I finally stopped procrastinating and started packing my hospital bag today – my body seems to be in full-on prep mode for giving birth and I figured I probably shouldn’t put packing off much longer. The problem is I feel this weird antipathy towards packing a hospital bag for giving birth – I didn’t pack one the first time and I haven’t done it now either. Preparing for the baby’s arrival weeks and months before the due date feels strange to me and that’s probably why my kids surprise me by being born weeks before they’re due – to teach me a valuable lesson I’m completely unwilling to learn. 😀
When we went to the hospital on Saturday, Pilleriin happened to be here and not only did the angel stay home with the Ladybug (who absolutely adores her auntie P), she also took the time to pack some stuff and go drugstore shopping for me so most of the hard work is done without me having lifted a finger. She also brought me a huge bagful of newborn garments and a friend who borrowed our Quinny (stroller) brought us a whole pack of newborn diapers to return the favor so Bump seems to pretty much be covered, too. So, what do I have packed?
For myself:
Molimed pads (and three pairs of those special pants to keep them in place), two packs of night pads, nipple cream, toothpaste & toothbrush, shampoo & conditioner, face moisturizer, body lotion and lip balm (my mini-sized products from Rituals and La Prairie are really coming in handy), three pairs of contacts, deodorant, three pairs of socks & panties, three loose fit t-shirts, two pairs of leggings, slippers, two nursing bras and nursing pads. I’ll throw in the camera and all the necessary paperwork right before we leave.
For the kid:
Diapers, two pairs of socks, two hats, five onesies, five pairs of pants and a tiny sweater (sizes 44-50), woolen booties, snowsuit, Madiken is bringing me the car seat tomorrow (did I mention my friends do everything for me so I don’t have to lift a finger?)… Am I forgetting something?
The Ladybug was born at a private hospital where the scenery was a little different and all the necessities sort of “came with the territory”. This time we’re going to a public hospital and even though it was surprisingly pleasant place to be, it still really doesn’t have what a private clinic can offer. That’s why it’s a little more important this time to get everything right and bring everything we might need to feel comfortable and cozy. 🙂
Võtsin ennast lõpuks kokku ja hakkasin haiglakotti pakkima – mu keha näib olevat täielikus ettevalmistusrežiimis nii et tundus targem seda asja mitte palju kauem edasi lükata. Ainus probleem seisneb selles, et mul on haiglakoti pakkimise suhtes tohutu vastumeelsus – ma ei jõudnud selle tegemiseni esimesel korral ega ole seda ka nüüd teinud. Lapse sünni jaoks nädalaid ja kuid valmistumine tundub mulle ebaloomulik ja sellepärast mu lapsed mind ilmselt nädalaid enne tähtaega üllatada tahavadki – et mulle anda väärtuslik õppetund, mida ma ilmselgelt omandada ei kavatse. 😀
Kui me laupäeval haiglasse suundusime, oli Pilleriin juhtumisi siin ja vähe sellest, et see ingel mu tütrekesega (kes seda oma tädi tohutult jumaldab) koju jäi, pani ta mulle ka mõned asjad kokku ja käis minu eest apteegis vajalikku kraami kokku ostmas. Enamus tööd on seega tehtud ilma, et ma ise üldse midagi oleks teinud. Nagu sellest kõigest poleks piisanud, tõi ta mulle ju ka suure kotitäie vastsündinuriideid ja mu sõbranna, kes vahepeal meie Quinnyt (kergkäru) laenas tõi meile tänutäheks terve paki vastsündinumähkmeid. Niisiis näib ka lapsekese jaoks kõik vajalik olemas olevat. Mis mul nüüd siis pakitud on?
Endale:
Molimedi sidemed ja kolm paari võrkpükse, kaks pakki öösidemeid, nibusalv, hambapasta ja hambahari, šampoon ja palsam, näokreem, kehakreem ja huulepalsam (mu minisuuruses tooted Ritualsilt ja La Prairie’lt on selleks puhuks suurepärased), kolm paari kontaktläätsi, deodorant, kolm paari sokke ja aluspükse, kolm mugavat t-särki, kaks paari retuuse, sussid, kaks imetamisrinnahoidjat ja rinnapadjad. Hiljem topin kotti veel fotoka ja rasedakaardi. Hommikumantel võtab hirmsasti kotis ruumi, kas ma peaksin hommikumantli kaasa võtma?
Lapsele:
Mähkmed, kaks paari sokke, kaks mütsikest, viis body, viis paari pükse ja tilluke kampsun (suurustes 44-50) , villased sussid, kombe, turvatool (mille Madiken toob tegelikult homme – kas ma mainisin, et mu sõbrannad teevad kõik minu eest ära ja ma ei pea ise lillegi liigutama?) Kas ma olen midagi vajalikku unustanud?
Kui Fertilitases sünnitades poleks põhimõtteliselt üldse midagi vaja olnud, on Pelgulinnas asjad ikka pisut teistmoodi. Kui esimene meenutas oma olemuselt pigem hubast hotellikest, on viimane ikkagi haigla mis haigla. Sinna minnes tahaks kõik oma mõnusad, mugavad ja ilusad asjad ise kaasa võtta… See kõik on muidugi puhas peenutsemine – ausalt öeldes üllatusime mõlemad Pelgulinna sünnitusmajas väga positiivselt (kuigi tõele au andes poleks negatiivselt üllatumine üleüldse võimalik olnud arvestades minu esimese raseduse aegseid kogemusi selle hoonega). 🙂
Jee, elagu emmemähkmed! 😀
Mina olin see inimene, kes teist last sünnitama minnes unustas pesutarvete koti koju ja sain alles järgmisel päeval peale mehe tööd kätte. Polnud õnneks väga hull ja kasutasin haigla seepi pesemiseks, ei mõelnud sel hetkel – issand, kus mu silmakreem on. 😀 Aga muidu mulle meeldib ikka üle pakkida, rämedalt.
mhm – miski ei pane sind ennast tundma nagu tõeline femme fatale nagu üks korralik pamp püksis. 😀
mul polnud ka esimese sünnituse ajal sisuliselt midagi enda jaoks kaasas, aga tegelikult oleks võinud olla küll. mul on näiteks hästi kuiv nahk, nii et just niisutusest tundsin õudselt puudust. haiglates ju ilgelt kuiv õhk ja ütleme ausalt – saab ikka lõõtsutatud ka üksjagu. 😀
Äkki su emakas otsustaski seni valmistuda kuni sa selle koti kokku saad ükskord? 😀
See haiglakott on teema, millele ma ka seekord üldse mõtelda ei taha. Ma olen siinses süsteemis niigi juba nii negatiivselt üllatunud ( täna sain teada poolkohustuslikust klistiirigeelist :D), et ma isegi ei taha teada mis ma kõik endaga kaasa võtma peaks. Loodetavasti vähemalt voodi on nende poolt 😀 😀
kui mul säärane nutiajastu emakas on, siis on kindel, et ta ootab vähemalt homseni, kui tädi Madiken turvahälliga saabub 😀
mis sa selle voodiga teed – magama lähed sinna või sünnitama (ja klistiiri saama)? :D:D:D
Tead, sa ära naera selle voodi üle 😀 Sünnitustubades on voodi asemel kusjuures naistearsti pukk hoopis! 😀
minu meelest väga moodne lähenemine muidu nii stagneerunud sünnituskultuuri kohta. noh, et pole sul vaja voodis pikali sünnitada, sestap ei toonud me sulle isegi voodit! 😀
just leidsin nimekirja asjadest, mis siin peab haiglasse kaasa võtma. Seal ei ole sõnagi sidemetest, võrkpükstest aga hüüumärkidega on kirjas, et tuleb vähemalt 2 pastakat võtta 😀
no aga kui tuleb valude vahel muusa peale ja pole millegagi oma hittromaani esimesi lõike kirja panna? siis sa enam ei naera 😀
Mul oli hommikumantel kaasas ja võttis jah hirmsasti ruumi. Vaja oli ainult siis, kui paar korda koridorist läbi jalutasin, et jõuda protseduuride ruumi vmt. Oleks ka ilma saanud. Kampsun oli ka kaasas, selle oleks saanud selga panna hommikumantli asemel. Seal on ju kõik sünnitajad, ei vaata keegi viltu kui koleda kohaliku öösärgiga ringi patseerid. Sussid võta ka 🙂 Mul olid mehe omad, sest neid oli kergem varba otsa lükata.
ma pigem mõtlesin, et äkki on mõnus ja soe põlved hommikumantli sisse tõmmata või midagi – ma juba ühe korra lehvisin seal kohalikus öösärgis ja paljajalu mööda koridore ringi 😀 ei kujuta ennast ette mõtlemas, et huvitav, kas keegi vaatab imelikult 😀 sussid on ka olemas! H tõi poest üleeile, ulatas mulle ja lausus: “noh, järgmiseks korraks, kui sa Pelgulinna sünnitamist harjutama minna tahad… :D”
Uh, oh! This post is highly helpful for me, because it gives me a ton of ideas about what I should send to my pregnant best friend (which is in another country, sadly). A personal care pack sounds great, a stretch marks cream (any recommendations?), a few pairs of leggings (maybe a night gown too?), a couple of books for the new moms which helped me greatly, and, of course, a few things for her little bug too. I can’t wait to go shopping for a new born again. 😀
You’re full of great ideas, Mirjam! 🙂
sending someone a cream for stretch marks is like sending someone a bag of false expectations – creams don’t help, the problem is mostly hormonal and genetic.
send her a fabulously soft pair of adorable slippers and a pretty nightgown/set of pyjamas (matching, preferably), nipple cream (if she’s planning to breastfeed, she’ll love you for it) and (if you know her size) find her a nursing bra that actually looks good. those are hard to come by, but i’m sure one would be greatly appreciated. 😀
Oh, I thought the stretch marks cream didn’t work for me because I didn’t use it often enough. Damn marketing and its habit of playing the guilt card!
Thank you for the great feedback! I will write down those ideas and wait for the shopping day. 🙂
proper moisturizing is recommended because it improves the elasticity of your skin but that goes for anyone, pregnant or not. if you’re meant to have pregnancy stretch marks, you’re probably going to have them regardless. 🙂
no, thank YOU for the great feedback!
Ma sünnitamisest ei tea, aga mina võtan hommikumantli ka suvel matkale kaasa – nii hea pärast ujumist selga visata. Mulle ei meelde muidugi ka eriti kiiresti hommikul riidesse panna ja hommikumantel on kindlasti üks mu lemmikriietusesemeid. Äkki paned lihtsalt mantli asemel, kui sünnitama sõidad?
kus häda kõige suurem, seal masa kõige lähem 😀 viimane kõlab nagu parim plaan siiani!
jesssss
Ma pakkisin endale uued vanaema stiilis öösärgid kaasa, mis olid eest nööpidega et tissitada saaks, muidu suht sarnane komplekt aga peale enda isiklike pesuajade ja lapse kojutoomiskostüümi ei saanud ma midagi kasutada, sest Võru imeline haigla varustas meid kõigega…ainult telefoni laadija ja kõrvaklapid olid hädavajalikud 😀
sõida või võrru sünnitama… mul kõrvaklappidega seoses tuleb meelde, et hullult oleks tahtnud haudvaikse sünnitustoa seinakella tiksumist mingi mõnusa muusikaga summutada – huvitav, kas seal tohib mingitest väikestest kõllidest mingit mõnusat lõõgastusmussi kuulata? ja kui, siis: kust saan kõllid? 😀
http://www.euronics.ee/t/62747/dokid-ja-kaasaskantavad-kolarid/kaasaskantav-kolar-clip-jbl-bluetooth/jblclipblkeu
Muusikasõbrale vajalik ost! Super kvaliteet ja heli nii pisikesest pallist paneb mind siiamaani igakord ahhetama kui lool play nuppu vajutan. Haiglasse hea kaasa võtta ja kapinurka tühjust passima hiljem ka ei jää 🙂
muidu täiega sügeleks ostma küll, aga praegu ainult selleks puhuks (ja just nüüd, kui väljaminekuid palju) üldse ei raatsi ega saagi hästi lubada. aga tahaaaaaaaaaaks. 😀
Oleneb hommikumantlist. 🙂 Kui see sul just megaõhuke pole, siis jäta parem koju, vähem tassimist. Haigla oma ajab asja ära. Värske kogemus Pelgust ütleb, et seal on palatis 26C ja seega kohutavalt palav vähemalt minu jaoks. Hoidsin palati ukse praokil, et veidigi õhk liiguks. Palju sa pärast esimest sünnitust põlvi mõnusalt millegi sisse tõmmata said ? 🙂
Kui pole just harjunud ükskõik, millist kraanivett jooma, siis soovitaksin juua kaasa võtta. Seal on küll koridori peal automaat, aga eks ka see vesi tuleb samadest kraanidest.
Kui sünnitad õhtusel ajal, siis peab arvestama, et õhtusööki ei pruugi saada. Saatsin mehe poodi, sest jube nälg oli. Ja meeletu magusaisu. Nii et midagi söödavat, mis aitab energiat taastada, on küll asjakohane.
Peale esimese lapsega kogetut olin valmistunud pikaks haiglas viibimiseks ja võtsin endale ning lapsele hunniku asju kaasa. Aga seekord läks kõik väga hästi ja meid lasti juba järgmine päev koju, kuna kõik oli korras nii minu kui lapsega. Aga seda ei tea paraku ette.
PS! Ma mõlemad lapsed Pelgus sünnitanud ja mõlemad on ka positiivsed kogemused.
Minu mäletamist mööda oli esimese lapse ajal sünnitustoas raadio olemas, seekord läks nii kiireks, et polnud aega ringigi vaadata, kui juba laps käes, seega ei pannud tähele. Aga poolkohustuslikust klistiirist kuulen ma küll esimest korda. 🙂 Minu teada seda tänapäeval enam küll ei tehta. Või tuli info usaldusväärsest allikast? Üldiselt leitakse, et keha puhastab ennast ise enne piisavalt ära ja see klistiir võib hoopis valel hetkel mõjuma hakata. 🙂
“seekord läks nii kiireks” kõlab nagu muusika mu kõrvadele – huvitav, kas minul ka sedasi vedada võiks? :’) ferti sünnitustoas küll mängis mingi mõnus muss ja oli hämar, aga selles toas, kuhu ma seekord pelgus sattusin oli ikka üsna tühi, vannitu ja kõle…
klistiirijutt vist tuleb sellest, et B sünnitab konnademaal ja seal tehakse asju nii nagu vanasti koobastes. aga minu keha võtab igatahes isepuhastumist väga tõsiselt nii et klistiir on viimane asi, mida mul tarvis läheb 😀 sorri, kui TMI…
ma ka ju just käisin “harjutamas” pelgulinna sünnitustoas, nii et ma natuke juba tean, mis mind ees ootab. 😀 üleval sünnituseelses oli küll rämedalt palav, aga sünnitustoas pigem selline… paras-jahedamapoolsem toatemperatuur. mullivesi käib minuga pidevalt külg-külje kõrval nagu truu sõber, aga hakkasin praegu mõtlema, et ei tea, kas sünnituse ajal on hea gaasilist jooki juua? näksimise/söögi võtan niikuinii kaasa, sest nii silmini häbi kui mul ka poleks seda tunnistada – ma ei suuda mitte kuidagi haiglatoitu enese jaoks piisavalt apetiitseks mõelda, et seda suhu panna.
tahaks ÜLIVÄGA loota, et mul läheb ka nii kenasti, nagu sinul – ei taha üldse kaua kroonprintsessist noorema sünni tõttu eemal olla. hoia mulle siis pöidlaid. 🙂
Usun, et kindlasti läheb hästi ja kiiremini. Oleneb kindlasti ämmakast, kelle juurde satud, aga esimese lapsega oli mul selline zen-tegelane 🙂 ja seekord oskasin ise kohe paluda, et nad suured tuled kustutaks ja keegi ei vaielnud. 🙂
Ma arvan ka, et sa pead ise ilust küsima, või nõudma 😀 või pigem paluma H.’l seda teha.
Minu 2 kogemust küll ITKst, aga väga erinevad. Esimest sünnitasin päeval, sagimist oli palju, täistuled sirasid näkku.
Teist sünnitasin öösel, vaikselt, omaette ja tuled olid keeratud hämaraks.
Esimesega ei tulnud selle peale et paluda prožektorid ära kustutada. Teisega polnud haiglasse jõudes minust küll enam erilist nõudjat, aga õnneks mehest oli 😀 ja õnneks, õnneks oli ämmakas ise ka targem.
Muusika võta muidugi kaasa! asja ajab ära ka näiteks läpaka või telefoni kõlar.
Arvad muidu, et sul kulub seal pisikesele nii palju riideid ?
Ma muidugi loodan, et sa ei saa seal üle päeva olla 😀
ma ei oska midagi arvata, mis talle seal kulub, aga ma ju ei tea, kui suur ta on – kuuajaste vahedega tähtajad tähendavad, et ta võib vabalt praegu sündides ollagi 44cm pikk, aga ka 50cm 😀 sellepärast võtsin igaks juhuks kumbagi viis. kuigi E’ga me olime neli päeva haiglas, nii et põhimõtteliselt täiesti võimalik!
täistuled ja kella morbiidne tiksumine ei kõla jah nagu maailma kõige mõnusam scenery lõõgastumiseks 😀 ma loodan, et ma kohale jõudes ikka taipan ja suudan olemise enda jaoks mõnusaks teha või vähemalt suu lahti teha ja küsida…