Miiu blogi

“Ära sina poliitblogijaks hakka. Sul pole selleks piisavalt ainest.”

March 19, 2019~ arvan

Nagu eranditult kõik eestlased täna, olen mina ka aktiivselt mures ja hirmul. Ja see suurte silmadega kollektiivne hirm ise ongi see, mida ma kõige enam kardan.

Ma ei karda rändekriisi – rändekriis on läbi ja ei ole seega meie jaoks probleem.
Ma ei karda rassismi, antisemitismi ja vihakuritegude normaliseerumist, kui EKRE koalitsiooni pääseb – meie ühiskonnas ei ole võõraviha tegelikult valdav.
Ma ei karda, et EKRE võimule saades võimule jääbki ja meie ühiskonna rööbastelt jäädavalt maha kisub. Kogu lugupidamise juures – ma ei usu, et nad kõik oma valimislubadused niimoodi täita suudaksid, et me kõik algava valitsusaja lõpuks kõrvuni suures jamas poleks nii, et see kõigile üheselt selge pole, et need mehed valitsust teha ei oska.

Ma kardan kõige rohkem seda, et tänasel päeval on igaühe arvamusavaldused ja valikud hüüdja hääl kõrbes. Et me kõik tunneme, et meie hoiakuid ja valikuid naeruvääristatakse. Et me peame oma hoiakuid ja valikuid agressiivselt õigustama, millegivastaseid liikumisi moodustama ja kasvõi tõrvikutega tänavale tulema, sest hirm, et keegi meid ei kuule ega märka, on nii hingematvalt suur.

Et keegi, kes end võõravihaga vastandab, on riigivaenlasest lumehelbeke.
Et keegi, kes oma meelsust südamekesega profiilipildil väljendab, on massipsühhoosist pimestatud lammas, kelle väärtused on pehmed ja väljaütlemised tühised.
Et EKRE valija on natsist debiilik, kes peab oma valikut häbenema.
Et ühel pool on noored ja targad, teisel eranditult rumal kaabusid kandev pööbel.

Me kõik kardame põhjusega. Mina kardan põhjusega, EKRE valija kardab põhjusega. Miks me neid põhjuseid tõrjume ja naeruvääristame? Noorte ja teadlike ja tolerantsetena oleme õppinud manifesteerima inimese õigust tunnetele. Teame, et depressioon ei ole meeleolu, millest saab end “lihtsalt kokku võttes” tervendada, vaid miski, mis vajab sügavamat endasse vaatamist, teadmisi, võimalust kellegagi nendest asjadest rääkida. Aga kuidas me ei suhtu teiste inimeste hirmudesse selle lugupidamisega? Kuidas meie, avatud ja tolerantsed ja noored ja empaatilised, ei suuda näha, et teiste inimeste hirmud – kuitahes irratsionaalsed – on siiski täiesti päris? Miks me võtame endale õiguse neid inimesi alavääristada, rumalateks pidada ja dialoogist keelduda? Me võime ju mõelda, et hirmu külvamise ja vastasseisu taga on EKRE valijad üksi, kuid tegelikkuses on sedasama õhutamist täna küll ja veel ka vastasleeris.

Kui valimistulemused avalikustati, oli see minu jaoks tohutult väestav kogemus. Minu hääl oli aidanud valitud kandidaadi Eesti populaarseimaks kandidaadiks ja erakonna valimisvõidule. Mina tegin seda. Need väärtused, mille eest mina seisan, see, mida mina oluliseks pean – need jõudsid valimisvõiduni. Ma teadsin ju teoorias varemgi, aga sain nüüd päriselt aru, kui mõõtmatult väärtuslik on hääleõigus ühe kodaniku jaoks.

Ja siis see tabas mind – kusagil on pea sada tuhat inimest, kelle poolt valitud erakonna võimule saamist mina nii väga kartsin, kuid kes tunnevad selles hetkes oma kodu diivanil valimistulemusi jälgides sedasama väge, mida minagi. Nende hääl luges. Ja kuigi mina isiklikult usun, et meie ühiskonna arengule mõjuks EKRE võimulesaamine ühel kuni pigem väga mitmel viisil laastavalt, on väga oluline väärtus ka sellel, et nende inimeste hääl luges. Et nemad tundsid, et nemad saavad riigis toimuvat mõjutada. Ja me peame nende õigust sellele tundele austama, sest kui me seda ei austa, vaid naeruvääristame, õõnestame me ise seda demokraatiat, mis on meie rahvale ja selle püsimajäämisele nii väärtuslik ja vajalik.

Kõige akuutsem probleem on minu meelest praegu see, et kui EKRE, Isamaa ja Keskerakond teevad koalitsiooni, ei realiseeru tegelikult mitte kellegi hääleõigused. Valdav osa Keskerakonna valijatest, kelleks on vene rahvusest inimesed, ilmselgelt ei valinud võõraviha õhutavaid marurahvuslasi võimule. Keskerakond on alati seisnud vene kogukonna õiguste eest (ja ma usun integratsiooni nimel väga kirglikult, et keegi peab ka nende eest seisma, nii et vaatamata oma senisele suhtumisele Yana Toomi pean teda siiski tunnustama selle eest, et ta oma valijate õiguste eest vankumatult seisab – selline peabki üks poliitik olema) ja vilistab nüüd oma valijale, et iga hinna eest võimule pääseda. EKRE valimislubadusi – kogu seda suurt ja uhket ja isast populistlikku propagandat – püütakse nüüd iga hinna eest kohitseda, et koalitsioon pealtnäha koššer (pun viimaste sündmuste valguses intended) paistaks. Kas see on see, mida EKRE valija soovis? Rääkimata minust ja teistest enamuse häältesaagist korjanud Reformierakonna valijatest, kes on meeleheitel, sest juhtumas on see, mis mingil juhul juhtuma ei pidanud. Meie hääled tegelikult ei lugenud.

Öelge siis – kui keegi meie õiguste eest ei seisa ja me ise ka nüüd teineteise hirmudesse lugupidavalt ei suhtu, nendel teemadel ei räägi, teineteise väärtustele häbitundeta sülitame… mis meist saab? Päriselt ka, mis saab? Kui me vastastikuse austuse asemel lubame endale niisugust hurjutamist ja tänitamist ja elitaarset jobutsemist, nagu keegi minu ühe varasema valimisteemalise sõnavõtu all kirjutas: “ära sina küll poliitblogijaks hakka, sul pole selleks piisavalt ainest”?

Mis mõttes mul pole ainest valimiste teemal sõna võtta? See on minu elu. Minu Eesti. Mina muretsen tema pärast. Me kõik muretseme tema pärast. Minu traditsioonilisel perekonnal on ainest. LGBT kommuunil on ainest. Noortel ettevõtjatel on ainest. Pärnu-, Võru-, Valga- ja Põlvamaal on ainest. Meil on kõigil ainest nii et tapab. Räägime sellest. See on see, mida meil siin #KõigiEestis praegu kõige enam vaja on.

“Kus tüdrukud on ühiskonnale kasulikud elemendid leiutajate või detektiivide või kosmonautide või kellenaiganes, kes nad olla tahavad. Kus vanad rännukoerad ei hirmuta noori tundmatuga, vaid innustavad neid maailma avatud silmade ja südamega nägema. Kus itaallasest naabrimees leiutab kõigi rõõmuks raadio ja jaapanlasest immigrant õpetab külarahvale külalislahkuse eest vastutasuks judot, tänu millele saab Helmi lõpuks põrsad magama ja Eduard leiab kõik oma kadunud asjad üles. On ju ikka niimoodi olnud, et ühiskonna areng ka selle kodanikele edu tagab. Mina tahan elada selles külas, kus ei minda omakasu ja võimu ja ebaoluliste “põhimõtete” nimel ealeski tülli, vaid saetakse kasvõi ELEKTER pooleks, et kõigil hea oleks. Leiutised kuuluvad ju kõigile. Kus Jaagul on lätlasest pruut ja sõbraks sobib igaüks – isegi kui ta on kolmekõrvaline ja Kuu pealt pärit. 💛#kõigieesti #общаяэстония #myestoniatoo#headusteebeluhuvitavaks “

Share this:

  • Click to share on Twitter (Opens in new window)
  • Click to share on Facebook (Opens in new window)

Related

26 Comments

Inseneriks õppima? Ettevõte maha müüa? Teki alla peitu? »
« Kurbus ja teadmatus

About miiu

Comments

  1. Andrea says

    March 19, 2019 at 2:59 pm

    Mind teeb samuti kurvaks asjaolu, et kutsuti valima, et võidaks see, keda te ei soovi võitjaks. Nüüd ongi olukord, kus inimeste hääled ei loe midagi, vaid võimule saavadki need, kelle vastu ma põhimõtteliselt valima läksin. Nii kurb, et demokraatlikus riigi selline olukord üldse võimalik on.

    Reply
    • miiu says

      March 19, 2019 at 3:04 pm

      Aga kui neil on koalitsiooniks vajalik arv mandaate, siis see ju justnimelt ongi demokraatia… kahju on sellest, et demokraatlikus riigis või tegelikult kusiganes on võimalik niimoodi sirge seljaga valetada nagu Jüri Ratas oma valijale on valetanud. See on nii vääritu, et mu muidu üsna mahlakas sõnavaras jääb selle kirjeldamiseks väljendeid vajaka.

      Reply
      • Hedi says

        March 20, 2019 at 2:35 am

        Miiu, ära võta isiklikult, aga mind on juba pikka aega tohutult häirinud, et mingi nandaatide arv või koalitsioonilepe tähendaks justkui demokraatiat.
        Demokraatia (ka rahva võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Esiteks ei esinda need mandaadid tegelikult kogu rahvast ja teiseks peab riigivalitsemisel arvestama kõigiga, mitte ainult konkreetsete erakondade valijatega. Nii on, sest me elame kõik (veel) siin. Ja mind teeb murelikuks see, et valitsust on asunud moodustama isikud (kõikide erakondade esindajad), kes lihtsalt rämedalt valetavad, hirmutavad, mõnitavad ja see on andnud tohutult halba eeskuju – käitu nii nagu pähe tuleb ja saadki kõike mida tahad, isegi ministriks! Vaata, mis toimub kusagil kommentaariumites- räme mõnitamine ja parastamine. Täna mainis Kiusamisvaba Kooli programmi juht, et noorte keelekasutus on ka tohutult halvemuse poole muutunud! Ma ei saa lubada sellist eeskuju! Mul on niiii häbi hetkel olla sellise riigi kodanik! Arvamused ja maailmavaated on kõik arusaadavad, isegi EKREl on häid mõtteid, aga see räige retoorika ja valetamine ei ole lihtsalt absoluutselt lubatav mitte kunagi! Mul on lihtsalt nii kahju! See ei ole see Eesti, mille pärast mina olen pingutanud!

        Reply
        • miiu says

          March 20, 2019 at 2:44 am

          Oi, ei võta isiklikult! Ma olen sinuga ju nõus, meie sinuga jagame samu väärtusi. Aga kuidas me jõuame populismist võlutud noorteni, et nad saaksid aru, millised on need väärtused, mida peame hoidma, et neile helge tulevik tagada? Me peame võtma selle dialoogi, me peame suhtuma nende inimeste häältesse lugupidamisega, me peame nägema, miks nad neid valikuid teinud on ja mõistma, et neil on selleks põhjus, mis on sama legit nagu mistahes valikud, mida meie oma eludes teeme. Me ei saa end oma inimestega vastandada, sest niiviisi me kaotamegi nad populismile ja valetõdedele ja hirmutamisele. Me ei tohi neid kaotada, sest siis meil alles lähebki asi hapuks. Aga valetajatele ja vassijatele ja mõnitajatele ei pea me sellepärast midagi kinkima – neid tuleb kritiseerida, survestada, vahele võtta. Lihtsalt tuleb sellel missioonil väga selge ja täpne olla, mitte üldistada, mitte alusetult rünnata neid, kes lihtsalt mõtlevad teisiti.

          Mis demokraatiasse ja mandaatidesse puutub pole ju midagi parata – üksi valitsust teha ei saa ja kui valimised võitnud erakond ei ole piisavalt paindlik või soositud koalitsioonipartner, on see nende poolt tehtud valearvestus ja -samm. Mina muidugi siiski loodan, et Keskerakond ei riski erakonna lagunemise ja vene valijaskonna kadumisega nende tagalast, nii et ehk ikka läheb nii nagu peab. 🙂

          Reply
  2. Sirle says

    March 19, 2019 at 3:07 pm

    Ma kirjutan kahe käeaga alla mõttele, mis sa J.Toomi kohta ütlesid. Ta pole mulle kunagi sümpatiseerinud, aga see kuidas ta on selles väikestviisi kaoses iseendaks jäänud, on imetlusväärt. Ta julgeb seista oma väärtuste eest, kuigi seisab vastu oma erakonnale. Ja tõenäoliselt rikub oma võimaluse Euroopa parlamenti saada.
    Julge naine!

    Reply
  3. Liisu says

    March 19, 2019 at 3:18 pm

    Oli aeg kui võideldi justkui venelaste vastu Reform (eestlased) vs Kesk (venelased).
    Nüüd oleme nii nukras seisus kõikide nende kampaaniatega (ka see samune süda), et eestlased sõdivad üksteisega. Mis kõigi Eestist me siin enam räägime, kui me igal sammul seda lõhet aina suurendame. Nii kurb on seda jälgida.
    Peaks mõtlema, kuidas ja miks me siia oleme jõudnud.

    Reply
    • miiu says

      March 19, 2019 at 3:22 pm

      Minu postitus tõstatab sellesama küsimuse.

      Reply
  4. Katrin says

    March 19, 2019 at 3:26 pm

    Just täpselt- “…vaid saetakse kasvõi ELEKTER pooleks, et kõigil hea oleks!”

    See oleks ilus ja aus, kuid paraku pole mitte ühegi erakonna võimule saades kõigil hea!

    Reply
    • miiu says

      March 19, 2019 at 3:32 pm

      Ja selle tõsiasja taga ei ole mitte erakonnad ega poliitikud, vaid lihtsalt päriselu. Me oleme noor ja veel (!) võrdlemisi vaene postsovjetlik riik ja ehkki meil läheb üha paremini, ei saa me arvata, et kusagil on täiuslik, kõigile inimestele by default võrdseid võimalusi tagav lahendus. Niisugune valitsus, kes võluvitsaga kõik vaesed rikkaks ja majanduse samas lokkama võlub. Sellele on nimi antud – Utoopia – ja seda ei saa olla. Aga selles ei ole süüdi ükski erakond ega poliitik ega broiler ega populist, vaid ikkagi see, et see on lihtsalt võimatu. Liiga paljud inimesed unustavad selle minu meelest ära.

      Reply
  5. samuti murelik says

    March 19, 2019 at 3:48 pm

    Mina arvan, et kõiksugu valimiseelsed ja -järgsed üksteise mahategemised on justnimelt hirmu suurendanud. Samuti ei saa jätta mainimata ka näiteks blogijate väljaütlemisi, mis olid ju siiski pigem negatiivse, kui positiivse alatooniga. Kas justnimelt need postitused ei aidanud kaasa hirmu tekkele, ühiskonna lõhestatusele?
    Mis puudutab loodavat koalitsiooni, siis mina ei tunne end petetuna, et EKRE on kaasatud. Ratas ju ütles välja, et kui EKRE oma väärtusi ei muuda, ei näe ta võimalust koalitsiooniläbirääkimisteks. Mulle tundub, et EKRE ei raiu peaga vastu seina, vaid on nõus oma väärtusi pehmendama, leidma kompromisse. Minule sellest piisab, nad ongi liialt must-valgelt maailma näinud. Mul on hea meel, kui liiguksime konservatiimsema Eesti poole, kuid mitte nii jäigalt.

    Reply
    • miiu says

      March 19, 2019 at 3:54 pm

      Mina isiklikult olen igasuguses valimiseelses kommunikatsioonis püüdnud oma hirmude kõrval ka rõhutada inimese õigust ja kohustust valida oma südame järgi, nii et ma kaasteeliste selleteemalisi taktitundetuid sõnavõtte ja hoiakuid küll enda kaela määrida ei lase. Mulle on alati olnud väga selge, miks EKRE sellise populaarsuse saavutas ja nende valijatele ei saa seda pahaks panna.

      Kui Keskerakonna valijad tunnevad, et nende eest seistakse ja nemad on koalitsiooni poolt, ongi kõik fair and square.

      Reply
      • samuti murelik says

        March 19, 2019 at 4:40 pm

        “21. sajandil tõrvikurongkäiku korraldava pundi kätesse tahad oma raha ja sotsiaalse turvalisuse usaldada? Ei taha ju, onju…”
        No ei kõla lihtsalt rõhutamisena, et valige südame järgi, tee, mis tahad… Miks arvad, et seal osalesid või seda toetasid inimesed, kes ei vali südame järgi?

        Mina kusjuures ei ole üldsegi Keskerakonna valija, vaid püüan hoopis objektiivselt jälgida praegu toimuvat ning pigem leida positiivseid külgi.

        Reply
        • miiu says

          March 19, 2019 at 4:45 pm

          Sa teed täpselt seda, millest ma siin postituses kirjutan. Sa nopid minu jutust välja endale sobiva ja keerad minu vastu. Ütlesin sulle: “olen püüdnud oma hirmude kõrval ka” mitte “ma pole EKREt kunagi kritiseerinud”. See tõrvikurongkäik ja üldse kogu see valimisaegne keskaega meenutav propaganda hirmutas mind. Seisan ka täna selle eest, et NENDE kätte, kes tõrvikurongkäigu KORRALDAVAD, ei taha ma selle riigi raha ja tulevikku usaldada. Nagu keegi siin kirjutas – ma võin ennast vastandada erakonnaga, kes populismi ja valetamise ja vaenu õhutamisega tegeleb, aga ma ei vastanda ennast selle erakonna valijaga. Ma ei taha ennast vastandada sinuga. Ära sina vastanda ennast minuga.

          Reply
  6. Karmen says

    March 19, 2019 at 3:48 pm

    Aitäh selle kirjutise eest. Olen ise samu mõtteid mõelnud. Kurvaks teeb mind see ühiskonda lõhestav üleolev, üldistav, alandav, sildistav ja lahmiv retoorika, ükskõik kelle poolt see ka ei tule. See kõik viib üha süveneva polariseerumiseni ja ühel hetkel võib kibe solvumine nii suureks paisuda, et ühist keelt on aina raskem ja raskem leida. Hirm ei ole naljaasi ja selle tahtlik paisutamine või hoopis vastupidi, selle naeruvääristamine on mõlemad väga ohtlikud tegevused. Maailm ei ole mustvalge.

    Soovitan lugeda üht Müürilehes hiljuti ilmunud artiklit “Uskumise eetika ja polarisatsioon”, mis otsapidi sedasama teemat puudutab. https://www.muurileht.ee/uskumise-eetika-ja-polarisatsioon/

    Reply
  7. Krk says

    March 19, 2019 at 3:53 pm

    Ma olen nüüd lõpuks jõudnud samale järeldusele ja seetõttu näiteks ei liitunud “tõrvikuvaba marsi” lehega, kuna kuigi ma tahan vastanduda EKRE-le, aga mitte EKRE valijatele. Neil on õigus olla pettunud valitsuses, kui neil pole elu, millega nad oleks rahul. Neil on õigus soovida nui neljaks teisi inimesi pukki, kui nad ei näe, et praegused seisaksid nende huvide eest. Aga EKREl pole õigus esitada süüdimatult valefakte ja õhutada inimesi vihale ja hirmule. See on see, mille vastu ma olen.

    Reply
    • miiu says

      March 19, 2019 at 3:55 pm

      Jah jah jah jah! Mina ka. Minu elus ja sotsiaalmeedia platvormidel on EKRE valijad alati teretulnud oma hirmudest ja praeguse valitsuse vastasest kriitikast rääkima. Sest selleks on alust.

      Reply
  8. K. says

    March 19, 2019 at 4:30 pm

    Väga hea kirjutis. Väga head mõtted.
    Maakondadest rääkides, ma olen pool elust elanud Võrumaal, nüüd teise poole Pärnumaal, olen ise paduliberaal-tolerast-jms, ma ei mõista, kuidas just need maakonnad pruuniks värvusid 🙊

    Reply
    • miiu says

      March 19, 2019 at 4:30 pm

      Ju oli ikkagi põhjust 🙂

      Reply
      • K. says

        March 19, 2019 at 10:44 pm

        Enne jäi mõte poolikuks. Tahtsin veel lisada, et ma ole kummaski maakonnas tundnud tohutut vastandumist. Ikka on ümberringi tavalised inimesed oma tavaliste eludega. Küll aga näen, et EKRE on oma valijatega manipuleerinud. Populistlike loosungitega ja hirmutamisega on nad oma poolehoiu võitnud. Ma olen üsna kindel, et neil ei õnnestu oma valijale antud katteta ja kohati jaburaidki lubadusi ellu viia ja ma kipun arvama, et neil pole plaaniski. Rohkem “suuga teen suure linna” mehed.
        Ja mind tegelt väsitab see pidev mantra kui halb on elu Eestis. Meil on siin imeline elada, võimalusi on piiramatult, ole ainult ise tegija. Meil on nii palju hüvesid, mida võetakse iseenesestmõistetavana. Mind kurvastab, et inimesi ässitatakse üles, selmet kutsuda midagi ilma vaenuta ära tegema. Ja kui vaid seda kurjust ja viha vähem oleks.

        Reply
  9. M says

    March 19, 2019 at 5:55 pm

    Jagan siia ka üht väga head artiklit, mis räägib samuti tekkinud olukorrast ja analüüsib seda küllaltki erapooletult: https://epl.delfi.ee/arvamus/article.php?id=85601855

    Reply
    • miiu says

      March 19, 2019 at 5:56 pm

      Sellest on tasuta täpselt üks lõik ja ma ei maksa selle eest – erapooletust on asi ikka jõhkralt kaugel. 😀

      Reply
  10. Krista says

    March 19, 2019 at 6:15 pm

    Ma ei teeks veel olukorrast põhjapanevaid järeldusi. Ootaks ikka enne ära, kellele president valitsuse moodustamiseks ettepaneku teeb. Seaduse järgi teeb ta selle Reformierakonnale. Jüri Ratas võib ju kogu selle koalitsiooni moodustamise püüdluse ja meeletu peaministri koha säilitamise sooviga iga päev pildis olla, aga ta ei ole veel uus valitsusjuht. Nii et elame-näeme.

    Reply
    • miiu says

      March 19, 2019 at 6:16 pm

      Järeldus võiks olla, et kesiganes võimule saab – ta valiti sinna. Ja pole muud kui seda tulemust peab austama ja sellega elama. 🙂

      Reply
  11. Anonymous says

    March 19, 2019 at 11:21 pm

    Hea !

    Reply
  12. Mari says

    March 20, 2019 at 2:00 pm

    Hea Mirjam!

    Ma olen nüüd nädal ja peale igal hommikul ärgates tundnud mingit kohutavat jõuetust ja viha, et kuidas siis nüüd nii juhtus, et tulebki selline koalitsioon?! Päeva peale ennast rahustanud, sest tööl meil sellised asjad jutuks ei tule ja tegemist on muudki. Ning siis õhtul värskete uudiste eetrissemineku ajal löövad lained jälle pea kohal kokku ja emotsioonidetulv on tagasi. Süda läheb pahaks ja käed hakkavad värisema.
    Minu ümber on vähe neid, kes sellesse nii kirglikult suhtuksid, mistõttu algul pidasin ma end hulluks, et asja kohe nii tõsiselt võtan. Aga sündmused on edenenud ja ma näen, et minu ümber on teisigi, kes mõtlevad samamoodi. Mul pole tegelikult kellegagi rääkida, kes mind täielikult mõistaks. Paljud saavad küll aru ja on minuga samal meelel, aga lõpuni minu kirglikku suhtumist ei mõista.
    Kuskil kuklas oli mul alati teadmine, et on ainult aja küsimus, millal EKRE reljeefsemad kujud arstide ja meditsiini teemal sõna võtavad. Nüüd käis see pauk siis ka ära. Mul tekib alati tohutu vastumeelsus, kui mõni isik võtab suu täis teemal millest ta tegelikult midagi ei jaga ja üheainsa lausega põrmustab sadade inimeste aastakümnete pikkused ponnistused. Moonutab fakte enda kasuks. Jätab endast naeruväärse mulje, justkui tema oleks igal alal kõige suurem ekspert. Hirm on, et mis siis järgmiseks.
    Aga Mirjam, kõigest hoolimata peab edasi elama! Püüdma nautida iga päeva mis meile on antud. (Nende lausetega üritan veidi ka enda tuju tõsta. 🙂 Kuskil peas tiksuvad mõtted tahaplaanile suruda, et oma ambitsioonide poole edasi püüelda! Igapäevaelu peab saama elatud ja veel hästi elatud.
    Muidugi me ei lepi. Meil on siiski ka opositsioon, kodanikualgatused ja palju muud. Me ei lange labasustesse.
    Aitäh sulle selle kirjatüki eest. Selg sirgu ja lõbus lahke nägu pähe 🙂

    Reply
    • miiu says

      March 20, 2019 at 6:11 pm

      See on faas ja elame edasi, me elame selle üle ja näeme varsti selle möödumist. Meil sinuga on pikk elu siin Eestis ja aeg meie armast riiki vormida! Pikem ja värvikam ja ägedam kui kibedatel kaabudel. Selles on MEELETU jõud!

      Reply

Leave a Reply to samuti murelik Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Mina olen Mirjam (30), sõpradele ja blogilugejatele Miiu. Olen kolme lapse ema, Kukupesa nime kandva sisustuskaupluse omanik ja suur kokandusentusiast. Loodan, et leiad siit blogist midagi enda jaoks paeluvat, lahkud siit positiivse laenguga ja tuled peagi uuesti tagasi! Kontakt ja koostööpakkumised: blogi[ät]kukupesa.ee

Meie Käopesa Facebookis:

Meie Käopesa Facebookis:

ELU HETKED

Meie elu vahetu reportaaž Instagramis

JUTUSTAVAD KAASA

  • Lonas on Kroonprintsessi JUUBEL
  • pelle secca piedi on Time to be curious: Ask us questions! (Sticky post)
  • https://www.migliormicroonde.it/ on Time to be curious: Ask us questions! (Sticky post)
  • J on Kroonprintsessi JUUBEL

OTSING

KATEGOORIAD

ARHIIV

Privacy & Cookies: This site uses cookies. By continuing to use this website, you agree to their use.
To find out more, including how to control cookies, see here: Cookie Policy

POPULAARSEMAD

  • Retsept: Võrratult särtsakas guacamole
    Retsept: Võrratult särtsakas guacamole
  • Ise tegid selle saia või?
    Ise tegid selle saia või?
  • Alanud toidunädala poenimekiri
    Alanud toidunädala poenimekiri
  • Pidupäevaretsept: Rikkalik ja mahlane võileivatort külmsuitsulõhega
    Pidupäevaretsept: Rikkalik ja mahlane võileivatort külmsuitsulõhega
  • Retsept: Kogu pere lemmik chili con carne
    Retsept: Kogu pere lemmik chili con carne
  • DIY õuemäng: Looduslapse bingo (prinditavate failidega)
    DIY õuemäng: Looduslapse bingo (prinditavate failidega)
  • Õhtusöögiideed e. kodutoite meie pere moodi
    Õhtusöögiideed e. kodutoite meie pere moodi
  • Retsept: Rootslaste oivaline (ja naeruväärselt lihtne) "kladdkaka"
    Retsept: Rootslaste oivaline (ja naeruväärselt lihtne) "kladdkaka"
  • Christmas recipe: The legendary "lussebullar"
    Christmas recipe: The legendary "lussebullar"
  • Kogumispäevik: Säästunädala ostukorv ja menüü
    Kogumispäevik: Säästunädala ostukorv ja menüü

Recent Posts

  • Kroonprintsessi JUUBEL
  • Mõttesõel, mu vana sõber
  • Meie igavesti-kodu: Söögituba
  • Ise tegid selle saia või?
  • Remont: Ülemise korruse vannituba

Recent Comments

  • Lonas on Kroonprintsessi JUUBEL
  • pelle secca piedi on Time to be curious: Ask us questions! (Sticky post)
  • https://www.migliormicroonde.it/ on Time to be curious: Ask us questions! (Sticky post)
  • J on Kroonprintsessi JUUBEL
  • Piret on Kroonprintsessi JUUBEL

Archives

  • February 2022
  • October 2021
  • April 2021
  • March 2021
  • February 2021
  • January 2021
  • December 2020
  • November 2020
  • October 2020
  • September 2020
  • May 2020
  • November 2019
  • August 2019
  • July 2019
  • May 2019
  • April 2019
  • March 2019
  • February 2019
  • January 2019
  • December 2018
  • November 2018
  • October 2018
  • September 2018
  • August 2018
  • July 2018
  • June 2018
  • May 2018
  • April 2018
  • March 2018
  • February 2018
  • January 2018
  • December 2017
  • November 2017
  • October 2017
  • September 2017
  • August 2017
  • July 2017
  • June 2017
  • May 2017
  • April 2017
  • March 2017
  • February 2017
  • January 2017
  • December 2016
  • November 2016
  • October 2016
  • September 2016
  • August 2016
  • July 2016
  • June 2016
  • May 2016
  • April 2016
  • March 2016
  • February 2016
  • January 2016
  • December 2015
  • November 2015
  • October 2015
  • September 2015
  • August 2015
  • July 2015
  • June 2015
  • May 2015
  • April 2015
  • March 2015
  • February 2015
  • January 2015
  • December 2014
  • November 2014
  • October 2014
  • September 2014
  • August 2014
  • July 2014
  • June 2014
  • May 2014
  • April 2014
  • March 2014
  • February 2014
  • January 2014
  • December 2013
  • November 2013
  • October 2013
  • September 2013
  • August 2013
  • July 2013
  • June 2013
  • May 2013
  • April 2013
  • March 2013
  • February 2013
  • January 2013
  • December 2012
  • November 2012
  • October 2012
  • September 2012
  • August 2012
  • July 2012
  • June 2012
  • May 2012
  • April 2012
  • March 2012

Categories

  • adventures
  • aiapidamine
  • art
  • arvan
  • arvustus
  • baby food
  • blog sale
  • bump
  • chit-chat
  • christmas
  • daddy's little girl
  • DIY
  • edevus
  • emadus
  • extreme home makeover
  • family
  • friends of ours
  • giveaway
  • green thumbs
  • H nipinurk
  • il faut cultiver…
  • ilusad asjad
  • issi väike kullake
  • jõulud
  • jutupostitus
  • juuksed
  • kodu
  • kodukohvik raju hunt
  • koerapreili loore
  • kogumispäevik
  • kõhuke
  • kokkuvõte: 2012
  • kokkuvõte: 30
  • kolmas rasedus
  • kreeka 2019
  • kroonprintsess
  • kroonprintsess: areng
  • kroonprintsess: kasvamine
  • kroonprintsess: pildid
  • kroonprintsess: sünd
  • kroonprintsess: tsitaadid
  • kroonprintsessi fotokast
  • küpros 2018
  • küsimused & vastused
  • küüned
  • legokool
  • literature
  • love story
  • me avame poe
  • meik & nahahooldus
  • meisterdused väikelapsele
  • minu väike ettevõte
  • mis mu taldrikul on?
  • mis seal grillil küpseb?
  • mis täna hommikusöögiks on?
  • mis täna lõunaks on?
  • mis täna magustoiduks on?
  • mis täna õhtusöögiks on?
  • mis täna…?
  • mobile blog
  • mood
  • motherhood
  • mõtisklused & arutelu
  • music
  • nädalamenüü
  • new year's eve
  • õdedevaheline armastus
  • oravdamine
  • ostlemine
  • our kitchens rule
  • outfit of the day
  • outfit of the day: baby
  • outfit of the day: toddler
  • outfit of the day: väikelaps
  • paradiisisaar
  • parfüümid
  • pere
  • pesapunumine
  • photography
  • poor man's instagram
  • printsess virsik
  • printsess virsik: areng
  • printsess virsik: kasvamine
  • printsess virsik: pildid
  • printsess virsik: sünd
  • projektid
  • raha & majandamine
  • raju hunt
  • reklaam
  • remont
  • restoraniarvustus
  • retseptid
  • rotike
  • seiklused
  • sildita
  • snapshots (pildipostitus)
  • sõbrad-seltsimehed
  • spaakülastus
  • sponsoreeritud
  • sünnipäev
  • teater
  • the cuckoo shop
  • tips & tricks
  • toddler crafts
  • toidujutte
  • toitumine
  • tunnen
  • väikevend
  • väikevend: areng
  • väikevend: kasvamine
  • väikevend: pildid
  • väikevend: sünd
  • video
  • videoblogi
  • vlog
  • vlogmas

Meta

  • Log in
  • Entries feed
  • Comments feed
  • WordPress.org
Meie elu vahetu reportaaž Instagramis
 

Loading Comments...