Grill ja suplus kohalikul mänguväljakul

Käisime oma teisel Rootsi-päeval naabritädi Gerli ja tema perega koos grillimas. Meie kohaliku mänguväljaku kõrval on toredad lauad-pingid ja sinna panimegi õhtupäikeses grillid püsti ja katsime õhtusöögilaua. Päev varem oli mänguväljaku välibasseini suve alguse puhul vesi sisse lastud ja nii oli lastel lõbu ikka väga laialt. Mõelda vaid – bassein mängukal! Milline eksootika! Vesi on seal muidugi üsna madal ja suhteliselt jahe, aga ses eas ei ole lillad huuled eriline dealbreaker, mäletame ju kõik oma lapsepõlvestki. 😀

Kõigi laste lemmik tädi Gerli võtab kohe kõik lapsed kaenlasse, klutitab, kussutab, hüpitab, teeb seljas sõitu ka kui vaja. Rääkimata (tema enda tütrest järgi jäänud) kotitäiest Monster High‘dest ja muudest nukkudest, mille Gerli tüdrukutele esimesel päeval kohe enda juurest kaasa andis ja millega kohe laste palava soosingu pälvis. Obviously. 😀 Väike Virsik, kes uutesse sõpradesse üsna suure skepsisega suhtub, tahtis igatahes ainult uue lemmiktädi kõrval istuda ja muudkui rääkis talle kõik oma tähtsad jutud ära. Nii armas!

Uskumatu, milline algus ühele suvele, kas pole? Õhtul hilja kütmata välibasseinis supelda ilma, et välja tulles tuule käes jääpurikaks külmuks.. see on juba midagi!

Meil võiks Eestis ka niisugused bassud olla! Vesi on puhas (vahetub pidevalt), vist sisaldab isegi natuke kloori ja on ka kõige pisematele sulistamiseks paras. Väga lahe!

“Näita nüüd, kuidas isa kullipilgul suplevaid lapsi valvab!” 

“Võta veits mehisem poos kui sul siuke meestesärk seljas on!” – narris mu särki…

Minu laps e. harilik Harju prügihunt oma loomulikus elukeskkonnas – kõik prügi korjavad igaltpoolt üles!

Emme pisike kullatükike. Püha jumal, kuidas ta võib pidevalt siit-sealt robinal alla sadada! Täna näiteks põntsatas eskalaatori peal mitu astet allapoole ja sai seljale sinised triibud ja otsaette suuuure tumesinise muhu. Paar tundi hiljem kukkus asfaldil põlve veriseks. Tal ei ole ÜLDSE aega paigal püsida – isegi mitte korraks. Elu tahab elamist! Õnneks kui ta unine on või külmetab, saab teda ikka mõnda aega kaisus hoida. Nagu näiteks selles hetkes, mis siin pildile on saanud.

Tegin mõni tund enne grillimist sea kaelakarbonaadile šašlõkimarinaadi, mis oleks muidu võrratu olnud, kui ma poleks kogemata ema papist soolatopsi pigistanud nii, et plastmassist kork ploppp! pealt maha hüppas ja kogu ülisoolase keedusoola liha peale valla päästis. Endamst sain olukorra päästa, aga veidi jäi ikkagi liiga soolane. No ei saa alati kõik õnnestuda! Aga sulavõiga kokku määritud köögiviljade grillimine ja siis kokku segamine on küll parim suvegrilli-idee maailmas. Mõned grillitud halloumiviilud ka sekka ja… mmmmmm! Mu lemmiksöök!

Õnnetu soolaliha, mis ei pidanud olema soolaliha… 😀