget veini (ma külmutan veinijäägid kuubikuteks, nagu siin varemgi räägitud, aga veinita saab ka) ja valasin juurde vahukoore, kulbitäie pastavett ning riivjuustu. Kõige lõpus, kui täisterapasta oli ära keenud, viskasin kastmesse ka herned ning segasin kogu kupatuse pastaks kokku. Vist ei unustanud midagi? Hästi hea oli. Panime peale reedel külakostiks saadud salatilehti ka. Ja kogus muidugi tohutu – pildil on ikka hästi suur pann.
Kui meid oleks olnud neli, oleks pastast ilmselt teiseks päevaks ka jagunud. Nüüd aga valmistasime kolmapäeva lõunaks Nizza salati laadse toote. Keedukartul, jääsalat, punane sibul, mustad oliivid, keedumuna, aedoad, tomat, kurk ja tuunikala (tükid vees), mis üle valatud sinepi-majoneesikastmega. Kui tomatid oleksid olnud punased, mitte pruunid kumatod, oleks ilusam ja värvilisem, aga vahet pole – hästi maitsev oli ikka. Suur ports läks raisku, sest H unustas neljapäeval lõunaks kaasa võtta.
Kolmapäeva õhtuks valmistasin kilost hakklihast ja peetidest kotletid, kartuli-porganditambi, rohepiprakastme ja peedi-küüslaugusalati. Meie pere klassika, te olete seda päris ühe korra siit lugenud. Aga mis teha, jube maitsev on! Ainus probleem on see, et kui ma arvasin, et ma neid viiele kaheks päevaks piisavalt valmistasin…. eip. Ma valmistasin neid liiga palju. Isegi Andra käis mu sünnipäeva puhul külas ja sõi meiega koos lõunasöögiks kotlette. Ja H võttis tööle kaasa. Ja ikka jäi neid üle. Tegelikult olin plaaninud osa hakkliha kapsaga koos kapsahautiseks teha, aga kartsin, et ühe sööja lisandumise tõttu jääb niiviisi kotlettidest väheks. ÜLDSE ei jäänud! Täielik majandamise viga, olen teinekord targem ja ei mõtle üle. Magustoiduks tegin kodusest õunamahlast ja mingisugusest vanaemalt saadud ja jõuludest üle jäänud pohlamoosipõhjast mannavahu. Ülihea kraam, aga jällegi – tegin liiga palju ja osa läks raisku. Ei oska veel viiele kokata, noh!
Reede hommikul ärkasime kõik kell pool üksteist (jah, lapsed ka) ja tegin hommikusöögiks juustuga munaputru ja võis praetud suvikõrvitsaviile, mille kõrvale lõikasin värsket tomatit ja paprikat. Et hommikusöögikellaaeg rohkem brunchi moodi oli, tegin lõunasöögiks kerge eine e. suuuure portsu puuviljasalatit (kiivi, melon, pirn, apelsin ja sügavkülmast viimased vaarikad), mille kõrvale pakkusime endale kamapalle ja meega magustatud Kreeka jogurtit.
Laupäeva hommikul magasime taas kenasti sisse, pudruhelbed olid otsas, mune ainult kolm… viskasin ülehelikiirusel (et me ikka tundidesse jõuaks) valmis pannkoogid ja lõikusin kõrvale melonit, pirni ja apelsini. Kriis ära hoitud. Lõunal sõime jälle restoranis (ilus säästukuu, onju) ja õhtuks sõime kanafileest ja esimesel nädalal (?) kappi varutud Aasia segust kanawoki pruuni riisiga.
Pühapäeva hommikul sõime õhtul küpsetatud sepikut pasteediga ja samast sepikust valmistatud pannitäie ahjujuustukaid tomatiga, lisaks jälle melonit ja pirni. Lõunaks tegime Maximast ostetud (sama kuupäevaga, tuli ära teha) kana kintsuliha, millele valmistasin purustatud tomatitest, meest, soolast ja kapis leiduvatest vürtsidest (kurkum, vürtsköömen, paprikapulber) marinaadi ja küpsetasin ahjus koos porgandite ja pooliku lillkapsaga, mis ammuilma kapis seisis ja oma aega ootas. Kõrvale tegin jogurti-küüslaugukastme ja tomati-kurgi-sibula-mozzarellasalatit. Pühapäeva õhtuks valmistasin ahjus röstitud peetidest, küüslaugust, sibulast, paarist detsiliitrist puljongist, kuivatatud rosmariinist ning poolest pakist koorest imeilusat erkroosat peedi-püreesuppi kitsejuustukreemi (lõunast üle jäänud jogurtikaste + basiilikuga kitsejuust) ja ülejäänud koduse sepikuga. Pildid nädalavahetuse rooogadest on muidugi kadunud, olekski võib-olla liiga ilus toidupostitus tulnud… 🙁
Kokkuvõtteks: oli küll kaootiline ja… restoranine, aga siiski tõestab, et oleme suutelised 50€ eest nädalas hakkama saama. Kappi jäi taas hulk asju, mis uude nädalasse rändasid ja nii on piiratud eelarvele vaatamata ikkagi ka varud ülejääkide võrra täienenud. Mis on muidugi oluline osa toidult säästmise juures – et toit valmib toorainest, mille jääkidest saab uued road kombineerida. Nüüd on mul uueks nädalaks varuks terve kapsas, kaks pakki kohupiima, spinat, hunnik porgandeid ning muidugi pool kausitäit pasteeti, terve hulk külmutatud köögivilju (tegelikult isegi pakk seahakkliha) ja kuivaineid, mis kuu jooksul üle jäänud on. Nagu postituse alguses mainisin, oli eile alanud toidunädala ostukorv niivõrd edukas, et ilmselt saab järgmisel nädalal osa toidueelarvest näiteks pähklite-seemnete varumisse investeerida. Ka oliiviõli, või, täistera-kuivained, roosa soola ja ürte olen suutnud eelarve piires kappi juurde varuda, mis on minu jaoks üllatav. Mida rohkem harjutan, seda paremini välja tuleb. Mõtlesime H’ga (kes eile õhtul hoolega meie majapidamiskulusid Excelisse ladus, sest veebruaris alustame ju Kogumispäevikus kodukulude teemaga), et proovime piiratud eelarvega ka edaspidi jätkata. Sest kui H siin ettevaatlikult analüüsis, et ehkki mul võib olla keerulisem (tegelikult eriti ei ole), siis on menüü ju ikkagi pigem endine ja mitmekesine ja miks mitte proovida edaspidigi vähem osta ja targemalt tarbida. Otsustasime, et paneme oma 400€ toidueelarvest üle jäänud raha kõrvale ja ostame endale kevadel vinge kasvuhoone. Mina olen selle mõttega igati päri ja elevil kõigest, mida sel kuul kogenud ja õppinud olen. Plaanin püüda osta rohkem korraga ja lahtiselt, käia nädalas korra turult lihakraami ning kala soetamas ja sellega seoses ehk ka kõrvalasuvast Maximast kukkuva kuupäevaga kaupa “päästmas”. Üks säästu-toidunädala postitus tuleb kindlasti veel, kui huvi on, võin ka hiljem pisteliselt jätkata. Veidi aeganõudev on, aga kui see kellelegi abiks on – by all means, laseme aga edasi.
Kas teil on ka Kogumispäevikuga seoses mõni uus mõttelõng hargnema hakanud? Olete saanud inspiratsiooni säästmiseks, leidnud mõne uue retsepti või juurutanud mõne hea harjumuse, mille peale varem tulnud polnud?