Mul on vähem kui kolme tunni pärast looteanatoomia ultraheliuuring! Woop!
Panime selle aja ämmaemanda juures paika vist pea kaks kuud tagasi ja toona tundus, et see aeg on nii kohutavalt kaugel. Nagu laste kasvamise, raseduse ja muu sellisega ikka, hakkab aeg häbitult kiirelt mööda vihisema ja täiesti uskumatul kombel ei ole ma kordagi jõudnud uuringu ootuses kärsituks muutuda. No okei, eile öösel tegelikult korraks muutusin kah, sest, tsiteerides klassikuid*: “Vanad koerad ütlevad, et elu on lühike. Mina ei saa sellest küll aru! Kuidas ta saab olla lühike kui juba öö on üle mõistuse pikk! Tuleks juba hommik kiiremini. Nii palju asju tahaks teha!”
Igatahes on see hommik nüüd käes ja ma mõtlesin, et kuni ma veel ei tea, mis sellest elust edasi saama hakkab, peaksin oma praegused mõtted siia kirja panema. Kui ma varem tundsin hästi tugevalt, et ihkan meile kolmandaks tüdrukut ja ei kedagi muud, tegin ma täna hommikul silmad lahti tundega, et päris tore oleks ikkagi see ka kui meie peres oleks üks päris oma pojake (ja mitte robottolmuimeja, keda me seni sedasi hüüdnud oleme). Kuidagi haihtus ööga õhku see suur eelistus. Ma arvan, et minu tütre-eelistus on tingitud peamiselt sellest, et ma muusuguseid kunagi kasvatama pole pidanud, aga selles olen ma küll algusest peale päris kindel olnud, et soost olenemata saab temast kohe päris kindlasti minu kolmas lemmikinimene maailmas.
Kui ma peaksin püüdma objektiivselt ennustada, kumma me saame, valiksin ma loogika järgi tüdruku. Kaks juba on, nii et tõenäosus on vist seda suurem? Mingisugust maagilist sisetunnet mul ei ole ja sisetunnetega on mul üleüldse kana kitkuda. Nagu ikka seoses sellega, et lapseootel naine ja tema rasedus rahvale kuuluvad, on kõigil muidugi kõige kohta oma arvamus või, veel hullem, sisetunne! “Tahaksin üle kõige veel ühte tütart,” õhkan ma. “Mul on sisetunne, et te saate poja!” vastavad nad Hästi Taktitundeliselt. Really though? Kui inimene unistaks ükskõik millest muust, näiteks oleks kahe üliägeda tööpakkumise vahel, ei vastaks keegi talle: “ma ei tea, mul on tunne, et sa ikka päris kindlasti ei saa seda, millest kõige rohkem unistad!” Tunne on igatahes põhimõtteliselt sama – isegi kui vahet pole ja valida ei saa, on teise unistuse külma veesahmakaga kostitamine minu meelest röögatult taktitundetu. 😀
Aga arvamismängu võime veel viimast korda mängida küll. Mida teie arvate, kas kolmas hundikutsikas tuleb poiss- või tüdruk-tüüpi?
* kes ei pidanud selle Lotte tsitaadi tundmist ilmselgeks, hakkab nüüd kõiki Lotte lugusid üle vaatama, et suviseks Lottemaale minekuks valmis olla!
Mina arvan, et sel korral tuleb poeg 😉
Mina hääletan, et tüdruk 🙂
Arvan, et on poeginimene. Üliäge oleks ju, kui saaksid oma elus kogeda ka seda imelist poja emaks olemist. Samas kõlab ka kolm peretütart nagu muinasjutukene 🙂
Hendrik ja tema printsessid. Panustan tüdrukule 🙂
Poeg 🙂
Poiss!
Hei, ma ei tea kas sellest on juttu ka olnud, aga oled Sa kunagi rääkinud miks lapsed ema perekonnanime kannavad mitte isa? 🙃
Esiteks sellepärast, et minu nimi on mulle oluline ja kuna ma olen oma liini viimane, on H ses osas alati väga mõistev olnud. Nüüd tagantjärgi on ka loogilisem minu jaoks nii, et kuni abielus ei ole, aga mina kannan ja sünnitan, on lapsed minu nimega. 🙂
Oi, nii äge on leida endale mõttekaaslane! Kilkan ja aplodeerin praegu nagu pöörane. 🙂
Endal küll lapsi pole, aga see teps mitte ei takista elu üle mõtlemast ja mis puutub perekonnanimesse, siis ma olen ikka väga vankumatul seisukohal, et nii kaua kuni ma pole “aus naine” on kõik tulevikus sündivad lapsed minu nimel. Elukaaslane oli kohe selle mõttega nõus, aga ülejäänud, kes mu “nõudeid” teavad, vaatavad küll üsna kõõrdi. Kes otse, kes selja taga ..
Teie armsale perele ennustan, et pildile lisandub täpselt õige pusletükike, vahet pole kumbale poole see konksuke on, aga täpselt õige ikkagi! Hurraa! 🙂
Oleks minu mees ka sellega nõus olnud. Olen muidu sama meelt ja minu arust on see nii ilus mõte et lapsed on ema nimega. Kuni pole tulnud ettepanekut, et pere on kõik ühe nimega.
Onju 🙂 Mõtlen täpselt nagu sina! P.S. Su URL ajas mu HULLUKS praegu. Ma tahan maaasiiiiikaaaa-aaaaiiiiiid (loe nasaalse ja vinguva tooniga)…
Olgem ausad, kui kunagi abiellute sobiks H-le sinu perekonnanimi ka ideaalselt!
jaa, me oleme seda arutanud! 🙂
Mina arvan, et poiss 🙂 mõned nädalad tagasi olin ka kindel, et tüdruk tuleb( sisimas natuke lootsin) ja LA lõi varustuse letti kohe, et mu lootus ümber lükata 🙂 Sellest hoolimata, olen äärmiselt õnnelik.
Kas mõlemale soole on nimevariandid ka olemas ja kas sa avaldad ka need? Mind huvitavad tooohutult nimed 🙂
mul on tüdrukule VÕRRATU kõigile mu kriteeriumitele (eestipärane, lühike, nunnuuu) vastav plikanimi, nii et juba sellepärast oleks kangesti vaja, et ta oleks tüdruk 😀 poisiga on raskem, mulle poistenimedest meeldivad kõige rohkem kuningate ja piiblitegelaste nimed, mis omakorda ei haaku absoluutselt minu ideega lihtsatest ja lühikestest eesti nimedest. nii et kui ta nüüd poiss on, on mul siin 17-18 nädalat aega ajusid ragistada.
enne sündi ei avalda ega pane lapsele nime – seni on ta loode. kui sünnib, saab blogis pseudonüümi, aga vlogides ikka kuulete. 🙂
Poisinimega on vist kõikidel raskusi, vähemalt mulje on jäänud, et kõigil on valmis mitu tüdrukunime ja ei ühtegi poisinime 🙂 Mul oli samamoodi: tüdrukule oli nimi olemas, aga kui sain teada, et poiss tuleb, siis oli nuputamist palju. Alguses meeldis mulle väga üks lihtne ja armsa kõlaga nimi, mis pole samas väga levinud, aga ma ei saanud seda valida, sest töötan samanimelises firmas ja see oleks vast liiga suure töönarkomaani mulje jätnud 🙂 Praegune nimevalik pole küll väga lihtsasti hääldatav, aga siiski piisavalt lihtne.
haa! mu tüdrukunimi ka ühe mu koostööpartneri nimes 😀 ehkki perekonnanimena, nii et seost tüdrukunimega ei teki, aga naljakas kokkusattumus ikkagi!
Mul oli sama soov poisi nimele – kuninglik ja eestipärane. Nii sai pojake nimeks Henri 🙂
Nii põnev 🙂
Kas annad lugejatele ka kohe teada või hoiad saladuses?
Mina ennustan, et poeg, kuigi kolmel plikal on lihtsalt üliäge koos kasvada, tean omast käest. Aga sellest eelistusest. Kuna mu vanemal õel on 2 poega, kes minu jaoks nagu omad lapsed olnud ja olid nii armsad ja ägedad.. Siis väga lootsin esialgu endale ka poega. Olin LA-s isegi pisut pettunud,kui teatati, et tütar. Nüüd olen muidugi maailma kõige õnnelikum oma tütrekese üle. Hiljem olen asja lahti mõtestanud sedasi, et ma lihtsalt ei teadnud ühtegi väikest plikatirtsu.. Lähedastel kellelgi polnud.. Ja ma ei osanud lihtsalt teada, kui äge ta olla võib!
Poiss oleks lahe 😀 plikade sekka.
mäletan et alles ise läksin UH-sse ja mõtisklesin selle üle, et kumb on…sisetunne ütles et poiss,sest rasedused õige erinevad.. aga siiski öeldi et tüdruk. Ja kuigi tundus lihtsam saada veel üks tüdruk , oli ka väike soov proovida see poisi kasvatamine ka ära. Kuid kõige lõpuks oli kõige tähtsam see,et UH-s öeldakse , 2 kätt-2 jalga-mõõdud head-jnejne. Ja lõpuks suutsin ma see UH üle elada nii,et ma ei mõelnudki muud “palun jumal tee nii,et mu sees on üks terve laps”
Soovin teilegi hoopis seda, et kõik oleks korras ja sünniks terve laps! 🙂
Sekundeerin:)
Emme kahele tüdrukule ja ühele poisile.
Ma nagu kujutan Sind rohkem tütardega ette, aga samas kuskilt mäletan, et tøenäosus, et kolmas samast soost tuleb, on vaid 12%. Pead muidugi ei anna, kui tøene see protsent on 😀
dang, nii väike või 😀 🙁
Minu meelest on see nii, et kui sa oleksid enne laste saamist ennustanud, kui tõenäoline see on, et sul on kunagi kolm tüdrukut, siis see oleks tõesti 13 (või täpsemalt 12.5) protsenti olnud. Aga nüüd praegu seda kolmandat last oodates on tüdrukut saada ikka 50% võimalus, sest varsemad lapsed ei mõjuta kuidagi tulevase lapse sugu. Tõenäosus käib kummalisi radu mööda. Vabandust, et pisut teemast mööda, olen targutamissõltlane.
Ennustada enam ei taha, sest sa vist juba võib-olla oled tõe teada saanud. Aga kõike head soovin ikka!
Ei ole veel tõde, tõde saabub kl 12 🙂
Sa oled nii vähe oma raseduse olmest kirjutanud, et raske ennustada (aga ofc ennustama peab :D). Minu teooria on see, et tüdrukute rasedusega samad sümptomid, poistega samad (aga erinevatel naistel võivad erinevad olla). Sp ma alati küsin mitme erineva soost lapse emadelt (no sõbrannadelt, mitte küll võõrastelt) seda võrdlust – iiveldus, kõhukuju, isud jne. Kuna sa pole kirjutanud, et midagi nii erinev oleks peale emotsionaalse valmisoleku, siis ma ennustan tüdrukut 😀 Aga tõenäosus on alati 50%.
Mina olen ka ühe kolmepealise õdedebande noorim õde 😀 Kuigi väiksena mõtlesin kogu aeg, et nii tore oleks venda omada, siis nüüd olen kahe õe üle ikka väga õnnelik. Palju on ühiseid teemasid, riideid saab siiani omavahel vahetada/jagada 😀ja side üleüldiselt kuidagi lähedasem, kui nt sõbrannadel oma vendadega. Ma arvan, et teil ka kolmas äkki tüdrukutirts 😊
Väänan natuke reegleid 🙂 Ei paku midagi, sest minu kui lapsevanema moto on “ära eelda midagi”. Nii on lihtsam raskete tunnetega hakkama saada 🙂 Samas olen tugevalt selle poolt, et unistada tuleb julgelt, niiet elan väga kaasa, et oma unistuse kätte saaksid!
Pakun hoopis nimesid, mis võiks vastata sinu kriteeriumitele. St ma ei paku, et näe pane sellised nimed. Pakun, et mis sa võiks olla ise mõelnud. Hästi põnev siis, et kas läheb täppi ka 🙂 Tüdrukule pakuks kas Auli, kui tahad et õdedega kokku läheb kõlapildilt ka, või hoopis midagi teistsugust, näiteks Kärt.
Poisile pakun Louis 😀
Ma pakuks Roosi näiteks.. ilus nimi:)
Aga mina, aga mina – mina pakuks Minni.
Või, veel parem nimi tuli – Roosi.
Aga teil on vist ikkagi poiss. Sellisel juhul Ats.
Esimene on meie valitule hästi sarnane! Ja poisinimi oli pikalt mu esimene valik. 🙂
Hehee, keegi enne mind juba pakkus Roosi – ma enne ei näinud. Ups!
Aga ongi ju hirmus ilus nimi 🙂
Pakun, et tüdruk :). Põneeev. Juba peaksite ise teadma :).
Tuleb üks äge ja hakkaja tegelane!
Ohh, ma ei tea. 3 tüdrukut oleks äge.
Samas, mul endal on kummastki soost 1 laps ja päris tore on. Huvitav vaadata, kuidas poisid ja tüdrukud erinevad… samas, ega kõik tüdrukud ka ühtemoodi pole.
Vahhva oleks,et kolmas pereliige oleks poiss,aga millegipärast tunnen,et tulemas on tütar 😍