Meie Käopesa

pere- ja elustiiliblogi

  • KES ME OLEME?
  • KONTAKT
  • KÜSIMUSED & VASTUSED

Mina ja Eesti Blogiauhinnad

March 26, 2019~ arvan

Lugesin just oma tunamullust blogipostitust Eesti Blogiauhindade teemal. Ma mäletan hästi, mida ma selle postituse kirjutamise hetkel tundsin. Kuidas ma juba mitmendat aastat nördinud olin, et see üritus, millel osalemine mulle esimesel aastal nii häid emotsioone kinkis, minust aasta-aastalt üha kaugemaks muutus. Käis vastu sellele, mis minu meelest on ürituse idee – ühendada blogijaid. Käis vastu oma sloganile “tunnustame parimaid” – klikimeediale pealkirjade tegemine ja jogurtitopside reklaamimine võib-olla, aga mitte tunnustus parimatele…

Sellel üritusel polnud minu jaoks midagi. Mul ei olnud huvi sellesse “võistlustulle” astuda – ükskõik kui edukana ma sellest väljunud poleks – see tunnustus ei oleks mulle eriti midagi tähendanud. Aga salamisi ikka unistasin, nagu paljud teisedki blogijad unistasid, et üks tõsiselt äge ja sisukas ühisüritus meie jaoks kunagi siiski olema saada võiks…

Ükskord kui õnnestus olla üks lemmikutest ja uhket siidkleiti kanda ja pidu pidada. Tänavu siis jälle?

Jälgisin 2016. aastal (kui olin oma osaluse pärast inetut blogipostitust korraldaja blogis tagasi võtnud) EBA üritust suure huviga – otseülekanne oli hästi põnev, võitjad tublid ja üritus ise äge. Nagu päris! Küll mul oli kahju, et ma sellest osa võtta ei saa. Aga ei saa ju, kui juba domeeninime, aga ka kõige muu küljes on suurelt ja punaselt persoonibränd, mis minuga vähimalgi määral ühiseid väärtuseid ei jaga. Samuti nägin sellel ning ka järgnevatel aastatel kõiki üritusega seonduvaid kommentaare ja sõnavõtte. Harva kui neis midagi konstruktiivset oli – ürituse halastamatu rappimine oli peaasjalikult isiklik. Võib-olla mitte põhjendamatult, aga siiski räigelt ülepingutatult. Ja mind hakkas see kriitikatulv, see ohjeldamatu ribadeks rebimine nii hullult provotseerima. Jälgisin ja vaatasin ja nägin, kuidas korraldaja muutub üha õnnetumaks ja kibestunumaks ja tundsin eelmise aasta ürituse toimumise järgselt nii tugevalt, et kui ma nüüd ei suuna oma energiat konstruktiivsesse kriitikasse, asjalikku tagasisidesse, ausasse suhtlusse korraldajaga, ei ole ma mitte inimene, vaid lihtsalt üks väike rämps.

Ma ei oodanud ausalt öeldes, et Mari-Leen minu pöördumisele positiivselt reageerib või et sellest kõigest üldse midagi tuleb. Ja ma ütlen ausalt – selle mõttevahetuse läbi (lugesin selle praegu jälle üle ja olen uuesti positiivselt šokeeritud) sain ma mingisuguse täiesti uue lugupidamise selle inimese vastu. Tõõõsiselt vähe on maailmas inimesi, kellega saab niiviisi otsekoheselt suhelda. Kes saavad aru, et sa tahad head, ja on valmis ära kuulama sinu ilustamata mõtted ja sirgjoonelise kriitika. Kui kergendav on kaardid lauale panna ja nende pinnalt edasi minna teades, et sinu vastas olev inimene sinu mõtteid aktsepteerib, nende läbi päriselt kasvada tahab ja nende eest tänulikki on. Kui kuskil on veel keegi, kes tahab väita, et Mari-Leen korraldajana kriitikat ei kannata – mul on tõendeid, et see väide on täielik bull!

Mina ütlesin, mis ma sellest kõigest mõtlen, ja korraldaja kuulas. Põhjendasin ära ning esitasin konkreetsed nõudmised*, mille täitmisel olin nõus EBAle oma toetava õla ja moraalse toe alla panema. Uskusin siis ja usun täna veel enam, et meil blogikommuunina on vedanud, et keegi meile ühist pidu korraldada viitsib. Mina ei viitsiks, mul ei oleks motivatsiooni, mul ei oleks järjepidavust, et sellist asja aasta-aastalt oma vabast ajast vedada. Siiski soovisin, et EBA kui üritus seisaks eraldi korraldaja (üsna halva mainega) persoonibrändist ning palusin, et kogu hääletus ja kõik muu koliks korraldaja blogist eraldi domeenile. Kuna ka Ida Isabel tahtis korralduses käe külge panna, et vigade tühipalja laitmise asemel hoopiski tulla ja aidata, võttis tema oma südameasjaks žüriisüsteemi ülesehituse ja žüriliikmete kaasamise. Nii oldi põhiprobleemide lahendamisel juba poolel teel. Ürituse kommunikatsioon kolis ära korraldaja blogist, et tema “beebi” saaks oma jalgele tõusta ja iseseisvalt kõndima õppida. On küll konarlikud esimesed sammud, sest osalejate arv, ma saan aru, on hetkeseisuga pigem kasinavõitu, kuid ma usun, et siit edasi minnes jõuame üheskoos lõpuks ikkagi kaugemale.

* Vahemärkus: mina ei osale ürituse korralduses – ainult mölisen taustal. Näiteks oli meil jutt, et mina võiksin aidata diplomite tegemisega, aga ma ei saaks, sest ma ei soovi teada, kes võidavad, varem kui ürituse toimumise õhtul. Ei taha ürituse telgitagustest liiga palju teada – tahan, et põnevus säiliks ja kõik oleks fair and square!

Kui varasematel aastatel on osalejate ridades minu jaoks kummalisi ebaselgusi olnud, siis tänavu on asi kindel: sõna “blogi” taga on (nagu see aegade algusest olnud on, aga nüüd ka Blogiauhindadel) kirjutatud ajaveeb. See tähendab, et üritusel osalevad kirjutavad blogijad, mitte telekanalite videoproduktsioonid või lihtsalt jube ilusate pildivoogudega Instagrammerid. Sotsiaalmeedia maailmas, kus pilt ütleb kõik ja video veel rohkem, on minu meelest siiski oluline, et kirjutamise (ja lugemise) kaunis kunst unarusse ei vajuks. Meil on ju nii häid kirjutajaid! Nii et mul on hea meel, et EBA nüüdsest ka seda eesmärki täidab.

Mis üritusse endasse puutub – me saame endale sigaägeda peo, aga võime sellele peole minna teadmisega, et pidu on meie jaoks. Me ei luba kollasel meedial end alavääristada, nõmedaid sisuga mittehaakuvaid küsimusi küsida, me saame võtta vastu oma auhinnad, nautida ühtekuuluvust ja tunda, et see asi, mida me ajame – seda märgatakse ja hinnatakse. Sedasama tunnet õnnestus mul kogeda esimesel EBA aastal ja ma usun ja loodan nii väga, et ka tänavu on meil see võimalus. Õhtujuhi asemel, kes blogimaailmast midagi ei tea, ja teemaga mittehaakuvaid kõmulisi küsimusi küsib, on sel aastal kavas Meet & Greet. Niisugune üritus, kus blogija saab publiku ette tulla, kus ta saab vastata küsimustele ja suhelda oma lugejatega. Seda paneeli, muide, nõustusin Mari-Leenu palve peale läbi viima mina. Ja ma saan lubada, et kestahes selles paneelis osaleb, ma süvenen tema blogi sisusse ja annan talle võimaluse selles olukorras iseendaks jääda ja iseenda jaoks olulistel teemadel rääkida. 🙂

Eelmisel aastal osalesin Playnupul – mõtlesin, et äkki siis see. Äkki siis see võiks tulevikus olla see meid kõiki ühendav ühisüritus. Ja say what you will about EBA – kasvõi Playnupuga võrreldes on see siiski üks väga suure potentsiaaliga asi. Ma usun, et seda potentsiaali ei saa päriselt realiseerida keegi peale meie endi, blogijate.

Mina olen oma osa teinud. Mina olen oma ausa kriitika otse korraldajale edastanud ja selle läbi saavutanud need muudatused, mida mina ürituse juures näha tahtsin. Seetõttu osalen sel aastal Blogiauhindadel ja teen seda suure uhkusega. Milline võiks olla sinu panus?

https://blogiauhinnad.ee/registreerimine/

Share this:

  • Click to share on Twitter (Opens in new window)
  • Click to share on Facebook (Opens in new window)

Related

9 Comments

Ideed ja ikoonid »
« Coopis pettunud ja katsetan konkurente

About miiu

Comments

  1. Kristus says

    March 26, 2019 at 5:27 pm

    Diplomite osas – sa ju saaksid põhimõtteliselt kujunduse ikka valmis teha. Võitjate nimed saab siis käsitsi kirjutada või mõni vähegi arvutiskilli omav inimene saab PSis v Illukas sinu valmis tehtud reale kirjutada 🙂

    Reply
    • miiu says

      March 26, 2019 at 5:28 pm

      Nii me leppisimegi kokku 🙂

      Reply
  2. Kertu says

    March 29, 2019 at 10:43 am

    Milline võrratu postitustesadu! (Peale pikka põuda.)
    Kiikan siia blogisse ikka iga päev lootuses uusi postitusi näha, sest bloglovinis neid millegi pärast ei näe 🙁

    Ja ootan põnevusega EBA’t! 🙂

    Reply
    • miiu says

      March 29, 2019 at 10:44 am

      Bloglovin kiusab mind jah. 🙁 Aga aitäh, et sa ikka käid! Mina ootan ka EBAt väga ❤️

      Reply
  3. Liivi says

    March 31, 2019 at 10:37 am

    Sa seda postitust FB-s blogipostituste reklaamimise grupis pole jaganud? Mulle ei ole see seal silma jäänud, aga see peaks olema praegu grupi number 1 postitus. 🙂

    Ma ei ole ainus, kelles siinne tekst tekitas tunde, et ma olen väike rämps, kui ma osalemisega oma panust ei anna. Olgu, see on ehk natuke liialdatult öeldud, aga postitus pani mõtlema küll, et küps tegu oleks isiklikust solvumisest üle olla. 🙂

    Reply
    • miiu says

      March 31, 2019 at 10:42 am

      Nii ma tõesti ei tahtnud kedagi tundma panna! See on ikka minu teema minu endaga, niisugune põhimõtteline kes-ma-olla-tahan-asi, mida iseendalt nõuan ja mida peeglis endale silma vaadates endalt küsin 🙂 Ja see väikese rämpsu väljend on tegelikult pärit “Vendadest Lõvisüdametest”:

      „Aga selle peale ütles Joonatan, et on olemas asju, mida peab tegema isegi siis, kui see on ülimalt hädaohtlik. „Aga miks ometi?“ pärisin mina. „Sest, et muidu pole sa mingi inimene, vaid lihtsalt väike rämps,“ kostis Joonatan.“

      Ma pole kunagi ühtegi blogipostitust seal reklaaminud…

      Reply
      • Liivi says

        March 31, 2019 at 11:05 am

        Kirjutasin seda ikka positiivses võtmes – su postitus ärgitab olema üle isiklikest tõrgetest, seda kuulsin ka ühe ilublogija suust, mis on EBA ajaloole mõeldes üsna märkimisväärne. 🙂

        Reply
        • miiu says

          March 31, 2019 at 11:07 am

          See on nii suur rõõm mu jaoks <3 Mina saan VÄGA hästi aru isiklikust tõrkest ja ei taha seda üldse pisendada - vastupidi, ma arvan, et on väga oluline, et sellistel asjadel ei lasta niisama minna. Ma arvan, et sellepärast just ongi tähtis, et me kõik natukene võtame EBA enda kätesse ja ütleme, mismoodi MEIE tahame, et see oleks. Mis on meie meelest blogimaailmas okei käitumine ja mis ei ole. Et ta saaks lõpuks ikkagi kogu kommuuni, mitte üksikute inimeste nägu asi. Ja ausalt öeldes ei ole mõeldav, et meil on blogimaastik ilma sinuta - sa oled mu meelest üks ehedamaid ja paremini kirjutavamaid ja lihtsalt inimlikumaid blogijaid, kes meil on. 🙂

          Reply
          • Liivi says

            March 31, 2019 at 11:33 am

            Ma kohe ei oskagi nüüd midagi öelda … Aitäh, olen meelitatud! 🙂

            Reply

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

TERE TULEMAST MEIE KÄOPESSA!

Mina olen Mirjam (29), sõpradele ja blogilugejatele Miiu. Olen kolme lapse ema, väikeettevõtja ja suur kokandusentusiast.

Loodan, et leiad siit blogist midagi enda jaoks paeluvat, lahkud siit positiivse laenguga ja tuled peagi uuesti tagasi!

Kontakt ja koostööpakkumised: blogi[ät]kukupesa.ee

Meie Käopesa Facebookis:

Meie Käopesa Facebookis:

ELU HETKED

Meie elu vahetu reportaaž Instagramis
This error message is only visible to WordPress admins

Error: No posts found.

Make sure this account has posts available on instagram.com.

JÄLGI KÄOPESA BLOGLOVINIS!

Follow

JUTUSTAVAD KAASA

  • miiu on Halvemini ja siis jälle paremini kui oleks oodata osanud
  • Ann on Halvemini ja siis jälle paremini kui oleks oodata osanud
  • miiu on Halvemini ja siis jälle paremini kui oleks oodata osanud
  • Laura Kohlin on Väärt ilunodi

OTSING

KATEGOORIAD

ARHIIV

Telli värsked postitused e-mailile

Sisesta meiliaadress, et saada teavitus kõigist uutest Käopesa-blogi postitusest!

Privacy & Cookies: This site uses cookies. By continuing to use this website, you agree to their use.
To find out more, including how to control cookies, see here: Cookie Policy

POPULAARSEMAD

  • Kogumispäevik: Säästunädala ostukorv ja menüü
    Kogumispäevik: Säästunädala ostukorv ja menüü
  • What's for lunch? Golden chicken nuggets!
    What's for lunch? Golden chicken nuggets!
  • Retsept: Kogu pere lemmik chili con carne
    Retsept: Kogu pere lemmik chili con carne
  • What's for lunch? A vibrant chorizo pasta
    What's for lunch? A vibrant chorizo pasta
  • What's for dinner? Delicious bulgur stew with vegetables (and shrimp)
    What's for dinner? Delicious bulgur stew with vegetables (and shrimp)
  • What's for dinner? My rendition of a shepherd's pie
    What's for dinner? My rendition of a shepherd's pie
  • Kogumispäevik: Kodukeemia minu (loe: kloorisõltlase) majapidamises
    Kogumispäevik: Kodukeemia minu (loe: kloorisõltlase) majapidamises
  • Värvisin hennaga juukseid...
    Värvisin hennaga juukseid...
  • Halvemini ja siis jälle paremini kui oleks oodata osanud
    Halvemini ja siis jälle paremini kui oleks oodata osanud
  • What's for dinner? Fast and easy tomato soup
    What's for dinner? Fast and easy tomato soup
Meie elu vahetu reportaaž Instagramis
This error message is only visible to WordPress admins

Error: No posts found.

Make sure this account has posts available on instagram.com.