“Mina tahan ka väikest venda vaatama tulla…”

Kui tüdrukud mind üllatasid ja mulle Emmede Klubi “lahkumispeol” Loote Ultraheliskriiningu kinkekaardi üle andsid, oli see sellepärast, et ma olin mõlgutanud mõtteid Kroonprintsessi Šoisile viimisest. Sest ta on juba nii suur ja saab neist asjust väga hästi aru, mistõttu võiks see tema jaoks olla ülivinge elamus. Sestsaati kui ta lõpuks teada sai, et väikevend tulemas on ja et tal varsti-varsti teda ekraani vahendusel näha õnnestub, ei ole meie majas pea muud juttu olnudki. Ka täna hommikul, paar tundi enne minekut, pidas ta vajalikuks korra veel üle küsida, kas ikka on varsti juba minek. Ja siis selgitas ta Virsikukesele hellalt, et tema küll ei saa kaasa tulla, aga lubas, et jutustab talle detailselt kõigest, mida kuuleb ja näeb. Meil ei olnud nimelt plaanis Virsikut kaasa võtta, sest ta ei hauka veel väga hästi läbi, misasi see meiega varsti juhtumas on või kui haukabki, siis ei tunne eriti suurt huvi. Nüüd aga, kui talle teatati, et tema ei saa tulla väikest venda vaatama, hakkas ta väike alahuul kontrollimatult värisema ja hele hääleke küsis kurvalt:

“Miks mina ei tule väikest venda vaatama? Mina tahan ka väikest venda vaatama tulla…”

Te võite umbes arvata, kas mul on südant teda sellise teadaande peale hoidjaga koju mängima jätta. Niisiis lähemegi kogu pundiga kohe-kohe e. kell 11:30 dr. Šoisi ja Väikevennaga kohtuma!