Kuna kulude kontrolli alla saamine ja kaardistamine on oluline konstruktsioonielement säästmisega alustamise juures, koostasime me perele eelarvetabeli juba jaanuaris. Jaanuarist maini täitus tabel väga viisakalt, kuid suve saabudes jäi täielikult unarusse. Et #Kogumispäeviku seekordne teemakuu ja väljakutse oli justnimelt kulude põhjalik kaardistamine, võtsin tabeli nüüd uuesti ette ja täitsin ära. Ma ei tea, miks just eelarvetabeli pidamine minu jaoks nii valulik on, kuid kui ma poleks põhimõtteliselt sunnitud olnud seda septembris tegema, oleks see 97% tõenäolisusega taas unarusse jäänud.
Või-ma-tu.
Ma mõistan, miks see on oluline ja teoorias ei ole see ju mingisugune ülejõukäiv ülesanne, aga praktikas on mul nii keeruline end motiveerida seda tegema. Olen püüdnud seda probleemi analüüsida ja end kõikvõimalikel viisidel innustada, aga pole seda enda jaoks lahti mõtestada suutnud, miks mul just eelarvepidamine nii kergesti näpust ära läheb. Kuni Taavi Pertman ühes oma #Kogumispäeviku postituses edukaks eelarvepidamiseks näpunäiteid jagas (see postitus on grupi seinalt hõlpsasti leitav, ma ei oska seda siia linkida) ja ma aru sain, milles asi minu puhul on. Mul ei ole konkreetset eesmärki – ma pean eelarvet lihtsalt eelarvepidamise pärast! Sest nii ju käib ja on õige. Aga see on täitsa vale!
H septembrikuu tabel. Osad kategooriad on sinna jäänud sellest tabelist, mille pealt me enda oma koostasime, enamus on meie enda omad. “Pojapalgaks” nimetame seda kui H emme mingi asja eest raha kannab, aga “elatisraha” maksjaid meil kahjuks pole – see lahter on seal lihtsalt võõra tabeli pealt jäänud. Vahel lisanduvad parasjagu aktuaalsed lahtrid nagu siin H lisatud “MAKSIN TRAHVI :(” lahtri pealt näha – seda õnneks ikka iga kuu ei juhtu, et 32€ parkimistrahvi maksma peab. Osad numbrid pikseldasin ära ka, sest need pole ilmtingimata olulised, aga paljud kulud jätsin nähtavale, et saaksite olmekulusid enda omadega võrrelda. Kommenteerige postituse all, kui palju teie meiega võrreldes septembris elektri või vee eest maksite või kui palju teie perel mobiiltelefonile ja telekale-internetile kulub!
Seda on Kogumispäevikus kaasa löönud spetsialistide suust palju-palju kõlanud, et konkreetse ja positiivse (mitte “hoian toidu arvelt kokku”, vaid “panen kuu 1. oktoobriks 50€ kõrvale”) eesmärgi sõnastamine on kõige tõhusam viis soovitud tulemuste saavutamiseks. Seda, et see ka eelarvepidamisele laieneb, taipasin ma alles siis, kui Taavi hiljuti oma postituses kirjutas, et eelarvet tasub kasutada ainult siis, kui see on kasulik mõne eesmärgi saavutamiseks. Niisama ei ole mõtet eelarvet pidada. Sellekuine eesmärk oli õnneks olemas – mitte #Kogumispäeviku kuu väljakutses haledalt läbi kukkuda – nii et täidetud see tabel igatahes sai. 😀
Ehkki tabelit pidades võimalikult väheste kulukategooriatega piirduda soovitatakse, meeldib mulle siiski meie eelarvetabeli põhjalikkus. Mulle meeldib, et tabelit täites ja nüüd tagantjärgi analüüsides hakkab päris mitme tabeli pärast pisut halb. Ma ei teadnud näiteks, et Barbara juurest OKR’ilt viimati koju sõites taksosõidu eest 27€ maksin. Viisin küll tee peal ka Marise ja Igori koju, aga ikkagi! What! Mõni ostab lennupileteid sellise hinnaga… Üleüldse on minu tabeli taksokategooria lahtris rõvedalt suur number ja ma arvan, et selle psühholoogilist mõju minu järgmise kuu taksosõitudele ei saa alahinnata.
“Näksimine ja alternatiivid” on legendaarne inside joke jaanuarikuust, kui blogi kommentaariumis keegi mõista andis, et meie 50€ eelarve on raudselt feik, sest sealhulgas ei ole ei näksimist mehele ega alternatiivseid jooke e. alkoholi. 😀 Toidukuludelt kokku hoidmisega tegin algust alles poole kuu pealt, aga tulemus on siiski hea – 302€ minu kontolt, millele lisandub veel algava nädala 50€ ja 36€ H kontolt, mille hulka kuulub ka suur pakk mähkmeid.
Mis mulle Taavi postitusest veel silma jäi ja kasulikuks osutus, oli soovitus perfektsionismist lahti lasta. Mina olen vägagi niisugune maksimalist, kes pigem käega lööb kui kõike 100% täiuslikult teha ei saa. Ah, mul see üks tšekk kadus ära, see kuu on kaotatud, mis ma ikka jätkan… tüüpiline mina! Tegelikkuses ei tule ju Maksuamet trahvima kui üks väljas söömine märkimata jääb – eelarvepidamine on ju mulle endale kasulik tööriist minu enda eesmärkide saavutamiseks! Ja vahet ju ei ole, kas mõnes lahtris on kuu lõpuks viis eurot vähem või rohkem – üldpilt on ikkagi selge ja võimalus eneseanalüüsiks ja -arenguks olemas.
Järgmises kuus kavatseme kindlasti eelarvepidamisega jätkata ja eesmärgiks seame kulude kärpimise eesmärgiga säästukontole tavalisest rohkem raha kanda. Ehkki oktoobrikuu sisse jääb meie puhkusereis, kus koonerdamine ilmselgelt kõne alla ei tule, saame siiski arukamalt majandada. H väljas söömised on kõik ette valmistamata lunchboxid ja minu taksosõidud kehv ajaplaneerimine ja laiskus. Ma ei pea niisugust luksust endale lubama! Meie järgmise kuu eesmärgiks on niisiis tavalisest 200€ enam säästukontole kanda ja reisil majandades (tegelikult käime ju ka villas elades poes ja teeme süüa nagu koduski) mitte kulutusi käest ära lasta lihtsalt sellepärast, et “puhkusel võib”.
Kas teie peate eelarvet? Mis eesmärgiga?