Ma pole elu sees nii kade olnud – tänavapoolsete naabrite muru juba tärkab. 😀
Ootasime oma mullakoormaid, mis me ootasime, kohal nad nüüd igatahes on ja laiali laotatud ka. Aia kujundamisega siiski veel algust teha ei saa, sest nii palju on veel teha. Esiteks: meie aias on hulk puid, mille vahel kasvab võsa ning pinnas nende all ja ümber on ebatasane. Mulda on juurde vaja. Samuti on meil keset aeda suur maakividest hunnik, mille alt leidub üksjagu rämpsu, äärekive ja muud vahvat nodi. Kuna suured kivid iseenesest on ägedad, ei ole mul soovi kivihunnikust vabaneda, ent samas oleks ikkagi vaja see laiali lükata, prahist puhastada ning kividele aias rakendus leida. Ja tegemist ei ole kividega, mida üks mina või üks H ise kuskile nihutada jaksab. Mida teha kividega?
Samuti kasvavad meil siin keset hoovi mõned pealtnäha üsna kuivanud ja mitte-kuigi-elujõulised puud. Niisama heast peast puid maha saagima ju ei hakka, eriti, et me ei tea, kas need asendiplaanile märgitud on (edit: nägin just asendiplaani, ei ole) ja kas neist vabanemiseks raieluba taotlema peaksime. Kui peame, on niikuinii üsna kindel, et me seda ei saa – kuulu järgi ei ole meie koduvald nendega just eriti heldekäeline, to say the least. Puudest rääkides saime me ehitajalt hoovi istutamiseks veel kaks männibeebit, sest vald nõuab arendajalt kõrghaljastust. Ja Kroonprintsess pani mõni aeg tagasi potti ühe söödud pirni seest tulnud seemne, mis meie suureks üllatuseks idanema ja kasvama läks. Ülilahe oleks kui saaksime selle ühel päeval aeda maha istutada!
Mullamõtteid mõlgutades jõudsime me järeldusele, et ei tahaks tegelikult vist oma koduaeda Tallinna Vee mulda. Kuna see ei ole just kuigi kvaliteetne haljastusmuld ja et selles ei või vähemalt esimese aasta jagu üleüldse ühtki toiduks mõeldud kultuuri kasvatada (mitte, et mul esimesele aia-aastale nii kõrged sihid oleks, aga… ikkagi), on mul tekkinud tunne, et selle tasuta saamine ei ole piisav argument, et seda oma aias kasutada. Aga kust siis saada head mulda? Alles ma lugesin kusagilt mingisuguse Facebooki pakkuja kohta, kes inimestel süstemaatiliselt nahka üle kõrvade venitab. Hinnatundlikud oleme ju samas ikkagi ka – raha meil siin ühegi kase otsas ei kasva ja mulla eest ogaraks ei saa ka maksta. Te teate alati kõigest hästi palju – kas te ei oska mulle soovitada, kust me mulda juurde hankima peaksime?
Tegelikult oleks ju aeg hakata mõtlema sellele, mida ja kuhu üldse istutada, missuguseid hekitaimi hankida, kuhu teha peenrad ja paigutada puud, kuhu teha laste mängunurk ja kuhu kividest laotud jalgrada… aga mulle tundub see kõik praegu aknast õue vaadates nii kauge. Just see isiklike kogemusteta (sest memme aias on ju elus üksjagu kõblatud ja tarkusi kõrva taha pandud ja kuukalendri järgi aiapidamisest kuuldud, aga see pole ju üldse seee) ja nullist ette planeerimine tundub nii keeruline ja vastutusrikas, et mul hakkab sellele mõeldes lausa halb ja ärev. Lugesin H’lt emadepäevaks saadud raamatut “Saagikas ja värvikas aed” ja sain aru, et pean sortide valimisel ja paigutamisel arvestama ka näiteks tigudega. Ja et pinnast peaks enne muru külvamist ka lupjama. Ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Ma tahaks lihtsalt juba muru külvata ja kompostida. Milllllllal ometi?!
Päikesejänes tagaaia terrassil 🙂
Me just sõbrannaga arutlesime ka mulla üle. Hiiumaal head mulda saada on raske. Tegelikult lausa võimatu. Ta leidis ühe lehekülje, kus hinnad on väga head. Kuna see on aga mandril, siis teadupärast Hiiumaale transport oleks hinna lakke löönud. Aga kuna te mandril ja firma mandril, siis ehk sobib sulle 🙂 http://bioplus.ee/muuk
Kivihunnikusse saab teha väga kauni kiviktaimla, pannes kivide vahed mulda täis ja sinna erinevaid kiviktaimlale sobilikke taimi istutada. Sellega saaks ka allpool asuvad äärekivid jms ära varjata, kui need aga peal, siis jamam. Muru kasvamiseks on tähtis pinnas enne muru külvamist kindlasti ka ära rullida.
See kodu- ja aiakujundamise aeg on ülivahva :).
Igaks juhuks mainin, et Pirnid/õunad jne hakkavad seemnest vaid mesikult kasvama, päris puud sellest ei saa, et saada päris viljapuud, tuleks nö istikule pookida sobiva puu oksad ja siis sellest saab viljapuu (kui netist googeldad, siis kindlasti leiad kuidas seda teha ja saate mõnusa viljapuu aeda).
Mulla suhtes tuleb olla ettevaatlik, sest palju nö müüvad seda sama tasuta Tallinna mulda kalli raha eest, mida tegelt ei tohi üldse muu peale haljastuse kasutada (isegi mitte aastaid hiljem, kuna ravimijäägite maht on seal kõrge).
Üks võimalus on haljastuseks tellida nö tallinna vee mulda ja siis teha taimekastid ja siina osta tavaliselt aianduspoest kasvuturvast ja mulda. Kastide eelis on ka see, et neid lihtsam rohida ja hea vajadusel mulda vahetada või ümbertõsta. Või kui tahad just aiamaa stiilis teha, siis see eraldada näiteks kividega, kaevata auk, panna geotekstiil alla ja peale siis bauhof jne ostetud muld.
Jaa, seda, et viljapuud ei saa, ma tean, aga lihtsalt et see üleüldse kasvama läks on nii lahe 🙂 Kartsin ka ja sellepärast küsingi nõu, et raudselt on palju neid tasuta mulla edasimüüjaid… 🙁
Kusjuures minu isa istutas kunagi teismelisena õunaseemne mulda ning sellest kasvas vilju andev puu. Nüüd kui ma ise juba suur siis on täitsa vahva mõelda, et kodutänaval (kusjuures minu ema maja ees ka veel, elasid mõlemad samal tänaval) kasvab puu, mille isa aastakümneid tagasi istutas 🙂
Tahtsin soovitada sama, mis eelkõneleja – pinnase ühtlustamiseks ikka toosama tasuta Tallinna Vee oma ja peenrakastide jaoks poemuld, mille kvaliteet on kindel. Ma olen juba kaks korda mullaostuga üle saanud, mistõttu peenrasse ma enam kuskilt ei telli 😀 avamaal (tavaliselt kuskil lagedal platsil) hoitud/laagerdatud muld võib muus osas ju korralik olla (kui veab), aga see on ka garanteeritult umbrohtu täis. Not cool!
Mis peamine ka – võta aega ja jälgi, mis aias üldse toimub. Ära proovigi ühe suvega või isegi kevadega tervet aeda valmis saada. Potiga istikuid saab pea oktoobrini istutada, rääkimata järgmistest aastatest. Kõige pealt saage muruga hakkama, et kõikidel jalakestel oleks hea ringi joosta ja siis vaadake edasi. Tekivad kindlad käimisrajad, näed, kuidas varjud liiguvad terve suve, mis kohta keegi eelistab. Ära kiirusta.
tead, aitäh sulle. mul algselt oligi see mõte, et paneme muru maha ja vaatame, mis edasi saab. kuidagi blogikommentaaridest sain pähe mõtte, et peaks ette planeerima taimede asukohti ja nii ja tundsin end äkki kole rumala ja võhiklikuna. tekkis suur mure, et kuidas ma ometi tean praegu juba ette mõelda, kuhu mul kõige parem päike hakkab paistma kui puudel lehed on jne? sul on õigus. mu algne plaan oli hää küll, saab ju selle muru hiljem üles kaevata kui vaja on. 🙂
Teil see maja ümbrus tundub selline võsane ja niiske. Ussidele ideaalne paik. Ma ei julgeks küll sellisel juhul maakive aeda jätta, ussid tulevad sinna päikest võtma.
Meie krunti piirab jõgi ja teisel pool jõge on kaasik 🙂 Ma eriti ei pelga madusid, aga sellist metsikut kivihunnikut ma niikuinii jätta ei taha, pigem kasutaks mänguväljaku osana ja siin-seal mõnes peenras vms 🙂
Jaa, üks lopsakas kiviktaimla on kordades ilusam kui erinevad lillepeenra sutsakad aias laiali. Rääkimata selles, et kui ta laias laastus valmis on, siis suved läbi üsna mureta rohimisest 😀 Need kaks nunnut kaske kõrvuti jätke ikka alles – no kuidas sa paarikese maha saed, eks 🙂
Jaa, ilusaid elujõulisi puid minu süda maha võtta ei luba. Võtame nende vahelt võssi maha ainult. 🙂
Matogard OÜ müüb mulda. Sortiment on lai ja saab tellida ka suurte bigbag kottidega omale koju. 🙂
Meie naabruses kasutati ühes aias eelmisel kevadel seda Tallinna Vee mulda. Vist tasandasid hekialust vms. Käisin sealt iga päev mööda ja võin öelda, et esimesed paar nädalat haises ikka väga hullusti, edasi haises veidi nõrgemalt veel umbes kuu. Eriti tugevalt oli sumedatel suveõhtutel tunda, kui tuult polnud 😛
Ma ei tea, kuidas teil seal ümbruskonnas kelgumägedega on, aga üks variant on see kivihunnik korraliku mullahunnikuga katta ja teha sellest oma aia kelgukas. Esialgu.
Mulda võid küsida http://www.biohaldjas.com, sealt peaks saama tellida ka 1m3 (ca1,3tonni) korraga Biolani mulda.
Mul oli alguses samasugune mõttekramp aiaga seoses. Kõik tundus nii suur ja keeruline planeerida. Meil küll ei olnud täiesti tühi plats, vaid vana võssakasvanud aed, kus olemasolevad taimed seadsid ka omad piirid. Tollal andis mul aiandust õppiv sõbranna head nõu: “ära esimesel aastal aias üldse midagi tee, ainult kaardista – kuhu millal millised lilled jm taimed tekivad, kuhu ja millal paistab päike, kuhu tuisuga lumi tekib ja kust esimesena ära sulab, kuhu tekivad vihmaga lombid jms. Siis järgmisel kevadel on sul juba plaan, kuhu midagi istutada saab.”
Meil algab nüüd neljas suvi oma aias. Praegu olen taimedega nagu kass oma poegadega, tassin neid ühest aiaotsast teise 🙂 Ses mõttes ma soovitan üksikute istikutega alustada, et nö käsi soojaks saada. Ma võin ju teoreetiliselt teada, et liivakasti kõrvale paistab kogu aeg päike ja hortensia päikest ei talu aga siis on ikka vaja see põõsas sinna istutada, sest seal oleks ta nii ilus ja siis esimese aasta jooksul veenduda, et jah, päike kõrvetab lehed ära 😀 Nii et minu soovitus on alustada väikselt ja arvestadagi, et esimesed taimed on nö koolirahaks. Põõsaid saab õnneks rahumeelega ringi istutada. Sel aastal istutasime ka ühe 4a tagasi istutatud õunapuu ringi, sest jäi jalgu. Alguses tundus sellele hea koht, kuid elu näitas, et igasugu “laienemisplaanidele” jääb ta ette.
Üksikute taimedega alustamine on ka selles mõttes hea, et alguses nad vajavad väga korralikku kastmist, et hästi juurduksid ja kui korraga on palju kastmist, siis see võib väga kurnavaks ostutuda (teie aias ehk ulatub voolik igasse aianurka, meil kahjuks oli vaja oluline kogus vett ämbritega tassida…).
Istumisnurk tekkis ka teise kohta kuhu algselt mõte oli – ajapikku saad selgeks, kus on rohkem/vähem putukaid, enamasti vähem tuult (sest tuule suunad erinevad, aga valdavad suunad on ikka samad) jne.
Tarbeaiaga läksime kastpeenarde rida, sest muld on ikka megakallis, et terve krunt seda täis vedada 😀 Meie maalahmaka puhul eriti. Esimese portsu mulda septikukraavi täiteks tõime teadmatusest ka reoveepuhastusjaamast. Nii hästi on näha, kuidas ravimijääkide peal kasvab muru kiiremini pikaks kui tavalisel mullal (ok, värskel ja vanal mullal on niiehknaa vahe…)
Oi, mullaga tuleb olla väga ettevaatlik. Oleme mitmel korral ostnud head musta mulda (müüja jutu järgi) ja tulemuseks on raske võitlus võilillede, ohakate, maltsa ja muu umbrohuga.
Muru jaoks mulda osta big bagidena vms on täielik overkill. Mida väikesem kogus, seda kallimaks läheb. Olen mitmeid kordi tellitud mullaga vaeva näinud. Kvaliteet on alati erinev ja selle pärast peab alati enne uurima täpselt millega on tegu ( ja siis saad ikka lõpuks vasta näppe, kuigi ilmselt natukene valutumalt). Olen rajanud muru näiteks põllumullaga, see on umbrohu seemneid/juuri täis. Enamasti on tegemist aga ühe aastaste kultuuridega ning kui enne õitsemist saab nad maha niita on järgmiseks aastaks kena muru olemas ( siiski ei soovitaks, sees võib olla ka nt ohakat jm mitme aastaseid umbrohuliike). Olen saanud ka koormad, kus on sees tohutult klaasi. Seda olen pidanud päevi välja riisuma, seda ka järgmisel hooajal, sest külm kergitab neid mullast uuesti välja. Muudel kordadel jällegi kui on tellitud sõelutud muld, on ikkagi suured kivid sees, väikesemad kivid pole probleem, see on pigem hea. Seega mulda tellides on alati oht saada midagi sellist, mida ei oodanud. Ei soovita tallinna vee mulda, pole enda kogemust, kuid kui millegi kirjelduseks on kasutatud sõnu ” ei tohi kasvatada…” mina enda lähedale ei sooviks. Üheks heaks võimaluseks on kirjutada mõnele haljastusfirmale ja küsida neilt. Nemad on asjaga kursis kus just see aasta head mulda saab. Kindlasti on vahvaid firmasid, kes on nõus aitama. Ja kui hind pole krõbe võid tellida kohale toomise läbi nende, siis on sul vähemasti garantii.