Teise raseduse ajal, kolm nädalat enne sünnitust. Seekord kasvab kõht rrraudselt kõvasti suuremaks. Pean hakkama H’le kaamerat pihku suruma, minust pole ühtainsamatki uut pilti!
Nagu ma viimases vlogis mainisin, on kolmanda ringi ämmaemandavisiidid hästi… tüütud. Mitte sellepärast, et mul poleks väga armas ja põhjalik ämmaemand, vaid sellepärast, et need tunduvad lihtsalt tohutu ajaraiskamisena. Keset päeva töölt või kodust Pelgulinna sõitmine, et end natuke kaaluda, emakapõhja kõrgust mõõta, juba kaks ringi kuuldud info peale kaasa noogutada ja ämmaemandale kinnitada, et kõik on kõige paremas korras, tundub lihtsalt erakordselt tobe. Ülbitsen muidugi ainult teoorias, praktikas käin kohal nagu miška, sest saan ju aru, miks regulaarne jälgimine oluline on.
Samas tuleb tunnistada, et kolmas rasedus on eelmistest ikkagi üksjagu erinev ja uus. Paljud asjad on täpselt samad – näiteks mälu puudumine. Iga kord kui ma rasedaks jään (:D) tuleb mulle jälle täieliku üllatusena, kuidas ajule enam ressursse endisel määral ei jagu ja ühtäkki hakkab kõik ununema ja peas sassi minema. Mitterasedana mõtlen ma “rasedaaju” juttudest nagu lihtsalt halbadest ettekäänetest ja otseloomulikult olen ise kõige hullem rase kuldkala planeedil… Täpselt niisamuti kimbutas mind esimesel 15 rasedusnädalal see õudne halvav iiveldus. Ja selgi korral olen pidevalt hästi-hästi väsinud ja muutun juba õhtul poole üheksa ajal (kui mul tavaliselt kõige viljakam tööaeg alles algab) uniseks zombieks. Võib-olla rohkemgi kui varasematel kordadel? Aga ma muidugi teen ka täna rohkem kui kahel esimesel ringil – lapsi ju juba mõni on ja tööd ka üksjagu. 🙂
Ei tea mina, kas sellepärast, et ahi küpsetab nüüd poisslast, aga igatahes on nii mõnigi asi nüüd hoopis teistmoodi kui varasematel kordadel. Näiteks:
Ma ei või kohvi juua
Kui eelmise kahe raseduse ajal olen saanud soovi korral piiramatutes kogustes kohvi juua ja pidanudki jooma, sest madala vererõhu puhul oli kohv suurepäraseks abimeheks, on kohvi tarbimine sel korral täiesti välistatud – eriti hommikuti. Kui ma hommikul tassi kohvi joon, on mu enesetunne terve päeva vältel niru – surisen üle kere ja tunnen end enda nahas õudselt ebamugavalt, süda on paha ja kohutav uni peal. Kui ma päeva juba käima tõmmanud ja mitu toidukorda korralikult söönud olen, võib juhtuda, et saan endale õhtusöögi paiku ühe lahja latte lubada. Kui mul veab. Seega joon praegu peamiselt piparmünditeed ja Rooibost. See punane tee on, muide, kofeiinivaba ja mu absoluutne lemmiktee. 🙂
Platsenta tagaseinas
Ma olin nii üllatunud kui arst looteanatoomia ultraeheliuuringul kinnitas, et platsenta asetseb seekord taga. Mida?! Esimeses ultrahelis öeldi, et ikka ees ja seega tegin ma järelduse, et küllap on ühel kerel üks kindel koht platsenta jaoks. Vot mulle! Muidugi tähendas see ka seda, et tundsin sel korral liigutusi hoopis varem ja hoopis tugevamalt. Kui esimese kahe raseduse ajal tundsin esimesi liigutusi hilja ja hästi õrnalt, oli sel korral 20. nädala kandis silmaga näha, kuidas inimene kõhus sipleb.
Kõhukinnisus
Minu senine arusaam kõhukinnisusest oli üsna ebaadekvaatne – mis sest siis nii väga on, kui ei saa kakal käia? Oh boy. Oma elu esimese kõhukinnisuse kogemuse sain nüüd kolmanda raseduse ajal. Teadupärast on iivelduse ajal alla minev toit (loe: sai saiaga) leebelt öeldes kiudainevaene ja millegipärast on mul just nüüd, kolmandal ringil, progesterooni keres kuidagi eriti palju ja seedimine ekstra aeglane. Niigi on rasedusega koosnev surve ülejäänud elunditele üsna ebamugav… ja nüüd siis veel see? Mul ei olnud õrna aimugi, et see nii hirmus olla võib! Palusin oma suures võhiklikkuses Emmede Klubi tüdrukutelt lõpuks nõu ja abi. Alguses proovisin kuivatatud ploomide ja neist tehtud mahlaga, kuid esiteks ajas see mahl mind kohutavalt öökima (ma ei ole midagi jäledamat kunagi maitsnud) ja teiseks ei olnud sellest ka kuigi palju tolku. Viimases hädas küsisin tüdrukutelt lahtistite kohta – mis need on ja kuidas need töötavad? Olin vahetult enne meie pikka Leedu reisi lausa valudes ja juba pisut meeleheitel kui Raquel teatas, et proovigu ma Microlaxi – see pidi kõigest veerand tunniga kõigile mu muredele leevendust tooma. Tõi küll. Muidugi unustas ta mainida, et see mõju kestab veidi kauem kui vaid esimesed viisteist minutit ja nii sõitsingi ma Leetu mitme paari varupükstega ja hirmus eneseväärikuseta* naaseda. Õnneks ei juhtunud midagi hirmsat ja sestsaati olen püüdnud teadlikult võimalikult palju (tavalisest veelgi enam) kiudainerohket toitu süüa ja ohtralt vett juua. Seni on sellest igatahes piisanud. 🙂
Brrrrr!
Mul on koguaeg külm! Ma ei mäleta, et mul esimese kahe raseduse ajal vereringe nii kehv oleks olnud, aga sel korral on mul pidevalt väljakannatamatult külm. Selle tähelepaneku tegi vist Andra, kes mingil hetkel taipas mainida, et ma pidevalt külmetan ja selle üle kurdan. Avalikes kohtades – kohvikutes ja poodides – on mul alati täiesti väljakannatamatult jahe, kodus tõmban end diivanil villase pleedi sisse kerra ja kui laadal käisime ja meie telki päeva jooksul kordagi päike ei paistnud, võttis mul hiljem vappekülmast jagu saamine ja üles soojenemine aega neli-viis tundi. Mis siis, et ma endale tagile ja pusale lisaks veel talvemantli selga olin saanud!
Venitusarmid
Esimese raseduse ajal mul venitusarme ei tulnud, kuid Virsikut oodates sain vaid nädal enne sünnitust kõhunahale korralikud triibud. Need triibud kipitasid ning valutasid värsketena kohutavalt – ka pärast sünnitust. Nüüd on nahk uuesti venimas ja kuigi kõht pole veel suur (samas tundub palju suurem kui esimesel kahel korral), on mul juba selline tunne, nagu ma hakkaks venitusarmidest rebenema. Ma ei tea, kas ma kujutan seda endale ette, aga mulle tundub, et need hirmsasti sügelevad ja kihelevad ja pole piisavalt elastsed, et kõhu kasvamisele vastu pidada. Kuidas teie vanad venitusarmid järgmis(t)e rasedus(t)e ajal käitunud on?
* Eneseväärikusest: leidsin postituse juurde pilti (sest minust lihtsalt pole viimasel ajal ühtegi pilti tehtud) otsides lõbusa loo eelmise raseduse ajast. 😀
Mul ka kolmas rasedus (39ndl käsil juba) ning eelmisel kahel korral sain kaks venitusarmi – kokku neid siis neli + nabarõnga arm ka veninud mõlemal korral veidi. Eelmised venitusarmid on läinud natuke pikemaks ja uuesti roosakaks, muud ei midagi. Kreemitan/õlitan hoolega kõhunahka igal õhtul, sest nahk jube kuiv ning ilma selleta “rebeneks” ilmselt kohe hoolega. Tõsi ta on, et kolmas kord see kõht on lõpuks oluliselt suurem.
oi, äge, sul on ju kohe-kohe minek! tule ja anna teada kui tööga maha saanud oled ja räägi sellest ka, kuidas kolmas sünnitus esimese kahega võrreldes oli! ma ka püüan õlitada ohtralt iga kord duši all käies (märja naha sisse imendub mu meelest kuidagi eriti hästi), aga võib-olla peaks viisakamalt ja tihedamini. kiiret ja kerget sulle igatahes!
Minul oli mõlema rasedusega kõhukinnisuse probleeme ja teisel korral sain abi ‘Pereema raviraamatust’. Seal arvatakse, et see on märk magneesiumi puudusest. Ma võtsin iga õhtu Solgari magneesiumit 3-4 tabletti korraga ja aitas super hästi. Lisaks ei olnud mul jalakrampe ega ‘rahutuid jalgu’. Soovitan!
Mulle tundub, et mul oli asi ikkagi konkreetselt toitumises, sestsaati kui ma hakkasin hästi hoolega kiudainete osakaalu suurendama ja palju vett jooma, ei ole mul seda muret enam olnud. Lihtsalt kummaline, sest iiveldanud olen ma kõigi kolmega ühtmoodi ja esimesel kahel korral polnud see alguses kesisel toitumine mingi probleem.
Magneesiumi võiks tegelikult muidugi niikuinii juurde võtta, mulle tundub, et eriti raseduse lõpu poole on sellest palju abi. Hea mõte!
Mul mõlema rasedusega oli kohutav kõhukinnisus. Teise rasedusega ämmaemand soovitas kuivatatud virsikuid iga päev natuke süüa ja mulle see mõjus. Piisas kui sõin ca 3tk päevas (aga pidin sööma iga päev). Proovi järgi, äkki aitab sul ka.
Minul teine rasedus(30n) ja nüüd ootan pojakest. Sel korral oli mul ka esimesel trimestril kohutavalt külm, kohvi isu tuli tagasi teisel trimestril, aga siiski pärast mõnda lonksu hakkab enamjaolt ikka vastu, näonahk on sel korral punne täis. Praegu kohe ei tulegi pähe muid erinevusi. Kuigi ka sarnasusi kahe rasedusega on mitmeid (nt samad isud, jalakrambid, vastikused raseduse alguses), siis ma ütleks, et tütre ootamine oli kuidagi kergem. Eks plika on poolteist ja enam niimoodi puhata ei saa nagu teda oodates.
Tervitused siitsamast külast 🙂
Tead, mina olen ka sel korral oluliselt inetum ja ometi räägib vanarahvatarkus, et tütred röövivad ema ilu? Wtf? Ei, mul olid ka tütarde ootused hoopis kergemad ja olin ikka kõvasti vähem rääm kui praegu.
Just täna istusin ja mõtlesin, et loodan, et leian endale mõne jalutus- ja mõttekaaslase, kui beebi sündinud on. Loodan, et ehk saame kunagi koos kärutada, meil ju tähtajad täitsa lähestikku, mul 24 n. 🙂
See vanarahvatarkus mingu küll metsa jah. Ahjaa tütrega iiveldas veidi õhtuti, aga nüüd sai paaril hommikul ikka sprindiga vetsu joosta 😁. Ja Rooibos oli ka mul nüüd lemmik. Enam pole midagi, mida väga juua tahaks. Coca on hea ja seda siis veidi tarbin, tuues ettekäändeks samuti enda madala vererõhu. Paistab, et väga sarnased poisid sünnivad 😁.
Mänguväljakul nägin su armsaid tütreid, nädalaid tagasi, ilmselt hoidjaga. Sind veel näinud pole 😊. Aga jaa, pekid peaks pärast maha kärutama küll.
Jaa, hoidja on meil küll. Ehk ikka trehvame! Tule siis ja ütle, et oled emm-punkt. 😀
Teeb nii 😊
Venitusarmidele ja nende ennetamiseks pole paremat toorkakaost. Looduspoest saad osta suure “kangi” toorkakaod, tükeldad noaga ära ja karpi. Pärast iga pesu võtad tükikese ja määrid kõhule/rindadele. Aga siinkohal on oluline järjepidevus.
Mul endal isegi ämmakas uuris, mida ma kasutan, et nahk nii ilus 🙂
Järjepidevusega on mul kehvasti. Ja muidugi ei aita geenipagasi vastu ju tegelikult ainult miski – kui, siis ainult elastsust vähegi parandada ja olukorda leevendada 🙂
Kõhukinnisuse vastu linaseemneõli (lusikatäis enne sööki) või linaseemnejahu (toitude sisse segada natuke). Kohe kõhtu lahti ei tee ega midagi sellist, kui tekitab kiudaineid igapäevaselt. Arsti soovitus. Ostsin apteegist, ilmselt müüakse tervisepoodides, -lettides ka.
Üks ohutu ja seedimist soodustav vahend on Duphalac-lahus (käsimüügist). Erinevalt lahtisteist ei tekita see kehale sõltuvust ning selle ainus funktsioon on lisaks toidule veel eraldi vett nö. siduda. Eriti soovitati tuttavale seda võtta pärast sünnitust kui asjad niigi keerulised olla võivad.
Ma soovitaks ka magneesiumi – mul kadus igasugune seedimine ära ja ämmakas soovitas magnesium kelasin b, mida ma järjekindlalt iga ôhtu siis vôtsin – elupäästja, kui kuulsin, kuidas teised varvlesid kinnisuse ja jalakrampidega
ka mina võtan magneesiumi aga eelkõige vaagnaluuvalude pärast, millest kasu pole. Minu meelest isegi vastupidi,ennem polnud mul mingeid jalakrampe , nüüd on… Aga-aga leidsin siukse asja nagu Nurme kosmeetika magneesium spray ja see oli nagu IME rohi, paar sutšu vaagnaluule ja ma ei tõuse enam kägisedes. Jalgade osas ei oska öelda, sest neid mul nii igapäevaselt ja kogu aeg ei ole, aga ka jalad saavad oma Mg kätte.
Vahva on see,et linaseemneõli nipi siit välja lugesin, endal oleks ka vaja midagi mis seda olukorda leevendab 🙂
Igatahes Miiu, kirjuta rohkem..
No ma püüan, Mimmu. Ma püüan. ❤️ Ja lahe tõesti, et siin nii palju häid nippe, mul endal pole enam seda muret, aga kui peaks tekkima, on terve entsüklopeedia jagu häid nippe kohe varnast võtta!