Et ma olen teel linna (täpsemalt suurepärasesse Tai restorani Tai Boh) ja et ma pole harjunud niisama tegevusetult istuma, avaneb mul praegu suurepärane võimalus telefonist blogida. 🙂
Täna on olnud äärmiselt mõnus laupäev – ärgates ruttasime kroonprintsessiga bussile, et balletitundi jõuda (Hästi Oluline on minna ainult emmega kahekesi ja kindlasti just bussiga) ja kui tantsud olid tantsitud, käisime preili nõudmisel Vapianos lennukikujulisi makarone söömas. Seal juhtusime kokku ühe kroonprintsessi väikese trennikaaslase ja tema emaga – lapsed said vahepeal mängunurgas mängida ja meie mõnusalt juttu puhuda. Väga lahe oli! Tagasi koju sõitsime traditsiooniks kujunenud viisil – kolm peatust trammiga (taaskord Väga Oluline) ja seejärel ülejäänu bussiga. Pidin täna õhtul Mari Jürjensi kontserdile minema ja olin seda hiiglama kaua oodanud, aga selgus, et H ostis ainult ühe pileti ja peaksin minema kaaslaseta. Pettusin ja kurvastasin – võiks ju minna üksi, aga… aga… no ma ei tea. Vähemalt seisab mul ees paar mõnusat tundi Kristi seltsis!
See väike episood on muidugi tilk merre kõige mõnusa kõrval – näiteks läksid täna viimaks teele Kukupesa esimesed u. kakskümmend tellimust. Organiseerisime terve nädala Kukupesale pakendeid ja muud ning saime ka esimese portsu tooteid trükist. Kõik on nii põnev ja lõbus ja ma südamest loodan, et kõik on oma tellimustega rahul! Ma tahaks teile juba pakendeid näidata, aga jätan need esimestele üllatuseks. Kui meid Instagramist üles otsite @kukupesa, õnnestub kindlasti kõike õige pea näha. Ja novembri lõpuni on kõik tellimused avamise puhul postikuluta! Okei, jõuan kohe kohale. Tsau, mu armsad?
Mulle meeldib vahel üksi kultuuriüritustel käia, eriti kinos. Varem ma ikka iga paari kuu tagant käisingi üksi kinos. Eriti priceless oli üks kord, kui ma ühele müüjast noormehele pidin kolm korda korrutama, et mul on päriselt ka vaja ÜHTE piletit. Ma olin lõpuks juba valmis teda endaga seansile kutsuma.. 😀 Saalis selgus, et ma ei olnud mitte üksi, vaid ÜKSI. Kogu saali peale. Päris privaatne kinoseanss sai.. 😀
Ma olen ühe korra elus käinud üksi kinos ja seda arusaadavatel põhjustel – see oli umbes Twilight või mingi selline film. 😀 Tegelikult oleksin läinud küll üksi, kui oleksin teadnud, et lähen üksi – mu sisemine autist ei armasta selliseid üllatusi 😛
Haha, Twilighti käisin ma kahe kursavennaga vaatamas 😀 Esilinastust 😀 See oli küll huvitav kogemus 😀