Milline võrratu ajastus, ah? Puhkus niisugustele ilmadele planeerida?
Oleme mitu päeva rannas saanud veeta ja isegi Väikevend sai oma kollase ujumisrõngaga Mälarenis sulistada ja päikeselisel järvekaldal paljalt ringi käputada , muru süüa ja palliga mängida. Elude elu! Mõnus ujumiskoht, mille seekord avastasime, on enamus päevadel olnud praktiliselt inimtühi. Seal on mõnusad piknikulauad, kiiged, paadisild, vettehüppetorn… ideaalne koht rannapäeva veetmiseks! Alguses tundus vesi jahe – ma tegelikult alati wussin ja vingun ja inisen kuidagi poolest saati vees – aga kui end kokku võetud sai, oli ikka ilgelt mõnna, et jälle ujuda saab. Tegin meie esimesest rannaskäigust vlogi ka. Mõnus on puhkuse ajal vlogida ja blogida – aega on nii palju ja suurem osa töökohustusi on paratamatult koju maha jäänud, mistõttu saab vahelduseks oma toredaimale hobile pühenduda. Head vaatamist! Ja, nagu ikka, olge paid, andke ikka kommentaarides teada, kas ja mis meeldis. Kui mahti saate. 🙂
Mis selle mängu nimi on mida te seal vlogi lõpus mängisite? Tundub mingi äge mäng.
Nobedad sõnad 🙂
Nii tore oli täna siia lehele jõudes avastada, et niii mitu uut postitust on Sinu poolt! 🙂
Ja üldse mitte draamat üles kiskudes ega kellegi kohta midagi pahasti öeldes, aga ütlemata kahjuks ei suuda ka jätta – Nii tore on näha, et sa kummutad müüti, mida viimasel ajal nii mitu blogijat on tõstatanud, nagu lastega reisides ei saa puhata. Sina ja su elukaaslane tundute küll nii rõõmsad, õnnelikud ja nautivat seda puhkust! Nii tore on seda näha!
Üritan mitte ära harjuda selle luksusega, millega sa oma lugejaid oled siin nüüd kostitanud, et nii palju uusi postitusi ja vlogisid on tulnud 🙂
+1…
Olete vanematena eeskujuks sellega, kuidas lapsi kasvatate ja kui eluterve ja ladna suhtumine teil on. Minu arust ja vähemalt selline mulje on jäänud, et teil on läbi aastate olnud väljasõitudel tore nii ühe, kahe kui kolme lapsega, mis just nimelt kummutabki selle, et “lastega ei ole puhkus, lastega on reisil paha!” vigina. Ja see ei ole minu arust “medalit väärt”, vaid nagu… normaalne? Või võiks olla normaalne.
See on jumala normaalne. Oma kutsikad, oma rütmirühm, peab olema võimalik koos kulgeda nii, et kõigil on mõnus. Kohaneda kollektiivina, planeerida, kavaldada kui vaja. Võib-olla minna selle sisse ootusteta? Elada hetkes? Mitte luua illusioone, mis puruneda võivad? Lastega on reisil toesti maxmõnus. Eriti hotellipuhkusel, my god! Argielu jamad nagu pesupesemine ja mänguasjade kokku korjamine ja nõudepesumasina tühjaks laadimine – kõik jääb ju ära. Kui see pole puhkus – ma ei tea, mis on. 😀
Muidugi ma pean siia igaks juhuks lisama, et MUIDUGI viskavad meie lapsed meil ka vähemalt korra päevas korralikult üle, aga puhkus lastega on ikkagi vägagi puhkus vrd elu kodus lastega 😀