Meie Käopesa

pere- ja elustiiliblogi

  • KES ME OLEME?
  • KONTAKT
  • KÜSIMUSED & VASTUSED

Kallis päevik…

September 22, 2020~ sildita

Viisakas loom kirjutab esimesele üle saja aasta kirjutatud postitusele ilmselt ka selgitava sissejuhatuse. Elu on mulle viimase viie aasta jooksul väga palju õpetanud. Ma olen õppinud palju iseenda kohta (mis on minu pärisosad ja millest pean end vabastama), palju inimsuhete kohta (missugustesse ma tahan ja millistesse ei taha end segada) ning täna, tundub mulle, olen õppimas, kuidas teha neid Päris Oma Asju ja rõõmustada oma rõõme, laskmata ebaolulisel oma meepotti tõrvaga määrida. Ma olen enam kui suuteline kuulama oma sisetunnet ning sellesama sisetunde põhjal kaugele minema, kuid sisetundest olulisem on minu jaoks õhin ja elutahe. Positiivsus. Elevus. Inspiratsioon ja motivatsioon edasi pürgida, ka kõrvuni s*tas olles ikkagi elu ilu ja võimalusi näha, oma inimestega kokku hoida ja läbi raskuste raiuda, et tagasi vaadates näha: ma sain ja saan alati hakkama.

Kui ma olen inimeste keskel, kes on päris – head inimesed, positiivsed, inspireerivad ja motiveeritud, olen ma õnnelik ja produktiivne. Ja ma ei mõtle muidugi mingeid Stepfordi roboteid – õnnetud oleme ju me aeg-ajalt kõik. Mind lihtsalt tõmbab inimeste poole, kes oma õnnetuses püherdamise asemel sellest väljapääsu otsivad. Kurvastavad ausalt ja teevad end haavatavaks, kuid ei pane vastutust oma õnne ja edu eest kellegi teise kui iseenda peale.

Elu vist püüab mulle õpetada, kuidas teha rahu teistlaadi inimestega, kes ju ka mu seikluste käigus Maarjamaal paratamatult minu teele satuvad. Kuidas mitte lasta nende võngetel minu sagedusi häirida. Kuidas olla ise, vankumatult oma sõidurajal, jättes kõrvale kõrvaliste isikute pettumuse, kibestumuse, negatiivsuse, milleks neil on kahtlemata igasugune õigus, kuid mida mina ei pea alati omaks võtma.

Kõlab ümmarguselt? Mnjah, nii selle tunnetest ja poolikutest mõtetest kirjutamisega on. Et kui tegelikult isegi ei tea, mida mõtled ja tunned, on ju lausa kummaline sellest avalikult kirjutada. Seda enam, kui konkreetseid olukordi kellegi privaatsust ja väärikust kompromiteerimata lahti kirjutada ei saaks.

Või kõlab see hoopis iseenesestmõistetavalt? Küllap on mõnigi meist teisele valusal hetkel “ah, ära pane tähele” ühmanud, kuid kas empaatiline ja tundeline inimene saab päriselt mitte tähele panna või omaks võtta? Seni on tundunud, et ei saa. Tundunud, et hingepõhjani haavav on selline kõrvaltvaatajate “las koerad hauguvad”, kui keegi sulle järjepidevalt negatiivsuse ja tigedusega sisse sõidab. Aga täna ma mõtlen, et äkki ikkagi saab sellistest üle olla. See lihtsalt võtab aega ja nõuab tööd. Minult, näiteks, nõuab see mõõtmatul määral tööd, aga esimest korda elus tunnen ma, et võib-olla leian ma selle enda seest ikkagi üles.

Ja lisaks on esimest korda elus (või lihtsalt üle nii pika aja, et ma ei mäleta seda tunnet enda sees?) tekkinud selline vägi minu sisse, et lihtsalt tahan elada ja teha neid asju, mis mind sütitavad. Kõik tahan ära teha! Ja sa kurat, kus mulle meeldis blogi kirjutada! Kui ilus on neid arhiive siin vaadata. Kirjutasin siin peidupostitusi poe laiendamisest ja ehkki üsna värsked, tunduvad ka need mälestused juba NII kauged. Mõte, et oleksin need unustuse hõlma jätnud, igaveseks kaotanud, on minusugusele melanhoorale ikkagi liig, mis liig.

Nii et ma kirjutan.

Ma kirjutan vahelduseks avalikult. Sest see oli ennevanasti ilgelt kihvt ja siiras ja päris blogi (ja mina vist olen ainus, kes sellele saab retrospektiivis niisuguse hinnangu anda – ma ju mäletan kõike olnut ja näen tagantjärele vaadates, kui paljut ma ikkagi olen siin teiega nii vahetult jaganud) ja ma tahan seda teiega jagada. Ma ei taha kuulsat blogi ja vilkuvaid bännereid ja palju tasuta nodi – mul ei ole seda vaja. Ma tahan tagasi oma armsat weblogi, millega ma 12-aastase tüdrukuna algust tegin ja mis mulle nii palju andnud ja (mälestustena) alles jätnud on. Oma veebikodu, kuhu te olete teretulnud, kui võtate jalanõud jalast, austate pererahva kodurahu ja vaidlete minuga (soovi korral) ilma onuheinolikult räuskamata. 🙂

Postitust illustreerivad armsad pildid meie Peipsiäärsest perepuhkusest Peipsi Puhkemajades. Nagu kõik teised eesti pered, puhkasime ka meie tänavu ainult kodumaal, ja see järveäärne minipuhkus oli üks mõnusamaid. Ida-Virumaa (tuntud ka kui Ida-Võlumaa) oli meile nii lummav, sarmikas ja põnev, et tahaksime sinna kindlasti pikemaks tagasi minna. Kui hetkeolukord veelgi eskaleerub, avaneb siseriiklikeks puhkusereisideks veel kindlasti küllaldaselt võimalusi… 🙂

Mida imeilusat taevast Peipsi kohal? Siis, kui sai minna kell kümme õhtul ujuma ja vesi oli pehme ja kosutav.
Noorperemees oma lemmik-vaalarätikusse mähkununa. Ei saa midagi teha, tuleb nüüd häbitu Kukupesa reklaam, aga rätikud tõesti on meie pere suured hitt-tooted: LINK

Ma ei tea, millal jälle, aga tore on vahelduseks tagasi olla!

Share this:

  • Click to share on Twitter (Opens in new window)
  • Click to share on Facebook (Opens in new window)

Related

19 Comments

Hakkab saama! »
« Kuidas nutvat last (loe: ennast) lohutada

About miiu

Comments

  1. Marit says

    September 22, 2020 at 11:12 pm

    Nii tore, et Sa tagasi oled.
    Tühjendasin just oma postkasti ühes blogipostituse teavitustega ja nukralt vaatasin neid peidus postitusi, mida ei jõudnudki lugeda.
    Maailm ja inimesed on nagu on ja meie igaühe asi on olla enda kõige parem versioon nii hästi või halvasti nagu see parasjagu kellelgi välja kukub. Aga peamine on seda olla ilma teisi kahjustamata, üle sõitmata.

    Reply
    • miiu says

      September 22, 2020 at 11:15 pm

      Aitäh. <3 Sul on õigus! Ma ei usu millessegi veendunumalt kui et igaühel on õigus (kui ta kedagi oma tegevusega teadlikult ja sihilikult ei kahjusta) olla täpselt tema ise ja et kelleleiganes seesugune tema ei sobi, peab ise eemale hoidma ja endale oma inimesed mujalt leidma. 🙂

      Reply
  2. Mare says

    September 22, 2020 at 11:26 pm

    Mul on väga hea meel, et jälle kirjutad. Pole küll siin sõna sekka õelnud, aga tõestitõesti hea meel.

    Reply
  3. RM says

    September 23, 2020 at 12:38 am

    Tänks, mul oligi T-le uut rätikut vaja 😀 muus osas ka <3 <3 <3

    Reply
  4. Karmen says

    September 23, 2020 at 5:10 am

    Nii nii tore, et Sa jälle kirjutad! 😊

    Reply
  5. Anonymous says

    September 23, 2020 at 5:27 am

    Tore et jälle kirjutad ja lapsed on vahepeal nii palju suureks kasvanud 🙂

    Reply
  6. Tiina says

    September 23, 2020 at 6:36 am

    Jee!❤ Nii mõnus on lugeda kohe. 😍

    Reply
  7. Krista says

    September 23, 2020 at 6:56 am

    Rõõmustan koos Sinuga, nii meeldiv oli blogi lugeda 🙂 Aitäh, Miiu! 🙂

    Reply
  8. Mirjam says

    September 23, 2020 at 8:20 am

    Nii tore oli jälle lugeda. Aitäh 😊

    Reply
  9. Getu says

    September 23, 2020 at 8:29 am

    Teretulemast tagasi! ♡

    Reply
  10. C. says

    September 23, 2020 at 8:53 am

    🖤

    Reply
  11. Epp says

    September 23, 2020 at 9:31 am

    Tere! Mul on väga väga hea meel, et sa jälle kirjutad. Ma väga igatsesin sinu kirjutisi 🙂

    Reply
  12. Piret says

    September 23, 2020 at 9:52 am

    Ooo, milline tore algus päevale. Aitäh aitäh 🙂 Ja tere tulemast tagasi.

    Reply
  13. Britt says

    September 23, 2020 at 10:31 am

    Sul oli siin nii mitu head mõtet, aga see: “Aga täna ma mõtlen, et äkki ikkagi saab sellistest üle olla. See lihtsalt võtab aega ja nõuab tööd. Minult, näiteks, nõuab see mõõtmatul määral tööd, aga esimest korda elus tunnen ma, et võib-olla leian ma selle enda seest ikkagi üles” tabas kohe eriti naelapea pihta.

    Ma mõistsin väga hästi kui kirjutamise lõpetasid ja mõistan täpselt sama hästi miks nüüd uuesti alustad ja kui palju eneseületust see mingil määral nõuab. Leppimine sellega, et igaüks tõlgendab kõike endale sobivalt, sõnad kisuvad nii paljaks isegi kui need räägivad vaid argielust. Ühesõnaga mul on nii hea meel ja kirjuta aga rõõmuga!

    Reply
  14. Krista says

    September 23, 2020 at 7:08 pm

    Mirjam, tõesti tore, et tagasi oled!
    Kusjuures ei saa mainimata jätta, kui hea on lugeda ilusat eesti keelt.
    Oled kõigi oma tegemistega paljudele inspiratsiooniks. Mõtled/kirjutad avalikult seda, mida paljud isegi pereringis ei räägi.
    Ja muidugi palju edu uuele Telliskivi poele! Nii äge!

    Soovin Sulle ja Su perele ilusat sügist!

    Reply
  15. Pille-Riin says

    September 26, 2020 at 8:59 pm

    Mul on südamest hea meel, et jälle tagasi oled!
    Aitäh Sulle!💕

    Reply
    • miiu says

      September 29, 2020 at 10:48 pm

      Aitäh soojade sõnade eest! <3

      Reply
  16. Evelin says

    September 30, 2020 at 9:57 am

    Huhh..lõpuks ometi mingi hea uudis aastal 2020 🙂 Niii hea lugemine, Sul on annet sõnade seadmisel!

    Reply
    • miiu says

      September 30, 2020 at 10:10 am

      Suur aitäh <3 Nii hea on tagasi olla sellise sooja vastuvõtuga!

      Reply

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

TERE TULEMAST MEIE KÄOPESSA!

Mina olen Mirjam (29), sõpradele ja blogilugejatele Miiu. Olen kolme lapse ema, väikeettevõtja ja suur kokandusentusiast.

Loodan, et leiad siit blogist midagi enda jaoks paeluvat, lahkud siit positiivse laenguga ja tuled peagi uuesti tagasi!

Kontakt ja koostööpakkumised: blogi[ät]kukupesa.ee

Meie Käopesa Facebookis:

Meie Käopesa Facebookis:

ELU HETKED

Meie elu vahetu reportaaž Instagramis
This error message is only visible to WordPress admins

Error: No posts found.

Make sure this account has posts available on instagram.com.

JÄLGI KÄOPESA BLOGLOVINIS!

Follow

JUTUSTAVAD KAASA

  • miiu on Remont: Ülemise korruse vannituba
  • Britt on Remont: Ülemise korruse vannituba
  • L on Remont: Ülemise korruse vannituba
  • miiu on Remont: Ülemise korruse vannituba

OTSING

KATEGOORIAD

ARHIIV

Telli värsked postitused e-mailile

Sisesta meiliaadress, et saada teavitus kõigist uutest Käopesa-blogi postitusest!

Privacy & Cookies: This site uses cookies. By continuing to use this website, you agree to their use.
To find out more, including how to control cookies, see here: Cookie Policy

POPULAARSEMAD

  • Retsept: Võrratult särtsakas guacamole
    Retsept: Võrratult särtsakas guacamole
  • Retsept: Kogu pere lemmik chili con carne
    Retsept: Kogu pere lemmik chili con carne
  • Pidupäevaretsept: Rikkalik ja mahlane võileivatort külmsuitsulõhega
    Pidupäevaretsept: Rikkalik ja mahlane võileivatort külmsuitsulõhega
  • Retsept: Rootslaste oivaline (ja naeruväärselt lihtne) "kladdkaka"
    Retsept: Rootslaste oivaline (ja naeruväärselt lihtne) "kladdkaka"
  • Väikevenna rinnast võõrutamine
    Väikevenna rinnast võõrutamine
  • What's for dinner? Fast and easy tomato soup
    What's for dinner? Fast and easy tomato soup
  • Kevadised aiatööd: aiapostid-peenrakastid
    Kevadised aiatööd: aiapostid-peenrakastid
  • OKR-inspired recipe: Spicy roasted carrots (side dish)
    OKR-inspired recipe: Spicy roasted carrots (side dish)
  • Me avame kaupluse, aga... see neetud põrand?!
    Me avame kaupluse, aga... see neetud põrand?!
  • Säästunädala ostukorv ja menüü
    Säästunädala ostukorv ja menüü
Meie elu vahetu reportaaž Instagramis
This error message is only visible to WordPress admins

Error: No posts found.

Make sure this account has posts available on instagram.com.