The outfit photos we quickly took last night turned out so uninspiring (a parking lot and poor lighting will do that), I chose to be all artsy about it and turn them black and white. Thank god for Photoshop! What I really meant to focus on, rather than the outfit, is having worn it to my first ever guitar lesson! It was intimidating as hell, thanks for asking. 😀 Not because I don’t have the world’s nicest teacher (because I do) or because playing the guitar is rocket science (because it probably isn’t), but more because I’m such an over-thinker and a scaredycat. But besides all that, I’m so-so-so excited I grabbed the opportunity and can now go learn to do something I’ve always been dreaming of doing. EEEEEEEEEEK! Now all I need is a guitar…
// Outfitipildid, mille eile õhtul kärmelt tegime, kukkusid nii ebainspireerivad välja (pimedas tehtud parklapiltidelt oleks pisut nõme midagi enamat oodata ka), et otsustasin asjale kunstiliselt läheneda ja nad mustvalgeks töödelda. Tänu taevale, et Photoshop olemas on! Outfitist olulisem jututeema on aga pigem see, kus ma seda rõivastust kandes käisin – oma esimeses kitarritunnis! Hästi hirmus oli, tänan küsimast. 😀 Mitte sellepärast, et mul ei ole maailma kõige toredam õpetaja (sest on) ega sellepärast, et kitarrimäng võimatult raske oleks (sest ei ole) – pigem nagu sellepärast, et ma olen täiesti parandamatu põdeja ja ülemõtleja. Kõik, mida ma laitmatult ei oska, paneb mul käed värisema… Aga kõigele sellele vaatamata olen ma hästi-hästi-hästi elevil, et ma selle sammu ette võtsin ja et ma saan nüüd edaspidi esmaspäevaõhtuti (tänu minu õpetaja abikaasale, kes olla selle aja nende pere-kvaliteetajast välja pakkunud ja väidetavalt ka selle blogi lugeja. Hindan seda väga kõrgelt – kniks ja aitäh Sulle!) käia selgeks saamas midagi, mida ma alati osata olen tahtnud. IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIK! Kes mulle kitarri müüb või soovitada oskab?
MONTON beige trenchcoat
SHEINSIDE ripped blue jeans
ALDO watch
MICHAEL KORS crossbody bag
TOMMY HILFIGER navy and beige umbrella
HUNTER wellies
The top is thrifted and the beige cashmere scarf is a souvenir H’s mom brought me from Mongolia. 🙂
Kui tore, et hakkad kitarrimängu õppima. Ma mäletan nii hästi kui emaga aastaid tagasi mulle kitarri ostsime… mis tänaseks on nüüd ema pill, sest mul ei olnud loomulikult piisavalt seda tahtmist. Mängitud saan, aga mitte selle kirega, kuidas mu ema seda teeb 🙂
ma ei oleks selle peale tulnudki, et sa võiksid kitarrimängu osata! ma olen nii kade… ja ma hullult loodan, et saan selle kunsti kunagi selgeks. õnneks ei ole vähemalt seda muret, et saan suureks ja kool saab läbi või midagi. saan jätkata nii kaua, kuni asi selge. 😀
Ma “oskan” selles suhtes duuride järgi mängida, kui need ette anda 😀 Sellega asi piirdub.
Teine pilt on lemmik 🙂 Mulle üldse meeldivad must-valged pildid väga ja antud juhul annavad täpselt õiget emotsiooni edasi 🙂
aitäh! panin noise’i ka natuke rohkem, et sulle meeldiks 😉
Su mehel on ikka vedanud, et iga hommik nii kauni naise kõrval saab ärgata 😊
hommikuti ma olen ikka pigem vähem kaunis, aga aitäh, see on hirmus ilusasti öeldud :’)
Sulle sobiks kitarr nii hästi:)
Sulle sobiks kitarr nii hästi:)
Aitäh, armas Mari! Ma loodan, et saan kunagi öelda, et mul on põhjust seda käes hoida ka 🙂
Nõustun, et on maailma kõige toredam kitarriõpetaja! 🙂 Nii tubli ettevõtmine Sinu poolt! Soovin, et elevust ja püsivust jätkuks sel teekonnal – kummardus ja palun-palun! 🙂
issand, mina loodan ka…hoia siis pöialt mulle, onju? 🙂
Hoian, hoian! ..ja kõiki teisi sõrmi, varbaid ka nii igaksjuhuks 🙂
sügav kummardus ja kniks! ma püüan selle vääriliselt pingutada :)))
Vauu, nii lahe.
Mina jällegi kadestan kõiki, kes oskavad laulda, pilli mängida või tantsida. Mulle on nimelt elevant kõrva peale astunud ja sinna ka seisma jäänud.