Otsus kodu müüki panna ei tulnud kergelt ja veel keerulisem oli mõte eesootavast protsessist. Olgem ausad – kolme väikese lapsega majapidamine ei ole niisugune koht, millest saaks suvalisel hetkel (kui mõte pähe tuleb) müügipilte klõpsida. Igalpool vedeleb natuke midagi, lastetoa uksel on “koopamaalingud”, mille mahapühkimiseni keegi jõudnud ei ole, toanurkades on vaatamata sagedasele tolmuvõtmisele koerakarvad ja seinale kinnitatud pildiraamidel rohkem tolmu kui viisakas inimene tunnistada julgeks. Ja asjad! Asjad igalpool! Ma olen näinud kõiksugu erinevaid kinnisvarakuulutusi ja ise ka soetamas maja, mille müükipanekul neile asjule väga rõhku ei pandud, kuid mina isiklikult ei ole valmis müüma maja, mis on natukene liiga kodune. Ausalt öeldes on laokil asjadega maja müümine mu meelest suisa lugupidamatu.
Asi ei ole selles, et meil oleks palju asju. Asi on peamiselt selles, et meie majas elab palju inimesi, kellest igal on oma asju. Näiteks hobitarbed õmblusmasinast ja klaverist minu küünlameisterdamise tarvikute ja laste arvukate LEGOkastideni. Ja terve parv jalgrattaid väikeses katlaruumis… ja nii edasi…
Kuna müügikuulutuse piltide tegemise hetkeks oli kolimise mõte juba settida jõudnud ja suure mure ja kurbuse asemele kõrvale ka elevus ja ootusärevus tulnud, otsustasin, et hakkan juba kolimisega pihta ja loopisin suure hurraaga pool oma garderoobi sisust suurde prügikotti. 😀 Kuna ma kannan oma riidekapi sisust niikuinii peamiselt paari musti teksapükse ja kahte paari musti retuuse, sekka veel paar t-särki ja kaks pikemat kampsikut, võiks mul need ülejäänud riided anyway olemata olla.
Sama tegi ka H, kes asus seejärel meid juba osaliselt välja kolima. Selle üle on väga palju nalja saanud, kui mina küsin näiteks, kus mu kirjasulg ja tušipotsik on, ja H vastab, et kirjutuslaua sahtlis…. mis on haagise peal. 😀 Oleme juba osa asju H ema garaaži kolinud ja loodan, et ülejäänu saame ilma vahepeatuseta otse uue maja garaaži viia. Natukene uljas võib-olla niimoodi kolida, kui pole tegelikult üldse kuhugi kolida, aga nii me igatahes otsustasime, et protsessi kiirendada ja kõigi osapoolte jaoks sujuvamaks muuta.
Esimene samm oli niisiis muuta kodu veidi vähem “koduseks” ja eemaldada liigsed asjad. ✔️
Edasi oli tarvis teha pildid. Kui kodu kauniks sättimine ja pildistamine ei ole sinu igapäevatöö, soovitan kindlasti kutsuda kinnisvarafotograafi. Nii suure tehingu juures (nagu kodu müük seda on) on tasu fotograafi eest tilk merre, sest tõenäosus ostjani jõuda on ilusate piltide korral palju suurem. Mida rohkem on sul potentsiaalseid huvilisi, seda rohkem on sul müügitehingusse minnes eeliseid. Vähemalt mulle tundub küll nii, et kui meil ei oleks mitu huvilist, kes on valmis kohe ostma, oleks ärevust ja ebakindlustunnet palju rohkem.
Mina tegin pildid ise. Ma ju tegelikult pildistan sisustust iga päev ja ehkki mitte hästi (loe: professionaaliga võrreldavalt), siis piisavalt, et pildid võiksid ostjaid kohale kutsuda. Pealegi said needsamad potentsiaalsed ostjad kohale tulles hästi positiivse üllatuse osaliseks – kui fotograafi tehtud piltidel venitab kalasilm toad suureks ja avaraks, jättis minu objektiiv pildile paratamatult vaid osa toast. Kohapeale tulles üllatusid kõik, kui palju suurem ja avaram kõik tegelikkuses on. Ja positiivne esmamulje on suur asi! Kui otsustad pildid ise teha, on need ise tehtud pildid kindlasti oluline ära töödelda, et nad hästi teravad ja kirkad saaksid. Tuhmid ja töötlemata pildid paistavad nukrad ja hämarad, mis on omadused, mida oma kodule võib-olla kuulutusega külge pookida ei tahaks.
Teine (ja minu jaoks kõige töömahukama ja ületamatuna tundunud) samm, teha ja töödelda pildid, sai niisiis samuti tehtud. ✔️ Suur aitäh siinkohal kallile naabrinnale, kes meil abiks käis, et lihtsam oleks asju ühest nurgast teise (pildilt ära) tõsta. 😀
Järgmisena kirjutasin kuulutuse. Hakkasin seda esiti harilikus maakleri-kirjastiilis kirja panema, aga taipasin peagi, et pole mitte kedagi, kes minust paremini seda maja müüa võiks. Ma ju armastan seda kodu kogu südamest! Nii et ma lihtsalt kirjutasin oma kodust ja sellest kõigest, mida ma tema kohta tean ja tema juures hindan. Väga paljud inimesed, k.a. meie kodu tõenäolised tulevased omanikud, on ekstra esile toonud, kui hea neil oli lugeda omaniku kirjutatud kuulutust, mis erineb kõigist tavalistest maaklerikuulutustest. Ja muidugi ei tule niisugune loovkirjutamine igaühel mängleva kergusega, aga ma soovitaks küll vähemalt proovida kinnisvarakuulutust kirjutades julgeda kirjutada oma kodust omaenda vaatevinklist ja võib-olla tavalisest veidi vabamalt. Suva, kui grammatika pole täiuslik või tekst laitmatult ladus (selle saab pealegi lasta mõnel kirjaoskajamal sõbral üle vaadata) – peamine on sisu ja see, et tekst on kirjutatud hingega, kellegi poolt, kes kodu läbi ja lõhki tunneb!
Kuulutus sai niisiis üles ja kolmas samm kodu müügi suunas oli tehtud. ✔️
Edasi oli siis vaja tegelikkus ka piltidel nähtuga vastavusse viia – kõik üleliigsed asjad eemaldada, toad ära koristada, kõik laenurgad ja liistupealsed läikima lüüa ja tegemata tööd ära teha, et meie maja end parimast küljest näidata saaks. Õnneks ei võtnud see meil üldse kaua, sest ettevalmistused olid tehtud.
Kuulutus sai üles ja juba järgmiseks päevaks oli meil kokku lepitud kuus komplekti vaatajaid. Tõeline kliendipäev! Koer ja lapsed läksid vanaema juurde (aitäh kallile ämmale, kes niimoodi eksprompt meile jälle appi tõttas), sest nii intensiivset päeva ei oleks me siin kõik koos üle elanud.
Kirjutan seda postitust paar päeva hiljem edasi ja trotsin suurt muret müüja meie jaoks vastuvõetamatute nõudmiste ja selle pärast, et meil ei pruugi temaga üldse tehinguks minna, aga kirjutan siiski edasi, sest müügist me enam hästi taganeda ei saa…
Muretsesin kliendipäeva pärast väga, et keegi tuleb ja ütleb, et meil on kole ja mõttetu ja liiga kallis maja ja üleüldse. Aga kõik olid väga kenad ja majast rääkimine palju lihtsam kui ma arvasin. Hea on müüa kodu, mida läbi ja lõhki tunned ja armastad – ei pea luuletama ja keerutama, sest kõik ongi päriselt mõnus. Kolmas komplekt inimesi, kes kodu vaatama tuli, kujuneski lõpuks meie potentsiaalseteks ostjateks.
Kahjuks ei saanud me nendega olulistest asjadest piisavalt põhjalikult rääkida, sest uued ostjad olid juba tulemas… Ja ehkki kindlasti on see maaklerite nipp vaatajad väikeste vahedega kutsuda müügi efektiivsuse seisukohalt põhjendatud, siis minu jaoks isiklikult oli see ebamugav. Me küll ei plaaninud selle aegade lähestikku pikkimisega “nipitada”, vaid lihtsalt oligi palju huvilisi ja päevas loetud arv tunde, kuid teist korda ma neid nii tihedalt kokku ei pakiks. Ebamugav on tõsiseid huvilisi “ära ajada”, sest uued on peal. Hindan inimlikku kontakti misiganes psühholoogilistest mängudest olulisemaks ja oleksin tahtnud inimestega rahulikult lõpuni rääkida. Seda tasub niisiis kodu müües arvesse võtta, arvan ma.
Iga uue vaataja vahel (mis siis, et aega vähe oli) jõudsin ma muidugi peatäie nutta löristada, sest mõte oma kodust loobumisest tundus hirmutav ja ebaõiglaselt raske.
Ja ega seal rohkem ei olnudki. Kokku kujunes pärishuvilisteks toopäev vaatamas käinutest kolm peret. Huvilisi oli hiljem veel ja helistab igapäevaselt siiani, aga vaatama me neid enam ei kutsunud, sest suusõnaline kokkulepe oli juba tehtud. H võttis kõned vastu ja salvestas igaks juhuks huviliste numbrid, et kui kõik peaks ikkagi viltu vedama, oleksid tagavaravariandid varnast võtta. Nii on tal telefoni kontaktide seas “Huviline 1”, “Huviline 2”, “Huviline 3” ja nii umbes kaheteistkümneni välja.
Ausalt öeldes on nüüd, kui see kõik tehtud on, kodu müügi mõttega lihtsam rahu teha. Kogu tõde on, et müüjaga seotud ebakindluste tõttu oleme kaalunud müügi edasilükkamist ja ärajätmist, kuid oleme siiski enam-vähem kindlad, et kui kõik see raske töö nüüd tehtud on, peab ka meie õige kodu meid kuskil silmapiiril ootamas olema ning kui see ka aega võtab, me müügist praegusel hetkel taganeda ei kavatse.
Raske on lihtsalt see, et oleme juba kodusse, mis meid oma kodu müüma üleüldse ajendas, kiindunud, ja kinnisvaraportaalides pole ühtegi sellele võrdset. Kusjuures ei saa jätta mainimata, et kinnisvara väärtuse seisukohalt on kindlasti “võrdsemaid” – odavamaid, parema asukohaga, uuemaid, mitte-remontivajavaid… aga see miski on selles kõpitsemist vajavas majas meie jaoks olemas. Sinna vist polegi midagi parata, kui üks kodu on juba hinge pugenud… aga müüja nõudmised on meie jaoks vastuvõetamatud, kolm kuud pärast tehingut veel majas sees elada, justkui oleks see täiesti tavapärane praktika ja meie ebamõistlikud, et sellega kaasa ei lähe. Tahaks, et kõik sujuks, aga meie ostjatel on juba kodu müüdud ja kuupäev sissekolimiseks kokku lepitud. Kuidas meie siis kolm kuud ripakil oleme? 🙁
Kui ma alguses olin kolimise suhtes VÄGA skeptiline ja ei suutnud seda endale ette kujutada, siis nüüd mõjuks majast ilmajäämine raske hoobina. Loodame siis, et nii ei lähe.
Kui kõik sujub, müüme reedel ja ostame neljapäeval. Hoidke pöialt, et me ometigi mingisuguse lahenduseni jõuaksime!
Nii väga hoian teile pöidlaid!!!!
Aitäh, armas inimene!
Meil sõbrad müüsid nii oma korterit, et elasid veel paar kuud sees kuna nende oma maja polnud veel valmis. Lõpuks pidid ikkagi ilma köögita majja kolima, sest korteri vabastamise tähtaeg kukkus.
Kui selline asi on kokkuleppe korras võimalik (nt korteri ostja kolib ka üürikorterist ja saab lepingut kuu kaupa pikendada), siis on okei, aga tavaliselt ikkagi on see maksimumaeg kuu. Pangadki ei luba sageli pikemat aega.
Oi näe mõte jäi poolikuks 😀.
Neil olid ostjad tuttavad ja olid nõus ootama nii pikalt, sest väga tahtsid just seda korterit. Meil siin väikelinnas pole see valik ka nii suur.
Teile aga hoian südamest pöialt, et ikka kõik hästi läheks!
Mhmh, ma oleks ka nõus ootama kui müüjaks oleks mulle tuttav inimene 🙂
Me ootasime kaks kuud peale notarit. Miks? Sest olime selleks hetkeks mitmest majast ilma jäänud. Panga venitamise pärast ja huvilisi oli palju ja maaklerid taganesid kokkulepetest jne, kõik võimalikud asjad juhtusid erinevate majadega enne kui notarisse saime oma majaga. Lõpuks lihtsalt oli kõrini ja olime nõus ootama, kuni nende uus kodu valmis saab.
Tegelikult oleme super rahul, et ilma jäime mõnest. Ju nii oligi mõeldud 🙂 Oma majaga vaatamisest kolimimiseni läks 4 kuud. Meie maja samast ajast nagu Teil plaanis osta, aga omanikud renoveerisid enne müüki.
Üks maja, millest ilma jäime, lubasid sisse kolida alles 6 kuud hiljem. Ehk siis kuu on pigem miinimum.
Kuu on ikkagi standard. Isegi pangad ei luba sageli nii pikka aega. Poole aastaga jõuab palju juhtuda. 🙂
Õnneks see köögita elamine pole midagi eralordset ja ebainimlikku. Suur osa inimesi (k.a. meie) nii uusarendustesse kolides ka mitu kuud elavad.
Meie elasime ka alguses (ehkki mitte mitu kuud, sest me ei jaksanud eritellimuskööki oodata) ilma köögita, ausalt öeldes meenutan seda aega suure heldimusega ❤️
Mina hoian ka teile väga pöialt! Kõik läheb hästi❤️
Aitäh, armas Stina! Ma nii loodan!
Pöidlad peos, et läheks nii nagu soovid ja saate oma uude majja õigevarsti sisse kolida
Suur aitäh, armas Mariann! Loodan nii väga, et saan tuleval neljapäeval teile kirjutada, et oleme majaomanikud. :'( <3
Loodan, et kõik läheb hästi 🙂
Kas seda pildiriiulit kukupesast enam ei saa? Pikemat aega juba plaanisin osta ja nüüd enam ei leia kodulehelt 🙁
Kui ma Sinu kodu müümise videot vaatasin, tuli omal ka pisar silma, kuni tuli meelde, et mina ikka ei pea kolima. Minu kodu ei ole üldse nii uhke ja ilus ja tõele au andes oleks võib-olla isegi arukas vahetust kaaluda, aga mu kodu on nii KODU. Ma olen alati nii rõõmus, kui koju jõuan ja ukse enda järel kinni panen ja ma kardan, et äkki uues kohas pole seda õiget tunnet. Aga samas oleks põnev… vist. Ühesõnaga, ma nii mõistan seda kurbusega segatud elevust ja väga loodan, et teie uue koduga läheb kõik hästi ja see saab olema just see õige Kodu.
Kodu on ikkagi Kodu, savi, milline ta on. Meile oli meie Männiku kodu ka ikka VÄGA kodu, ja see oli uhkest kaugel. Mõistan sind hästi!
Kui meie kevadel korterit müüsime, leppisime ostjatega kokku ja panime ka lepingusse kirja, et elame 1 kuu sees. Samal ajal käis meil pangaga läbirääkimine maja ostuga. Ostja käis pidevalt pinda, et millal me välja kolime. Lõpuks jõudis väljakolimisaeg kätte ja üks päev enne seda oli meil notar ja saimegi napilt uue kodu kätte. Küll kõik läheb plaanipäraselt. Näiteks, käisime me oma tulevast kodu vaatamas juba veebruaris, aga öeldi kohe, et pole mõttet, et maja juba bronnitud… ma ei tea, me kolisime sinna mai lõpus 🙂 … Hoian ka Teile pöialt!!!
Sa oled nii tubli! ❤ olen kindel, et uus kodu saab teil olema vähemalt sama hubane, armas ja turvaline paik kui vana.. palju edu ja kordaminekuid sellel uuel elusammul!
Kui ostetav maja on ikka SEE ÕIGE, siis ma oleks küll nõus kolm kuud ripakil olema. Üüriks kasvõi mingi elamise selleks ajaks. Rendipindu peaks Tallinnas ju praegu jaguma. Üürisumma võtaks maja müügihinnast muidugi maha. Või siis katsuks oma elamise ostjatega kuidagi läbi rääkida, et saate need kuud veel oma vanas kodus elada.
Igatahes elan väga kaasa ja ootan selleteemalisi postitusi. Nii loodan, et kõik saab korda ja maja müüja endale siiski kiiremini uue elamise leiab. Hoian pöialt!
Aitäh! Kuna maja remondile kulub lisaks veel kuus nädalat remonti, siis kokku läheb ikkagi keeruliseks…
Jaa, mina mõtlen ka, et kui ostetav maja on SEE ÕIGE, siis ma olen nõus ootama. Seda enam, kui remondi peale läheb ka aega ja vahepeal on niikuinii vaja ajutine elamine leida… Kusjuures meie ootasime ka 8 aastat tagasi maja ostes kolm kuud, et eelmine omanik välja koliks. Ja ma tõesti arvasin, et see on tavapärane praktika. Jõudsime ära oodata. 🙂
Nii hoian teile pöidlaid, et asi laheneks teile sobivalt ning seekord kõik õnnestuks! Väga suure huviga loen su kodu ostu-müügi postitusi ning ootan põnevusega remondi ja sisutuse teemasid. 🙂
Tahtmata avalikult liiga palju öelda vihjan, et meid ei tee murelikuks konkreetselt see kolm kuud, vaid teised selle nõudega kaasneda võivad asjaolud 🙂
Pöidlad pihus ja loodan, et kõik loksub paika! ❤️
Ma olen mõtetes nii-ii-ii tugevalt teiega! Kõik läheb hästi ja küll näed, et saate veel enne meid kolitud (mitte ämma juurde, selles oleme ette jõudnud :D)!
Hahahahahahhahahahahhaa sa meeldid mulle nii väga 😂❤️
Pöidlad ja varbad kõik krõnksus!!! Las ma saadan sulle virtuaalselt ühe siira, suure ja päikest täis kallistuse armas ☀️
Pidage vastu mu lemmikud rosinad! 💛
Suuur aitäh! ❤️❤️
Kõik mõtted ja pöidlad on teile neljapäeval ja reedel🤪💓
Hoian väga pöidlaid!
Kõik läheb, nagu peab ja kindlasti lõppkokkuvõttes teie jaoks hästi, sest lihtsalt olete seda väärt ja universum teav!
Imetlen, kui palju suuri samme te järjest oma elus teinud olete 🙂
Pai!
Ja kui sellest kolmest kuust saab veel ei tea mis ajaühik? Sellise tingimuse võiks müüja juba kuulutusse lisada, kui aus olla. Normaalne on tõesti 1 kuu. Ka mina olen kolinud korterist pisarsilmil majja, kus polnud ei kööki ega midagi. Vaevu seinad värvitud ja sisetööd sealmaal, et sai ühes toas kambaga elades veel teises põranda lõpetada ja vähemalt magamise jonksu.
Teie uus elukoht on loodetavasti päriselt kodusem kui piltidel. Jajaa, andsid videos piisavalt vihjeid, et see huvipärast üle vaadata ja olla umbes 98% kindel, et see oligi SEE (no nt sinised põrandad – kui palju neid selles piirkonnas on?). Küll aga hakkas silma, et kabinetitoal oli kuskil üleval nurgas veekahjustus. Loodetavasti ei tähenda see, et peate kohe lähiajal ka katusevahetusele mõtlema.
See ei ole veekahjustus, see on – wait for it – KOKAKOOLA seintel. Yup, you heard me. Täpselt niisuguste asjade pärast ongi ta praegu väsinud ja räbal, aga ei vaja samas meeletut ehitustööd, sest on tegelikult ehituslikult heas korras. Aga brigaad peale ja hunnik raha siseviimistlusse on ikkagi paratamatus. 😀
Meisterstalker siuke!
Koola?! Appi 😀 Aga parem koola kui vihmavesi muidugi.
Jep. 😀 Seda meiegi, et appi!