Meie suvepuhkus, osa 1: Tallinn-Riia

Oleme nüüd oma esimeselt Riia-õhtult õnnelikult hotellis tagasi ja kõik peale minu nohisevad juba õndsalt. Pidime tegelikult esialgse plaani kohaselt hommikul varem startima, et jõuaksime täna Riia loomaaias ära käia, aga kuna minul oli veel viimased tööasjad ära korraldada ja H’l ka nipet-näpet joonde ajada vaja, jõudsime teele asuda alles kella kahe paiku. Enne seda kinnitasime veel Õismäel asuvas Rucolas lastepastade ja minu lemmikpitsadega (mis kannavad nime Pomodoro Speciale ja koosnevad nii värsketest kui magusatest vinnutatud tomatitest, pühvlimozzarellast, värskest rukolast ja basiilikust jne – hästi mõnus, kerge ja värske asi on, soovitan proovida!) keha, et autos lõunaunne kustudes oleks kõhud täis ja meel hea. Tallinnas sadas täiesti meeletul hulgal vihma, aga mida lõuna poole me jõudsime, seda klaarimaks läks taevas ja Riiga jõudes paistis meie peale ilus õhtupäike.

Sorry not sorry. 😀

Vandersellid. 😀

Tänaseks meil ööbimist broneeritud polnud, aga booking.com päästis meid hädast välja ja juhatas meid Apart Hotel Tomo nime kandva hotellini. Piltidel paistis hinna ja kvaliteedi suhe vägagi hästi paigas olevat (maksime oma kolmeinimesetoa eest 60€) ja ka kohale jõudes ei pidanud me pettuma. Parkimine ja WiFi on tasuta, hommikusöök hinna sees ja tuba on tõsiselt suur ja avar. Ei ole küll mingisugune sisekujunduslik tippsaavutus ega meeletu luksus, aga igatahes väga puhas ja kena. Võib ööbida küll. Loodan, et hommikusöök ka maitsev on! Lõikasin, muide, Virsikule hommikul köögikääridega värske sassooni – tukk piiras ta vaatevälja juba niivõrd, et see hakkas ohtlikuks muutuma. Ta haaras kodust kammi kaasa (kammi ja ei midagi muud, kusjuures) ja muudkui käis ja kammis oma uut tukka. Väga meelelahutuslik, võin kinnitada.

Plaanisime õhtu veeta vanalinnas jalutades ja Riia Toomkirikut külastades, aga parkimiskohalt vanalinna poole kõndides jäid mulle silma kai ääres seisvad laevukesed. Ma ei olnud eemalt päris kindel, kas nad turistidele sõitmiseks mõeldud on, aga haarasime siiski lastele joped ja tõttasime sinnapoole. Selgus, et 10€/täiskasvanud schnase – väikelapsed reisivad tasuta – välja käies (mis tulnuks maksta sulas, aga meil seesugust polnud ja nii lepiti ka kaardimaksega) oli ette nähtud tunnine ringreis ümber Riia linna. Ja sõit algaski minutid pärast meie laevale astumist! Hõissa! Laeva peal oli ka väike baarike, kust saime kohvi, piparmünditeed ja küpsiseid, mida pleedi sisse mähkununa laevatekil nautida.

Päris laevasõidu lõpus pistis õhtupäike pea pilve tagant välja ja tegi niiviisi:

Ja oli ikka ilus ja armas küll.

Õhtusöögiks olid meil plaanid tehtud eelmise Riia külastuse järgi, aga see vanalinnas asuv ja meile nii väga meeldinud koht oli hoopiski kinni pandud. Nii leidsime ühe teise, mille menüü meid kõnetas ja kuhu veerandtunnise ooteaja järel lauagi saime. Olime juba päris õnnelikud, valisime menüüdest toidud välja ja lapsed värvisid värvipilte, kui kakskümmend minutit hiljem tuli teenindaja ja teatas, et toiduga läheb vähemalt tund kuni poolteist. Arvake kui mõnus on sellist asja kell üheksa õhtul lastega sööma minnes kuulda… Aga me pole sedasorti kamp, kes halbadel uudistel oma õhtut rikkuda laseks – läksime ja otsisime endale kõrvaltänavast Lido, sõime kõhud täiesti üllatavalt maitsvat ja täisväärtuslikku õhtusööki täis ja jalutasime tantsusammul läbi suveõhtu-melust kihava vanalinna auto poole tagasi. Hommikul kell kümme avatakse loomaaed ja kui väikesed unekotid sisse ei maga (sest äratuskella ma siin nüüd küll pruukida ei plaani), saame kohe pärast hommikusööki uuesti tegudele asuda. Head ööd!