Happy (belated) third Sunday of Advent!

Happy third Sunday of Advent! We have our poinsettias up now and the third candle is lit. Pretty, isn’t it?
// Kaunist kolmandat adventi! Meie jõulutähed on nüüd väljas ja kolmas küünal on süüdatud. Ilus, kas pole?

Before I tell you about our fabulous dinner party last night, I want to share some pictures from today. We spent a lovely day with friends and family. The day started off early because we had to get to Ladybug’s concert. Waking up was hard because the dinner party continued into late-night hours and may or may not have involved excessive quantities of wine. We got to the little one’s concert in time and it was fun – we had a simple little choreography and everyone did great. After we got off the stage we joined H and his mom in the audience and when it was time for the recess, it was obvious that Ladybug was getting hungry and sleepy so we decided to sneak off and go have lunch at a restaurant.

We picked Senso, the restaurant on the second floor of hotel “Olümpia”. I had never been there before so I was really excited to experience something great. I liked the menu, the service was excellent and everything was presented beautifully. I had their Caesar pasta (like the salad, only it was a pasta dish with asparagus and chicken) and a peppermint crème brulée (with blackcurrant sorbet and a strawberry coulis) for dessert. My pasta was absolutely delicious, but so salty I had to stop eating half way in – maybe in stead of cooking the pasta in water that is as salty as the Mediterranean, he thought of the Dead sea and just went for it…  That being said, it really would have been absolutely delicious if the chef had tasted it before sending it out. My crème brulèe had fantastic silky smooth texture, but I have to agree with H’s mom – I don’t get adding various flavors to a dessert as classic as the crème brulée. It was very tasty, but I couldn’t decide if I liked the odd flavor combination or not until I was half way through eating it and if someone eats my food, I’d like them to know right away that they like what they’re having.  The sorbet didn’t work at all and the strawberry coulis was just confusing… I sound very critical, but all in all I was very happy with our lunch. I even got my dessert free of charge because my pasta was inedible – like I said, the service was fantastic. And they had beautiful, soothing live music! Phew, this turned into a spontaneous restaurant review, but why not? I’ll give Senso a solid three out of five!
Attacking mommy’s dessert from across the table. She knows exactly how funny she looks when she does something like that so she exaggerates theatrically and smirks a little. Hysterical!
// Emme magustoitu üle laua ründamas. Ta teab täpselt kui naljakas ta välja näeb kui ta midagi sellist teeb, nii et ta liialdab hästi teatraalselt ja itsitab natuke. Hüsteeriliselt naljakas!

After we got home from the restaurant, it was time for yesterday’s after party – cleaning everything up and washing all the dishes. I’ve never seen that many dirty dishes and getting through it all in one day seemed impossible, but me and H do impeccable teamwork so it went pretty fast. I gave all the dishes a good soak in a hot bath before we washed them. 😀

As I mentioned, we’re getting a little old and “the day after” isn’t as easy to get through as it used to be. The girls came over to get their car and roll around on my living room floor, eat some pizza we had longed for all day, drink lots of mineral water and watch some new episodes of the Simpsons.  Quality time! After they had left I had some work to do (cooking a Christmas breakfast for 45 people tomorrow, needed to put together the quantities and a shopping list) and now that I’m done with that, I popped by to write a blog post. A post that turned out a lot longer than I intended it to 😀

// Enne kui ma teile meie eilsest õhtusöögist räägin, tahaksin teiega jagada mõningaid pilte meie tänasest päevast. Me veetsime imetoreda pühapäeva pere ja sõpradega. Päev algas vara, sest täna hommikul oli Estonia kontserdisaalis meie väikese laululinnu esimene kontsert. Ärkamine polnud just kergete killast – meie pidulik õhtusöök jätkus hiliste õhtutundideni ja võib-olla nautisime me selle kõige kõrvale ka naaatukene veini. Kontserdile jõudsime me ilusti õigeks ajaks ja üritus oli väga vahva – meil oli lihtne ja armas koreograafia ja kõik olid väga tublid. Kui me lavalt maha ronisime, liitusime H ja ta emmega, kes istusid publiku hulgas. Vaheaja saabudes oli juba kindel, et lapsuke on väsinud ja näljane ning otsustasime poole kontserdi pealt minema hiilida, et hoopis lõunat sööma minna.

Lõunat otsustasime süüa Sensos, Olümpia hotelli teisel korrusel asuvas restoranis. Ma ei olnud seal varem kunagi käinud, nii et ma olin väga avatud ühele suurepärasele elamusele. Menüü meeldis mulle, teenindus oli suurepärane ja kõik oli väga kaunilt taldrikule pandud. Mina sõin Caesari pastat (jah, nagu salat, ainult, et spargliga kanapasta) ja magustoiduks piparmündi brüleekreemi (mustasõstrasorbeti ja maasikakastmega). Mu pasta oli tõeliselt maitsev, aga nii soolane, et ma ei suutnud üle poole ära süüa. Võib-olla oli kokk midagi segamini ajanud ja keetnud pastat Vahemere-soolase vee asemel Surnumere-soolases… See selleks, aga pastaroog oleks keele alla viinud, kui seda poleks üle soolatud. Mu brüleekreemil oli täiesti veatu, siidine tekstuur, aga ma pean H emmega nõustuma – ma ei saa aru, miks on jalgratast leiutada ja nii klassikalisele magustoidule erinevaid võõraid maitseid lisada. See oli maitsev, aga esimese ampsu juures ma sellest veel aru ei saanud – maitsekombinatsioon oli lihtsalt veider. Kui ma süüa teen, tahan, et inimesed saaksid kohe aru, et söök on maitsev. Sorbett ja maasikakaste ei ühildunud ega sobinud piparmündikreemiga mitte mingi nipiga, nende taldrikule lisamine jäi minu jaoks müsteeriumiks. Ma kõlan nüüd jubeda vinguninana, tegelikult jäin ma väga rahule. Lihtsalt pisikesed asjad, mis minusugust toidufriiki häirivad. Üldine kogemus oli väga positiivne, sest kõik oli kaunis, mängis imekaunis live-muusika, teenindus oli fantastiline (ma sain pasta-apsu tõttu oma magustoidu tasuta). See postitus läks nüüd küll jube ruttu üle restoraniarvustuseks, aga miks mitte? Ma annan Sensole ühe tugeva kolm tärni viiest! 

Kui me restoranist koju jõudsime, ootas mind ja H’d kodus eest eilse äftekas – kogu allesjäänud laga likvideerimine ja tonni nõude pesemine. Ma pole oma elus iialgi näinud sellist kogust musti nõusid ja kõigi nende ühe päeva jooksul ära pesemine tundus mulle utoopiline. Aga mina ja H teeme viimase peal koostööd nii et kõik sai üsna ruttu korda. Ma panin kõik nõud kuuma vanni ligunema enne kui me neid pesema hakkasime – sellest oli päris palju kasu…

Nagu öeldud: me hakkame vanaks jääma ja “järgmise päeva” üle elamine ei ole enam sugugi nii kerge, nagu vanasti. Tüdrukud tulid tänagi meile külla, et oma autole järgi tulla, minu elutoapõrandal rullida ja kauaoodatud pitsat süüa, ohtralt mineraalvett juua ja Simpsonite uusi osi vaadata. Jälle kvaliteetaeg! Pärast nende lahkumist avanes mul võimalus teha natukene tööd (valmistan homme ülehomme hommikuks ette jõuluhommiku 45’le inimesele, vaja oli kirja panna kogused ja ostunimekiri) ja nüüd kui sellega on ühele poole saadud, astusin siit läbi, et kirjutada üks blogipostitus. Postitus, mis kukkus välja kõõõvasti pikem, kui plaanitud!