Mobiilipostitus: Reede õhtu

H tegelikult kamandas mu juba jupp aega tagasi magama, aga ta näib olevat laste kõrvale ära kustunud ega saa minuga pragada kui ma voodist ühe kärme mobiilipostituse kirjutan. Mind magama pekstes püüab ta hea seista selle eest, et ma jälle magamata peast sünnitama ei läheks (nagu Virsikuga) ja kuna tal on tuline õigus, siis ma teen kärmelt. Lihtsalt kuidagi kogunesid täna nii toredad reedeõhtused kaadrid telefoni sisse ja tahaks need kohe blogisse tallele panna. Suva, et ma juba sajandat korda blogin. 😀

Igatahes oli meil täna hullult vahva päev – Anette käis meil koos oma toredate põnnidega külas mängimas ja nii mõnus oli köögilaua taga arbuusi ja fetat ja oliive ja šokolaadimuffineid süüa ja juttu puhuda kuni lapsed end tegevuses hoidsid. Lisaks on hästi mõnus mõtteid vahetada kellegagi, kes on täpselt samas raseduse faasis ja sünnituse suhtes samamoodi meelestatud nagu mina – positiivselt ja ootusrikkalt. No tõesti oli kosutav päev. Ma arvan, et kui nad poleks tulnud, oleksin võib-olla lihtsalt enamuse päevast muretsedes ja stressates veetnud. Nii mõnus oli. Tõesti. Muah!

Millalgi pärastlõunal panin hommikul sügavkülmast sulama võetud prisked ja ilusad forellifileed õhtusöögiks marinaadi. Seesamiõli, ühe laimi mahl, ingverit, küüslauku, mett, sojakastet, tšillihelbeid ja soola. Lasin mitu tundi seista ja panin siis fooliumis ahju küpsema. Nii hea sai!

Aga kuna ma nägin ühe meie “külakeskuses” elava kohaliku koduse sushimeistri lehel teadet, et tal üks 32 tk vaagen täna üle on, ütlesin H’le, et haaraku koduteel 15€ ühes ja mingu kohale – mul vaja pakk ära tuua. Ma ise sushit ei armasta  (söön ainult kõik ingveri ja wasabi ära…), aga H on selle järgi hull, ma tahtsin kohaliku tegija teenust proovida ja tundus nagu lahe asi, millega H’d üllatada. Ja ta oli superrõõmus! Ja sushi oli ka hea ja no… 15€ eest 32 juppi on ikka bang for the buck ka, kas pole? Ahjuforell (enamus, sest palju me Kroonprintsessiga kahekesi ikka ära süüa jaksasime) jääb homseks lõunaks – ongi sellega muretu. 🙂

Rõõmus oli ka Virsik, kes on erinevalt minust ja Kroonprintsessist täiega sushiusku ja, mis peamine, sai täna LÕPUKS OMETI pulkadega söömise selgeks. Ta on seda nii kaua niiiii väga tahtnud selgeks saada ja üritanud ja noh… vaadake seda uhkust ja rahulolu:

Mina, muide, pulkadega süüa ei oska. Nagu… üldse…

Kuigi ma südames ikkagi usun, et vananaistesuvi veel TULEB (ja seda lootust ei röövi mult keegi ega miski – ka mitte järgmise paari nädala nukramast nukram ilmaprognoos…), tekitas päev otsa plekk-katusele taguv paduvihm südamesse ikkagi natukene sügistunnet. Läitsin selle hooaja esimese küünla – JOIKi “Vahuveini ja maasikad”. Päris hea ja hubane hakkas. Ega mul selle vastu ka midagi pole kui sügis peakski nüüd kõige täiega tulema. Meil on ebanormaalselt mitu naturaalsest villast pleedi, mille sisse end kerra tõmmata, meil on piparmünditeed, meil on küünlaid ja meil on seesama plekk-katus, millele trummeldav vihm vist maailma kõige ilusam heli on. Hea kodu.

Lõpetuseks tänase õhtu hitt – Kroonprintsessi taies pealkirjaga “NALJAPILT” (kas te tegite ka väiksena tagurpidi J-tähti? Ma küll tegin!). Minge pekki, noh! Ma saan aru, et ma olen ta ema ja ei saa olla erapooletu ja puha, aga ta joonistused on kuidagi nii… stiliseeritud ja ägedad ja see kartul, no kuulge, see on ju TÕSISELT äge ehmunud kartul?! Ma ei saa üle kui andekas see kartul on. Maailma kõige ägedamad tütred on meitel, see asi on kindel.

Ok ma lähen magama enne kui pahandada saan. Või sünnitama hakkan. Head ööd!