Kui tavaliselt on 2000ndate majade kõige suuremaks probleemiks inetud seina- ja põrandaplaadid, siis Valges Majas olid need üllatavalt neutraalsed ja selle ajastu kohta isegi maitsekad. Mitte minu maitse jaoks piisavalt basic ja tagasihoidlikud või viimase moe järgi ilusad, aga täiesti tavalised ja üsna kenad. Küll aga oli maja pehmelt öeldes pisut unarusse jäänud ja nägi seetõttu küllalt õnnetu ja räämas välja. Igatahes võtsime me vastu otsuse, et kui me selle maja üldse ära ostame, teeme ta ka üleni “enda omaks”. Niisiis oli üks kindlaid otsuseid kõigi pesuruumide üle plaatimine.
Ülemise korruse vannituppa oli projekti järgi planeeritud vann, kuid millegipärast oldi otsustatud vanni asemele panna suur jurakas dušikabiin ning selle kõrvale pesumasin. Eriti kurioosseks teeb niisuguse elukorralduse see, et sellesama projekti järgi oli esimesel korrusel garaaži ja esiku vahele jääv märgruum mõeldud pesuköögiks, kuhu ette nähtud koht pesumasinale ja kuivatile, kuid just sinna oli hoopiski asetatud vann. Noh, et kümbled ja oled mõnusalt, kuni keegi garaaži sõidab ja sealtkaudu tuppa trambib. Ühesõnaga oli kõik (meie jaoks ebaloogiliselt) tagurpidi ja etteruttavalt olgu öeldud, et taastasime projektijärgse, meile palju loogilisemana tunduva olukorra.
“Üle plaatimise” otsusest loobusime üsna ruttu, vist isegi enne seda, kui ehitaja köögilaes kruvipeade kohal pisut pundunud pahtlit nägi. Minu lihtsureliku silm ei näeks niisugust asja, aga tema pani kohe paika, et tegemist on veekahjustusega, mis tähendas, et ülemise korruse vannitoas ei olnud päris kindlasti kõik päris nii nagu peaks. Tegelikult ongi igasugune üleplaatimine väga riskantne otsus, sest kunagi ei tea, missugused olid eelmise ehitaja nõudmised oma tööle ja mis kõik seal kakskümmend aastat “marineerinud” olla võib.
Mis sealt plaatide alt siis välja tuli?
Ühes dušinurgaaluses põrandanurgas oli seina ja põranda vahel auk, milleni polnud hüdroisolatsiooni üleüldse jagunud. Et aga pesumasina äravool oli lahendatud vana hea voolikuga dušinurgas, võib eeldada, et kellelgi oli pesu pestes ununenud voolik õigesse kohta tõsta ja vesi jooksis põranda vahele. Ikka juhtub! Küll aga on puhas juhus, et pesupesijaga koledat õnnetust ei juhtunud – vannituba tühjendades sai selgeks ka, mismoodi moodne massaažidušš vooluvõrku ühendatud oli. Eks ikka tavalise valge lahtise pikendusjuhtme abil, mida veel lisaks kuidagi kummaliselt põlve otsas jätkatud oli… normaalsed õudusjudinad käisid üle selja seda nähes!
Ei olnud seal palju niisugust, mida päästa või säästa (ka WC-poti kaant soovitati meil üldse mitte avada ja see pigem kohe minema visata), nii et kõik, mis minna sai, läks.
Ripplae ning varem plaaditud laeosa otsustasime H soovil lasta kipsida ja värvida – mul oli suhteliselt ükskõik, sest minu jaoks on peamine, et kõik oleks võimalikult valge ja avar (ja seda võimaldavad suured valged plaadid niikuinii), aga H tundis, et tema meelest on plaaditud kaldlagi kummaline. Mõeldud-tehtud. Ja ega seal rohkem ei olnud – umbes viie minutiga (ma mäletan, et see lammutamine käis minu jaoks ikka peadpööritava tempoga, päevagi ei läinud vahel enne kui eelmisel korral nähtu oli lahti lõhutud JA viimseni minema viidud) sai ruum olnust täiesti tühjaks ja uue loomine võis alata.
Plaatide (ja tegelikult natuke ka kogu ülejäänud maja sisustuse) puhul on mulle millegipärast eluliselt oluline, et kõik omavahel sobiks. H on küll rohkem selline kõrvuti-neid-ju-kunagi-ei-näe-tüüp, aga minu jaoks on teadmine, et mu vannitoad ja duširuumid ka eri korrustel mätšivad, kuidagi eriti-eriti tähtis. Niisiis said ühed ja needsamad plaadid igalepoole: ülemisse vannituppa, alumise korruse WC’sse, pesuköök-majapidamisruumi ja saunaesisesse duširuumi. Et oleks nö punane niit läbi maja igalpool, mis kõik üheks läbimõeldud tervikuks seob? Ma ei tea, kas see on mingi asi, mida keegi kuskil veel vajalikuks peab, aga minu peas on see Hästi Tähtis. Nagu… OCD-tähtis. 😀
Põrandaplaatideks sai Patchwork Clover Black , mis on väga hea hinnaga ja selle hea hinna kohta väga hea kvaliteediga põrandaplaat. Seda on halli ka, kusjuures kaalusime seda halli viivuks ka kööki panna – seda seni, kuni ülilaheda parketiga kokku sobiva puitimitatsioonplaadi leidsime, aga sellest köögipostituses lähemalt. Seinas on suured valged matid seinaplaadid, samuti Ehituse ABC’st, mis kandsid nime “30×60 Plain Matt White” (ma neidsamu e-poest praegu ei leidnud) ja olid varasemalt 13.50€’lt alla hinnatud 8,99€ peale ruutmeetrilt. Mul oli algusest peale mõte, et ma tahaksin midagi HÄSTI klassikalist, ja musta-valge kirju vannitoapõrand tundus mulle nagu tõesti läbi aegade kõige klassikalisem lahendus. Varemaltki kirju vannitoapõrandaga elanuna tean, et see on ka superhea pudivarjaja… 😀
WC-poti valimise komitees oli härra üksi, sest ma võin ju olla muidu ilgelt pretsensioonikas preili, aga on NII ootamatult palju asju, mille disain on mulle põhimõtteliselt ülisuva, kuni nad on minu jaoks õiget värvi. Nende asjade seas, kohe ukselinkide ja lülitite kõrval, on ka tualetipotid. Ainsa mõttena hõikasin välja, et see võiks olla niisugune, millel ei ole ülearu ääri, õnarusi ja nikerdusi, sest ehkki mind otsustajate laua taga ei olnud, olen mina jällegi enamasti ainus WC-poti küürimise komitees. Minu meelest leidis H väga hea kõigile minu kriteeriumitele minu kahele kriteeriumile (valge, lihtne puhastada) vastava isendi: Duravit Durastyle Vario Rimless. Ostsime dahl.ee’st ja maksime selle eest koos loputuskasti ja prill-lauaga 234€.
Vannivalikukomitee laua ääres hõikasin vaid välja, et vann võiks olla võimalikult suur, aga mis edasi sai, ma täpselt ei tea – mulle näidati pilti, ma vaatasin seda, paistis, et tegemist on valget värvi vanniga, ja olin nõus. Nüüd on sellega mingi esipaneelikala (tuli vale paneel ja me ei taha seda hästi ootama jääda), nii et me vist hoopiski plaadime ta esikülje kinni, aga muidu on jumala aus vann ja käib küll. Kuna meie ehitajal on juhtumisi ka ettevõte nimega www.pumbajaam.ee ja nad lisaks muule ka segistite ja vannidega tegelevad, käis valimine sedakaudu (asjad toodi kohale ja me osutasime, milliseid tahame) ja ma täpsemini viidata (veel) ei oska. Kui oskan ja olen lõpuks ka sooduskoodi välja kaubelnud, annan teada!
Valamukapi rolli täitis meil ka eelmises kodus Hemnes ja et see ka mu uue visiooniga stiili poolest ülikenasti sobis, toimus valimine natukene plirts-plärts-see-on-hea-küll-stiilis (ma isegi ei vaadanud, kas keegi veel kuskil mõnda valamukappi müüb) ja mul on hea meel, et nii sai, sest tõesti on väga ilus! Segistiteks said sinna IKEA mustad soodsad segistid ja vannisegisti ning dušilift samuti Pumbajaamast.
Võiks arvata, et kui remont valmiski pole, on vara KÕIK detailid ära planeerida, aga ei – mul on kõik peeglitest hambaharjatopside ja hommikumantliteni paigas. 😛 Kuna ülemise korruse vannitoavalamu kohal ei ole peegliruumi (aga on päris tore katuseaken, nii et ma ei kurda), aga peeglita vannituba oleks pentsik, paneme seinale suure peegli. Pole paremat motivaatorit oma kaupluse tootevaliku laiendamiseks kui isiklik vajadus – tellisime sisse terve hunniku peeglinäidiseid ja valisime ilusamad välja, mille ma oma koju riputan ja mille ka püsivalt müüki võtame. Kõiki Kukupesa e-poes veel ei ole, aga valituks osutunud “Elly” (ilus nimi ka) panin üles, et te ka näeks. Ma ei jõua ÄRA OODATA, et see peegel seina saaks!
Dušikorvi hügieenitarvete jaoks ostsin Snugist – see hind on ikka, olgem ausad, röögatu, aga kuna ma mitte midagi muud leida ei suutnud, läks see kõrval pealt vaatava H valuoiete saatel ostukorvi ja jõudis meieni. Siis ma muidugi ei teadnud ka, et Decoras niisugune Classic sari on, mis sõna otseses mõttes rohkem kui poole soodsam on. Aga ega siin kahetseda pole ka midagi, jagan lihtsalt, et teil on siis vähemalt alternatiiv, kui sama teed minna igatsete. 🙂
Nüüd on ühesõnaga seis niisugune:
Ma luban, et ilusate piltidega postitused lõpptulemusest tulevad ka, aga tahtsin protsessi kirja saada enne kui unustan, ja remonditeemad kaugete ja igavatena näima hakkavad. 🙂 Ja kui kellelegi vaatamata mu pidevale kiremisele ja rõõmutamisele on kahe silma vahele jäänud, siis ehitajad on meil pärit Mulgi Ehitusest ja me oleme nendega igati rahul ja nii rõõmsad, et me nad leidsime!
