Meie Käopesa

pere- ja elustiiliblogi

  • KES ME OLEME?
  • KONTAKT
  • KÜSIMUSED & VASTUSED

Päkapikk Mila (+LOOSIMINE!)i

December 11, 2018~ christmas

Päkapikk Mila saadetud nukk temast endast. Sellel olid punases krussis juuksed ka, aga ma ei tea täpselt, kes nende kadumise taga on. Teravam silm võib näha, et käsitööna valminud nukk on 

Kui te möödunudaastast või tänavust VLOGMASi (loe: jõuluajal iga päev uus video) näinud olete, teate, et meie lastel käib iga päev külas päkapikk Mila. Et ma olen sotsiaalmeedias nähtud päkapikuaruteludes viimasel ajal palju issand-miks-peab-laps-iga-päev-midagi-saama-hoiakut kohanud, mõtlesin, et kirjutan täna meie päkapikutraditsioonist. Meie päkapikk on võrratu!

Kui ma ei eksi, tuli päkapikk Mila esimest korda juba siis kui Kroonprintsess kolmene oli. Meie Mila ei ole niisugune päkapikk, kes vaikselt mandariini sussi sisse poetaks ja salapäraselt vehkat teeks – ta on uudishimulik (peaaegu-kooliealine, nagu hiljuti selgus) päkapikutüdruk, kes armastab kirjutada. Nii jätab ta ühes üllatusega alati ka väikese (spetsiaalsele vanutatud kirjapaberile) kirja, kus kirjeldab oma igapäevasündmusi või küsib meie laste omade kohta.

Lisaks sellele, et Mila armastab kirjutada, on tal suur huvi ka mõistatuste vastu. Möödunud aastal vahetasidki Kroonprintsess ja Mila vastastikku mõistatusi. Näiteks võis Kroonprintsess Milale kirjutada:

Taustal olev päkapikk on H lapsepõlve “päkapikususs”


“Taevas päikesed, paistavad meile väikesed” 

ja Mila omakorda:

“Lilleõied juustes tal,
tiivad nagu liblikal.
Imesid teeb üks-kaks-kolm,
tema võlujõuga tolm.”

Mila tehtud ristsõna, mille vastus oli “PÄKAPIKK”. Sellega ühes sai Kroonprintsess ka hiigelsuure üllatusmuna, kuid see oli teisejärguline – esmalt tuli ristsõna ära lahendada!

Nii tuleb teisel oma järgmises kirjas ära arvata, mis mõistatuse vastus on ja vahel võib elevil Mila sõbrale mõistatuse ära arvamise eest tavalisest edevama kingituse tuua. Ka tublide tegude eest premeerib tähelepanelik Mila lapsi tunnustuse ja kiidusõnadega. Karistaja Mila ei ole – ta teab, et tema tulematajätmine oleks suur pettumus ja kurbus laste jaoks. Kui lapsed aga halvasti käituvad, on Milal kombeks kirja teel aru pärida ja lapsi järele mõtlema panna, mis niisuguse olukorra tingis. Kõiksugu probleeme on Milal võime lahendada – näiteks on meid igal aastal külastanud Jõuluvana järgmisel aastal pensionile minemas. Teame seda tänu Mila kirjale, milles ta teatas, et ta kuulis niisugust kõlakat, aga detaile ei tea – ainult seda, et tema vanemad (ja kogu ülejäänud Korvatunturi) on sellest õudselt elevil. Vanemad on vahel õudselt imelikud, leidis Mila….

Nänni toob Mila harva – peaasjalikult leidub sussi seest niisugust kraami, mis ideaalselt hommikusööki täiendab, kiudainerikast ja toitvat. Pähklite ja seemnetega Kalevi batoone, Maiasmoka toorbatoone, Loodusväe toorbatoone ning kõrremahlajooke ja sekka kuu jooksul paar üllatusmuna. Viimased on iga korraga suurem nördimus, sest ehkki ma ostan neid peamiselt lapsepõlvenostalgiast, ei ole neist minu laste ajal kordagi leidunud nii toredaid tegelasi, nagu need, mida meie omal ajal kogusime. Mäletate? Nii kurb – ma ei saa aru, miks nad neid enam ei tooda….

Muidugi on Mila näinud videot, mille Maiasmokaga koostöös tegime ja teab, kui väga lapsed armastavad nende marju tumedas šokolaadis! Hehe, lapsed… mitte, et ema ei sööks vahel öösiti salaja varusid vähemaks…. Aga nali naljaks – kuigi need suhkrusisalduse poolest tavalistest kommidest kuigi palju ei erine (loe: maitsevad ilgelt hästi), sisaldavad need siiski pärismarju ja et ma olen suur harjumuste kujundamisse uskuja, tundub mulle, et pärismarjade eelistamine tervet Mendelejevi tabelit sisaldavatele želatiinikommidele on just see, mille ma lastele kodust kaasa tahan anda. 

Et teie lapsed (mitte te ise laste eest salaja, onju, mkm) saaksid ka Maiasmoka marjamaiustusi nautida, loosin kõigi selle postituse kommenteerijate vahel välja KASTITÄIE neidsamu marju ja puuvilju šokolaadis. 

Selleks kirjutage mulle, millised on teie kogemused/traditsioonid seoses päkapikkudega ning lisage ka, milline maius SIINSEST valikust teile kõige ahvatlevam näib. 🙂 

Võitja loosin välja 15. detsembril!

63 Comments

VLOGMAS #9: Tempereerimine ja muud trikid e. trühvlitegu Kaju Köögis

December 9, 2017~ christmas, DIY, ilusad asjad, jõulud, mis täna magustoiduks on?, toidujutte, video, videoblogi, vlog, vlogmas

Juba on käes Vlogmasi üheksas päev! Kuhu see jõuluaeg sedasi kihutab?

Tänases videos võtan teid kaasa Kaju Kööki ehk külla šokolaadikuningannale (minu pandud, aga üsna tõene tiitel) Olga Kajule, kes õpetab meile, mismoodi valmistada trühvleid nii nagu trühvleid valmistama peab. Saame selgeks trühvlitäidiste retsepti ja õpime, kuidas šokolaadi tempereerida ning trühvleid korrektselt šokolaadiga katta. Ja muidugi igasugu muid tarkusi, sest Olga juures lihtsalt saab inimene nii targaks!

Enne kui ma teile video ette näitan, tahan korraks peatuda sellel, milline inimene on Olga. Vähe sellest, et ta on üks vahetumaid ja lõbusamaid inimesi, keda ma oma elus kohanud olen, on ta ka täiesti erakordselt hea õpetaja. Mul on kindel plaan kõik tema koolitused (mida ta Seikluskohvikus teeb) ükshaaval ette võtta ja läbi teha, sest ma kohe tunnen kui palju mul temalt õppida oleks. Nii inspireeriv oli see külaskäik tema juurde! Aitäh, Olga, et mul tulla lubasid. Hirmus lõbus oli. Kui lõbus täpselt, seda näete juba videost!


Kõige lahedam kass, keda ma kunagi kohanud olen. Tuli kohe hullama, kaissu pugema, mänguasjadega eputama ja… suurepärane loom, noh. Resting bitch Grinch face on tal muidugi ka suurepärane. 🙂

Head vaatamist!

18 Comments

Tee ise jõulukaunistus: Käbipärg

December 7, 2017~ christmas

Hei!

Vlogmas on täies hoos ja ausalt öeldes ei ole see üldse nii hirmus nagu ma arvasin. Vara veel võib-olla hõisata ka, muidugi, aga siiamaani on meil päris hästi läinud. Asun kohe tänase videomaterjali kallale, et sellest homseks vlog monteerida ning laupäeval ilmub jälle hoopis teistsorti video. Kui möödunud laupäeval näitasime, mismoodi Kroonprintsessiga käbidest pärga meisterdasime, siis laupäeval õpime, kuidas ise söödavaid jõulukingitusi teha ning läheme külla kellelegi väga osavale ja ägedale! Ma ei hakka siin sündmustest ette ruttama ja näitan parem, mismoodi meie esimene “õpetusvideo” välja nägi. Neile, kes veel näinud pole ja ehk nädalavahetusel perega selle lihtsa (ja hästi odava!) jõuluprojekti koos metsaskäiguga ette tahaksid võtta:

Vaja läheb:

– ca. 1 m toruisolaatorit (2m maksab ehituspoes 1,40€)
– traadist riidepuud
– teipi
– liimipüstolit (ehituspoes 10-15€) ja selle sisse käivaid liimipulki
– käbisid (korja metsast täna märjad käbid ja pista paariks tunniks sooja – mitte kuuma – ahju kuivama)
– kaunistamiseks akrüülvärve, paela, pärleid, kunstlund, PVA liimi ja sädelust vms

Mismoodi pärga ja selle jaoks vajaminevat alust valmistada, näedki juuresolevast videost. Head vaatamist!

Üks asi veel: minu eelmises postituses välja kuulutatud ühisaktsioon – kõik koos laupäeval Tallinna Loomade Varjupaika külastada ja koertele-kassiele-küülikutele kluti-kluti teha ning seejärel lumisel poolsaarel lõkke ääres head-paremat süüa, kakaod juua ja juttu rääkida, on leidnud kohe kahetsusväärselt vähe huvilisi. Võrreldes lastekodule kingituste tegemise aktsiooniga umbes… mõnisada korda vähem. Mitte, et me sellepärast minemata jätaks, aga lihtsalt õudselt tore oleks, kui te tahaksite ka käed külge panna. Nii et kellel laupäeval kella 12st alates plaane pole, sõbrad – ootan teid väga. Kirjutage mulle blogi[ät]kukupesa.ee. 🙂

11 Comments

Mis oleks kui kohtuksime ja teeksime koos midagi head?

December 4, 2017~ christmas

Hei, sõbrad! Ma tahaks teid endaga kohtama kutsuda!

Kuidas oleks kui kohtuksime 9. detsembril lõuna paiku Paljassaare varjupaiga juures ja jalutaksime/kaisutaksime natukene sealsete asukatega? Minu meelest kõlab see nagu hirmus tore plaan. Oleme varjupaigaga kellaaja ja grupi suuruse (kokku mahub meid sinna ca. 15 nina, nii et osalejate arv on pisut piiratud) kokku leppinud, mistõttu palun teil ühisüritusele registreerumiseks ühendust võtta aadressil blogi[ät]kukupesa.ee. Kui soovijaid satub olema hirmus palju või ei sobi väga-väga osaleda soovijatele just konkreetselt see kuupäev, saame veel ühe samasuguse ürituse ehk teinekordki ette võtta.*

Miks ma seda teen? Et miks just varjupaigaloomad? No vot. Nagu te teate, lisandus meie perre eelmisel, 2016. aasta kevadel, üks väga eriline liige – meie laste hingede ja südamete hoidja (kõlab paremini kui lihtne ja labane “lapsehoidja”, sest ta on sellest lihtsalt nii palju enamat). Ja ühes oma suure soojuse, headuse ja kannatlikkusega tõi ta meie majja ka oma tohutu ennastunustava armastuse loomade vastu. Tema nimelt on hädas loomadele hoiukoduks, otsib neile uusi kodusid, aitab ja päästab seal, kus aidata ja päästa annab. Meie lapsedki on kõigi tema hoiukodulastega sõbraks saanud, nii et see kõik on suur osa meie elust. Ja nagu armsate inimestega ikka kipub olema, on tema maailmavalust saanud minu maailmavalu ja ma tunnen, et ma tahan oma siinset platvormi kasutada selleks, et aidata tal ja teistel temasugustel, kes oma elu kaitsetute loomade aitamisele pühendanud on, midagi ära teha.

Niisiis: kohtumine Tallinna loomade varjupaigas. NB! Mitte Tallinna Loomade Hoiupaigas (Viljandi mnt ääres), sinna ei tohi loomi ega rahalisi annetusi viia!

Kui oleme varjupaiga eluga tutvumise ja loomakeste klutitamise lõpetanud, suundume sealsamas Pikakari ranna lähedal asuva lõkkeplatsi juurde, kus meid ootab soe tuli, kuum tee/kohv/kakao, pirukad ja võib-olla näiteks isegi kuum supp. Ja hommikul küpsetatud safranikuklid või midagi sellist. No korralik kõhutäis, eks. Ja siis istume natuke koos, räägime maailma asjadest ja päeva jooksul kogetust, ütleme valju häälega välja oma jõulusoovid ja veedame koos mõnusasti aega kuni lõkketuli meil õues mõnusalt aega veeta lubab.

Seda kõike pakun teile mina. Vastutasuks tuleb osalejal panustada ülekande kujul rahaliselt (Varjupaikade MTÜle) või kaasa tuua vähemalt 25€ väärtuses varjupaigale vajalikku (saadan osalussoovile nimekirja vastu). Lisaks, muidugi, ootan ma osalejatelt siirast soovi ja elevust meiega koos üks mõnus päev veeta, et üheskoos sadadele (!) sealses varjupaigas elavatele loomadele tähelepanu ja lähedust pakkuda. Et end laupäevasele kohtumisele registreerida, kirjuta mulle kirjake aadressil blogi[ät]kukupesa.ee!

* Kes millegipärast ei saa sellel konkreetsel päeval osaleda, aga tahab sellele vaatamata minu üleskutse raames omalt poolt panuse anda, saab seda ikkagi teha!

Kõigile, kes mõnele alljärgnevatest mittetulundusühingutest lähema nädala jooksul vähemalt 25€ annetuse teevad, kujundan annetaja soovitud tekstiga A4 faili, mille siis lähedasele jõulukingiks ise välja printida ja ära raamida saate. Selleks ei ole vaja teha muud kui saata mulle e-mail pealkirjaga “Annetus jõulukingiks”, mille manusesse lisatud makse kinnitus ja sisuks saaja nimi ning annetuse suurus, soovi korral ka väike jõulusoov. Et kui olete seisnud küsimuse ees, mida kinkida kellelegi, kellel on juba kõik olemas, siis see siin võiks olla see miski. Kuidas kõlab? 🙂

Anneta mõnele alljärgnevatest organisatsioonidest vähemalt 25€, saada mulle kiri koos maksekinnitusega blogi[ät]kukupesa.ee ja saad vastu personaliseeritud PDF’i loomasõbrast lähedasele kinkimiseks. 🙂 

MTÜ Pakri Loomade Varjupaik (EE582200221067344070, Swedbank) – eravarjupaik. Pisike, aga tubli! Liiga tagasihoidlikud, et ise küsida, aga vajavad hirmsasti abi. 🙂

Gabriel Vodolaztšenko (SEB EE601010011722508225, selgituseks “Annetus”). Facebookis Gabrieli Loomade Elu – suure südamega ja meeletult tubli 19-asastane noormees, võtab kõiksuguseid hädalisi vastu.

MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu (SEB EE931010220047924016, Swedbank EE342200221066556377, LHV EE307700771002534913, Nordea EE171700017004326647) – vabatahlikud ja hästi-hästi töökad.

Eesti Metsloomaühing (EE952200221067573100 Swedbank, selgituseks “Metsloomade ravi- ja toidukulude katteks”)

MTÜ Toolse Kodutute Lemmikloomade Varjupaik (EE142200221045386487 Swedbank) – jälle väike, aga väga tubli!

Kes plakatikest ei taha, võib annetada kasvõi üheainsa euro. Teid on ju kokku nii-nii palju, iga väike panus on kuldaväärt. Aitäh, sõbrad! 🙂

12 Comments

VLOGMAS #1 ja #2: Küsimused-vastused ja jõulukuu algus

December 2, 2017~ christmas, video, videoblogi, vlog, vlogmas

Hei!

Loodan, et teie detsembrikuu algas sama suure jõuluelevusega nagu meie oma. Päkapikk Mila on platsis nagu kord ja kohus, jõulutuled säravad, jõulutähegi tõid minu isa ja õde meile eile külakostiks. Kes neid veel näinud ei ole, saab meie Vlogmasi esimest kahte osa nüüd siitkaudu piiluda. Kui esimene video oli Q&A ja teine harilik argipäevavlog minu elus kolme lapsega, on homne ehk kolmas video hoopis teisest puust. Kuusepuust. Käbidest, noh. Meisterdamisvideo koos minu ja Kroonprintsessiga!

Meil käis just toidukuller ja tõi korraliku hunniku päkapikuvarusid. Pähklinäpu pähkleid ja banaanilaaste, Eat Naturali pähklibatoone, paar üllatusmuna, Ella’s Kitcheni smuutisid (ma söön neid isegi heameelega ja lapsukesed söövad neid öko-puuviljasmuutisid alati suure isuga, mis sest, et need justkui tittedele mõeldud on) ja lisaks on tal varuks veel kaks jõuluraamatut. Ja kaks Astrid Lindgreni jõuluraamatut on Apollo e-poest meie poole teel ka. Kuna nende mängutoa kaudu pääseb õue, mõtlesin ühel päeval sussi tühjaks jätta ja sinna sisse panna kirja “vaata aknast välja”. Kui detsembri jooksul korralikku miinust pakutama peaks, saab siis nende akna taha lillepeenrasse kummalegi ühe jäätise jätta. Millal siis veel kui mitte imede ajal võiks inimene hommikusöögi eel jäätist nautida, onju?! Veel võiks sussi sisse varuda mingeid sädelusi, värve, kivikesi jm meisterdamistarvikuid, mille järele nad meil suisa hullud on. Ja miks mitte nt mõni Frooshi smuuti hommikusöögi kõrvale? Ja võib-olla millalgi ka piletid Lotte jõulumaale. Minek on meil niikuinii, aga niiviisi hommikul ette teadmata sussi seest piletid leida ja teele asuda… vot see oleks alles äge üllatus!

Küsisite mult küsimuste & vastuste üleskutse peale palju päkapikuteemalisi küsimusi ka ja arusaadavalt ei või ma neile vastata videos, mida Kroonprintsess kogemata näha võib. Vastan neile siin esimesel võimalusel. Samuti tahan nüüd küsimusi esitanute vahel välja loosida Kukupesa kaardikomplektid. Võitjateks on Anne-Mari, K. (k******i@gmail.com) ja Mirjam P. Oma auhindade kättesaamiseks läkitage elektronkiri aadressile info[ät]kukupesa.ee. 🙂

Ma hakkan nüüd homset videot üles laadima, teie vaadake nüüd esimesed järgi, et mitte vlogmasiree pealt  maha jääda. Mul endal on suur hirm selleltsamalt reelt kolinal alla sadada, päris intense värk ikka. Aga ma ei vannu alla! 😀

11 Comments

Maksimaalne jõuluelevus ja jõulud blogis

November 27, 2017~ christmas

AAAAAAAAHHHH, MA ENAM EI SUUDA!

Kannatada päevagi ilma Michael Bublé jõululauludeta, noh. Mul on endaga diil, et enne esimest detsembrit jõule purgist välja ei lase, sest kõige hullem kõigist maailma õnnetustest (no ma võib-olla piiisut-pisut liialdan…) on ikkagi see kui jõulutunne enne õiget aega üle läheb, sest kõik jänesed on juba ammu kübarast välja tõmmatud. 😀 Ma olen täiesti hullus jõuluelevuses – ikkagi esimesed jõulud meie päris oma tares. Saame lume tulles esimest korda omaenda koduaia kasekeste otsa linnumajad riputada, mina saan jõulukuuse-suurushullustusele järgi anda ja kolmemeetrise kuuse osta, lapsed saavad oma jõulusussid juba REEDEL omaenda mängumajakese aknalaudadele asetada, meie iga-aastase jõulupeo kuupäev on juba tükimat aega paigas… ma arrrrmastan seda ootuse ja elevuse aega!

Ja ma tahaks seda kõike blogis ka sel aastal aktiivsemalt kajastada. Kuidas ja mida ma blogis teha planeerin, ma enne 1. detsembrit ei reeda, aga üks palve oleks mul teile küll. Tegime siin just hiljuti ühe küsimuste ja vastuste teema minu töö ja ettevõtluse kohta. Nüüd palun teid, et esitaksite mulle jõuluteemalisi küsimusi. Noh, teate küll – kingitustest, traditsioonidest, jõuluõhtu plaanidest, jõulutoitudest, mida lauale paneme, sellest, milliseks jõulud meie laste jaoks kujunevad, kuidas neile kingitusi planeerime… kas teil tuleb midagi Meie Käopesa jõuludega seoses pähe? Siis küsige. Nii aitate mul mu blogi-jõuluplaanidega otsa lahti teha ja saate võib-olla meie kohta jälle üht-teist uut teada!

Ja üks asi veel, kuulge. Mäletate, kuidas paar aastat tagasi teiega koos ühe lastekodu noortele kingitusi kogusime? See oli hirmus tore projekt. Nii hea oli teiega sedasi kohtuda, teie saadetud kirjakesi (ja kingitusi, püha taevas, mul tuleb siiani heldimusklomp kurku, kui toredaid pakikesi te meile saatsite!) ja midagi ühiselt ette võtta. Ma tahan sel aastal ka, et me saaksime koos natukene jõulurõõmu jagada ja seekord tahan, et asjal oleks selline rohkem hands-on approach ja et võiksime koos ühe toreda päeva veeta. Kakaod juua ja värskelt küpsetatud pirukaid süüa ja maailma asjadest rääkida ja oma eludega üheskoos midagi kasulikku teha. Kuidas kõlab? Ma arvan, et see võiks hirmus tore olla. Räägin teile sellest esimesel advendil lähemalt, aga teie öelge kohe ära, kui väga see plaan teile meeldib, eks. 😀

Eelmise Q&A reklaamisin välja lubadusega välja loosida Kukupesa kinkekaardid. Võitjateks on Helena Akkel (30€), Kristel Puusepp (20€) ja Laura Lepler (10€)! Aitäh teile. Seekordses jõuluteemalises Q&As küsijate hulgast valin välja kolm, kellest igaüks saab endale valida kaks komplekti Kukupesa jõulukaarte! 🙂

57 Comments

Kuidas meil jõul oli

January 1, 2017~ chit-chat, christmas, family, snapshots (pildipostitus)

1img_0825
Mõtlesin, et jagan aasta esimesel ja kõige laisemal päeval ühe silmaga “Helisevat muusikat” vaadates ka blogis noppeid meie pere jõuluõhtust. Nagu tavaks on saanud, veetsime jõuluõhtu oma väikese pere ringis H ema juures. Juba pärastlõunal kell üks käis meie juurest läbi jõuluvana isiklikult (arusaadav, mehel on hommikust õhtuni käed-jalad tööd täis, mõne pere juures peab käima juba enne õhtut), kes tõi meie pere headele lastele ja mitte-enam-lastele kokku kaks suurt kotitäit kingitusi.

1img_0865
Kingihunnik paistab viie inimese (kolme suure, kahe väikese) peale röögatult suur, aga täiesti üllataval kombel oli iga viimane kui üks saadud pakkidest absoluutselt vajalik, praktiline ja oodatud. Jõuluvana on tark mees ja teadis, et lastele ei ole mingit mõtet tuua rohkem kui kolm kingitust per nina – muidu ei ole neist ju kuigivõrd rõõmu. Veel olid armsad Soome päkapikud lastele pakkinud armsad matchivad riietekomplektid pastelsetes toonides retuuside ja armsate pusadega ning lisaks imearmsad kullast käeketid. Lisaks tulid Soomest ka mulle ja H’le üllatuskinkidena imeilusad ehted. Üleüldse olid kõik kingitused sel aastal täpselt nagu rusikas silmaauku – igaüks sai midagi rõõmustavat ja vajalikku. Mina näiteks sain elu parimad jõulukingid – täpselt need asjad, millest unistasin, ja tuhat korda enamgi. Püüan leida hetke neid teile eraldi postituses näidata. 🙂

1img_0870
Lõunasöögiks katsime endale pidulauakese H emme tehtud konjakilõhe, tšilli ja küüslauguga praetud hiidkrevettide, minu tehtud kanamaksapasteedi (millel kiht selitatud võid salveilehtedega), kausikese forellimarja ja vaagnatäie erinevate heade ja veel paremate juustudega. Juustuvaagen on põhimõtteliselt mu lemmmmik eel-, pea- ja magusroog. Eriti armastan ma kõvasid juuste, soovitavalt neil, mille sees on sellised krõmpsuvad kristallikesed – näiteks Västerbottenost või see Juustukuningatest pärit pildilt paistev tumekollane (Beemsteri vana juust kui ma õigesti mäletan) isend. Või siis näiteks hea kreemine sinihallitusjuust mõne mõnusa moosi või puuviljaga. Mmmm… juuuust. :’)

1img_0875
Kühveldavad võidu kalamarja

joul1
Pärast lõunasööki võis kumbki põnn avada kaks kingipakki ja siis oli käes aeg teha üks kosutav lõunauinak, et hoog enne õhtut ei raugeks. Palju salme oli veel lugeda!

joul2
Kas need kleidid, mida teile paar postitust tagasi ka näitasin, pole lihtsalt imelised? Ühesugustesse kleitidesse rõivastumine on nii jänki kui jänki olla saab, aga mulle meeldib. Ma kohe olen selline natuke juustune (haa!) jõuluentusiast. Järgmisel aastal võib-olla hüppame (arvatavasti viimaste inimestena maailmas) ugly Christmas sweateri rongile. 😀

joul3
Eestlaste jõulutraditsioone au sees pidades oli ka meie püha missiooniks õhtu jooksul võimalikult palju süüa. Õhtusöögiks oli H emme küpsetanud oivalise tallekintsu, mille juurde röstisime peeti-bataati-porgandit-kartulit, keetsime rohepipra-koorekastme, hautasime mõdus mõned hapukapsad ja valmistasime värske salati. Sel aastal olid road meie jõululaual kohe kuidagi eriti hõrgud ja imelised. Magustoiduks valmistasin eelmisel õhtul panna cottad ja tegin neile katteks kõige harilikuma vaarika toormoosi. Lihtne ja ebaoriginaalne, aga alati ühtviisi maitsev. 🙂

1img_1048
Nii sai peetud üks täiesti stressivaba, kodune, perekeskne jõul, mil hingerahule lisaks kostitati meid ka harukordselt tähelepanelike ja pillavalt lahkete kingitustega. Esimesel jõulupühal jäime muidugi kõik koos hästi haigeks, aga nagu ma samuti haiguste üle kurtvale kolleegile ütlesin, on kõik asjad jõulude ajal hoopis positiivsemad ja mõnusamad – isegi haigused. H emme küpsetas pirukaid, vaatasime telekast kolm õhtut järjest Lord of the Ringsi triloogiat, küpsetasime piparkooke, nuuskasime ja läkastasime ja olime väga-väga õnnelikud. Nii nagu jõuludel peab.

Mu lemmikpühad, noh. Kas teil olid ka stressivabad ja mõnusad jõulud? Jutustage mulle, mismoodi teie jõule tähistasite?

1 Comment

Head teed sul minna, 2016. Tere tulemast, 2017!

December 31, 2016~ chit-chat, christmas, new year's eve

joul2

Ma ei ole suurem asi kokkuvõtja ja imetlen südamest kõiki, kes oma möödunud aastat blogis nõnda kenasti ja põhjalikult kokku võtta oskavad. No mina lihtsalt ei oska. Mulle tundub, et see aasta läks jube kiirelt mööda, oli küllalt tavaline, argine ja midagi esile tuua tundub justkui hirmus raske. Asi on vist selles, et olen temast niiviisi päris aasta lõpuks lihtsalt tüdinenud ja tunnen, et tahaks juba 2017. aastast alates tublima ja targemana edasi minna.

Näiteks tööalaselt sidusin ma ennast möödunud aastal poolspontaanselt kes-see-selle-muidu-ikka-ära-teeb-stiilis käega rehmates ametikohaga, mis tegelikult on minu jaoks absoluutselt mittemidagiandev. Nagu ka kõige muuga, mille ette võtan, pühendasin ma 100% iseendast, oma ideedest ja motivatsioonist ka sellesse projekti, kuid tagantjärele näen, et see on olnud täiesti röögatu ressursside raiskamine. Mõtlesin sellele eile öösel voodis väherdes pikalt ja tõotasin endale, et uuel aastal endale nõnda ei tee. Kui kõik muu, millele end tööalaselt pühendanud olen, on möödunud aastal täiesti meeletuid kasvuspurte ja arengulisi hüppeid teinud, on kõnealuse tööga hoopis teisiti. “Meil tehaksegi nii”, “see ei tööta”, “usu mind, me oleme seda kõike juba sada korda teinud”, “mina teen nii juba kuus aastat” jne, aga tulemus on suur ümmargune null, sest vanad ideed ei toimi absoluutselt, ent innovatsioonile ei ole ka vähimalgi määral kohta.

Algaval aastal keeldun nulltulemustele oma aega raiskamast kui saan teha midagi, mis toidab vaimu, tekitab hasarti ja annab tulemusi. Luban, et vastumeelselt sissetallatud rada mööda käimise asemel teen teoks kõik ideed, mis mulle vähegi mõistlikena tunduvad. Olen valmis tagasilöökideks ja ebaõnnestumisteks, aga proovin kõik uued asjad järgi kindla sihiga nende läbi areneda ja kasvada.

Samuti tahan uuel aastal mõistlikum olla enda tervise seisukohalt. Ehkki ööpäevas on tunde vähe, pean õppima sellega leppima ja endale vähemalt kaheksatunnist ööund võimaldama, et olla kõige teravam, produktiivsem ja jätkusuutlikum mina. Tööd on palju, aega vähe, blaa-blaa-blaa – mul on ainult üks organism, mis veel päris mitu aastakümmet elus püsima peab! Veel soovin hakata tubliks hommikueinestajaks ja oma igapäevast supilusikatäit kalamaksaõli (või vähemalt tilgakest D-vitamiini) meeles pidada. Toitumise osas ma lubadusi andma ei pea – leian, et olen juba praegu ja iga päevaga veelgi mõistlikum toituja.

Ma ei ole nüüd 100% veendunud, aga mulle tundub, et oleme 2016. aasta teises pooles hakanud toidule märkimisväärselt vähem raha kulutama. Nimelt on toidukaupade internetist tellimise võimalus meie möödunud aasta üks suurimaid ja elumuutvamaid avastusi. Kui 2015. aastal oli meie igakuine toidupoe-eelarve ca. 450€ (ja Virsik isegi ei söönud siis veel eriti!), õnnestus meil tänavune novembrikuu mööda saata KORDAGI poes käimata ja kuigi sööjaid on nüüd neli ja ehkki me toidu pealt kokku ei hoia ning toitume enam kui täisväärtuslikult (poolfabrikaate ei tarbi üldse, kapp on köögi- ja puuviljadest ning kvaliteetsest lihast lookas), tähendas see meie jaoks 350€ kulu toidu- ja majapidamiskaupadele. See tähendab ju täiesti meeletut kokkuhoidu! Niisiis soovin, et jätkaksime uuel aastal samamoodi ja õpiksime kulusid veelgi paremini kontrolli all hoidma.

2017. aasta saabumise eel luban endale, et arendan ennast järgmisel aastal. Ütlen ausalt: olen ettevõtjaks olles ja oma iseõpitud ametit pidades omandanud täiesti meeletul hulgal teadmisi ja võin end juba peaaegu enesekindlalt ja konkurentsivõimeliselt tunda – mis sellest veel puudu on, on eneseusu ja julguse taga. Seda suuremaks on aga kasvanud teadmistejanu ja tunne, et tahaks veel kõrgemale ja veel kaugemale. Niisiis tahan algaval aastal võtta vastu kõik, mida elu mulle õpetab, aga teha ka teadliku otsuse ise oma arengule kaasa aidata ja 2017. aasta lõpus raporteerida, mida ma selleks ära tegin. 🙂

Kuigi ma ei ole kunagi olnud mingi selline, kes oskaks eesmärke hinnata ega üleüldse sõnastada, tunnen ma seekord, et pean midagi ikkagi välja mõtlema. Ükspäev kliendiga vesteldes tuli jutuks, kuidas ma veel poolteist aastat tagasi veendunud olin, et mul ettevõtlusega mingisugust pistmist olla ei saa. Kui hea oleks mul praegu lugeda tookord kirja pandud idiootsusi ja meenutada kui kaugele ma sellest halast ja ebakindlusest õigupoolest jõudnud olen. Eneseareng on õigupoolest täpselt nagu laste kasvamine – kui beebipilte ei oleks, ei mäletakski, et laps kunagi nii väike olnud on. Niisiis tundub mulle kõik praegune nii tavaline ja iseenesestmõistetav, ehkki ma selliseid mõtteid mõlgutades veel vähem kui kaks aastat tagasi suurest hirmust nutma hakata võisin. Panen mõned punktid kirja hämana, millest ainult mina aru saan. Nii on mul endal julgem. 😀

2017. aasta jooksul tahan:

– Teha ära autojuhiload – mu elu kahe lapse ema ja ettevõtjana on juhtimisõiguseta nii jaburalt keeruline. Keerulisem kui juhilubade tegemisele kulunud aeg ja vaev! Ma ei tahtnud seda tegelikult lubada, sest… no kuuldud küll neid lubadusi, onju. Aga kui ma seda endalt ei nõua, on veel piinlikum. Kaua, kurat, võib?!

– Teostada ühe ammuse Kukupesaga seotud idee, mis tähendab ühe täiesti uutsorti tootesarja kujundamist ja selle üht konkreetset tüüpi edasimüüjate juurde müüki saamist. Üle kogu Eesti. See läheb kokku selle ideede teostamise (ja võimalike ebaõnnestumiste) jutuga. Ma tunnen, et ma tahaks üle kõige lihtsalt selle kogemuse võrra rikkamaks saada!

– Maksta kinni vähemalt kahe inimese tööjõukulud (palk + maksud). Mu suurim unistus on tekitada töökohti ja maksta palka. Miks mitte siis juba algava aasta eel suurelt unistada!

– See on nüüd kentsakas, aga kargas pähe ja tuleb ära teha: keldrikoristus! Algaval aastal teen korda oma s*taladu meenutava keldri, ajan sinna püsti korralikud riiulid ja teen sellest normaalse hoiupaiga, kus hoida päriselt vajalikke asju (jalust ära) ja kuhu igaks juhuks tagavarasid varuda. Kukupesa kujundas Naiskodukaitse selleaastase jõulukaardi, kus olid muuhulgas kirjas kõik olulisemad asjad, mida igaüks endale koju varuma peaks. Võtangi uuel aastal selle nimekirja ette ja korraldan selle asja ära. Ma tean, et paljud võib-olla ei võta seda kuigi tõsiselt, aga mina pean väga tõenäoliseks, et meie eluajal juhtub midagi, milleks oleks targem valmistuda.

– Kui ma möödunud aastal blogis lubadusi andsin, lubasin kala sööma õppida ja ausõna – see on mul peaaegu õnnestunud. Õlalepatsutus mulle selle eest! Algaval aastal luban, et saan üle ka teistest oma rumalatest pirtsakustest. Õpin õpitud vastumeelsusest mööda vaatama ja proovin asju, mida seni proovinud ei ole. 

– Püüda lahti saada nutisõltuvusest. Püüdke teie ka. 

– Osta endale ühe uue töövahendi (soovitavalt kõige kallima, millele hammas peale hakkab) ja õppida seda koos ühe mulle seni pigem tundmatu tarkvaraga kasutama. 

– Käia tööga seoses vähemalt kolmel messil. Ammutada palju teadmisi edukatelt ja inspireerivatelt inimestelt enda ümber. Olla uudishimulikum ja avatum kui kunagi varem.

– Näen jätkuvalt vaeva vigade parandusega iseendas ja näen oma lähisuhete nimel vaeva. Lähen koos H’ga veel ühele suhtekoolitusele ja vajadusel paariteraapiasse. Näen vaeva harmoonia, hinge- ja kodurahu nimel. Teen blogijana kõik, et suhteprobleemide tabule vastu seista ja näidata, et raskused on tavalised, ent ületatavad ning et omavahelist suhtlemist on võimalik õppida.

– Loobuda asjadest, mis röövisid mult möödunud aastal mõttetult aega ja võtta uuesti üles see hingele oluline, mis valede otsuste süül ajanappusest tegemata pidi jääma – kitarrimäng.

– Saada valmis meie uus ja mõnus, minimalistlik, üleliigsetest asjadest ja mööbliesemetest võimalikult tühi kodu. Mul on praegu kodus nii-nii halb ja see on minu jaoks nii kohutavalt raske, sest vajan oma kindlust. See rumal remont on igavikuni veninud ja ma soovin südamest, et uus aasta algab suuremat sorti lõhkumisega meie praeguse planeeringuga kodus.

– Õppida eesmärke seadma ja sõnastama. Mul on siin mõned elu unistused veel, millega ma algust teha tahaks (kuskilt peab ju ometigi alustama), aga ma lihtsalt ei oska. Äkki uuel aastal juba oskan?

2016. aasta oli ilus aasta. Kohtumiste aasta, elumuutuste aasta ja kahtlemata ka suurte saavutuste aasta. Kontor, e-pood, Liivimaa vingeim edasimüüja (ehkki ma ju tegelikult Kukupesa kaupa kuskile müügile anda üleüldse ei tahtnudki – see tuli minu ellu täiesti iseenesest!), maailma kõige imelisem inimene ja lapsehoidja meie laste elus (saab kindlalt auhinna Tänutunne 2016), Emmede Klubi meeletu kasv ja areng meie toimetuse käe all, tohutu hulk uusi tööalaseid teadmisi ja kogemusi… nuriseda oleks patt. Siiski tunnen, et puhas leht ja uus algus on just see, mida ma praegusel hetkel elult tahan ja vajan. 🙂

Niisiis, mu armsad sõbrad-seltsimehed-blogilugejad: head uut aastat! Ma loodan, et kohtume uuel aastal palju tihedamini (nagu näete, ei ole blogimist lubaduste hulgas – ma ei pea seda endale lubama, sest igatsen siia niigi iga päev ja annan endast alati parima, et kirjutamiseks hetk leida) ja et teie elu viib teid algaval aastal täpselt sinna, kuhu jõuda ihkate. Saluut!

joul

Selle postituse pildid on tänasest pärastlõunast kui käisime kogu kambaga sel aastal esimest korda Raekoja platsi jõuluturul, ostsime sealt traditsioonilised piparkoogid (Kroonprintsess valis lumehelbe, Virsik roosa glasuuriga kuuseehte kujulise piparkoogi) ja käisime siis Maiasmokas lõunal. Kroonprintsess keeldus fotodele jäämast, sestap tema sel korral piltidel eriti ei figureeri. 🙂

joul1

joul3

14 Comments

Nad tulid!

December 23, 2016~ christmas

1

Jõulud, noh. Ma tõesõna kartsin, et mulle sel aastal ei tulegi. Detsember on ülehelikiirusel mööda vihisenud ja ma ei ole jõudnud arugi saada, et mingi jõuluvärk toimub. Kuna meil on remondi eel pool kodu kokku pakitud ja diivan-tugitoolid ammu Marisele ja Igorile maha müüdud, tundub kõik siin nii vastikult poolik ja nõme ja mitte mingisugust põhjust jõulukaunistuste kuhugi riputamiseks ei ole ma näinud. Mis teeb mind muidugi hinges tegelikult väga kurvaks nagu te arvata võite – te olete ju seda blogi varasematel aastatel lugenud ja teate täpselt kui palju jõulud ja nendeks valmistumine minu jaoks tähendavad. Panin siis detsembri alguses oma suure tüdruku püksid jalga ja otsustasin, et lepin lihtsalt olukorraga ja teen rahu teadmisega, et järgmisel aastal on kõik jälle endine. Tööd ju ka palju ja…

2

Õnneks jõul siiski päris tulemata ei jäänud. Tegelikult hoidsime selgi aastal mitmeid tähtsaid traditsioone au sees – näiteks meie Astri palee jõulupidu, mida tänavu juba vähemalt viiendat aastat tähistame. Oli jälle täpselt sama mõnus ja tänuväärne nagu alati – kirjutan sellest eraldi postituse. Lisaks sellele tegime me koos Marise ja Igoriga (nagu meil tavaks on saanud) seepi ja kehakoorijaid ning oma elu esimesed seebid valas ka Kroonprintsess isiklikult:

5

4
Ta oli seebiteost juba eelmisel päeval nii elevil, et ei suutnud sellest rääkimist lõpetada ja kui ta sädelevad, roosad ja maasika-vaarikalõhnalised seebid vormist välja tulid, oli ta endaga ilmselgelt väga rahul. Olin juba aasta-kaks varem ühe mänguasja pakendist tulnud ponikujulise plastikümbrise oma nö. “seebikasti” (hiiglaslik kast, kus hoian kõiki silikoonvorme, eeterlikke õlisid, shea-, kookos- ja kakaopekki jne.) kõrvale pannud kindla teadmisega, et see sobib ideaalselt seebivormiks. Ma olen hiromant, midagi pole öelda. 🙂

6
3
Sel aastal proovisime ka üht uut tehnikat, mida kasutades tulid seebid minu meelest enneolematult ägedad. Tahan varsti jälle seepi teha lihtsalt selleks, et mul sellist imelist pastelset mango-maasikaseepi varnast võtta oleks. See on IDEAALNE! Eat your heart out, Lush. 😉

9
Selleaastase seebitöökoja kogusaak. Tegime lisaks seepidele ka tsitruse-karamellilõhnalisi suhkrukoorijaid. Sarnaselt ponipakendile olin alles hoidnud tillukesed musta kaanega plasttopsid, mis olid esialgu koduks peotäiele gurmeepähklitele ja mida mu süda lihtsalt ei lubanud ära visata. Esiteks teadsin ma kohe, et need on ideaalsed väikesed koorijapurgid ja teiseks on ikka kurb küll kui ühe plastikpurgi ainus funktsioon elus on viiele trühvlipähklile kodu pakkuda. 😀

8
16
No ja eile tõime lõpuks ometi ära kuuse. Nagu ma Instagramis hooplesin, on ta JÄLLE veel ilusam ja tihedam kui varasematel aastatel. Kui Kukupesaga kõik untsu läheb, võin jõuluajal personaalseks kuusešoppajaks hakata. Tunnen, et mul on sel alal suurt potentsiaali. 😀 Igatahes panime me kuuse sel aastal püsti H emme juurde (kus niikuinii jõululaupäeva tähistame ja kuhu jõuluvanagi tuleb) ja ehtisime seda koos. Üks mu elu selgeid uhkemaid momente oli tõdemus, et Kroonprintsessil on suurepärane sümmeetriataju ja et tal on väga hea silm nägemaks, kuhu üks või teine ehe sobib. See on äärmiselt hea ja vajalik oskus, muide! Igatahes said nad puule riputada ka oma ehted, näiteks Kroonprintsessi eelmise aasta baleriinikese:

12
10
11
Kroonprintsessi selleaastane kuuseehe on uhke sädeleva seelikuga Shishi baleriin, mille ta endale ise välja valis. Kui teil on täna veel mahti minna, siis Mustris on kõik jõuluasjad -30%, nii et röögatult kallis balerintšik sai kohe palju vähem röögatult kallis. 🙂

17
Virsik sai endale puust karukese. Samuti Mustrist. Täna tõi päkapikk Mila vend Miloš  (ma ei tea, miks meie päkapikud poolakad on – läks nii :D) kummalegi lapsele oma valge ja karvase kuusesiilikese. Need on Selkust, kus on samuti mitmed ilusad kuuseehted -30% ja Partnerkaardiga -40%. Kui on kindel kontseptsioon ja eesmärk ilusaid ehteid koguda (näiteks nagu mul, et kõik ehted on valged ja erilised), siis on tore kollektsiooni pisut soodsama hinnaga, aga kvaliteetselt täiendada. Mis siis, et jõulud kohe läbi on – nad tulevad järgmisel aastal uuesti. 🙂

14
Jõulutunde kujunemisele aitas veel täiega kaasa seekordne Lindexilt saadud pakk. Ma pole ausõna mitte iialgi ühegi blogikingituse üle nõnda rõõmu tundnud kui seekord!

13
Matchivad jõulukleidid! Minu meelest teeb need eriti toredaks see, et mulle on üks selline naiselikult elegantne, aga samas lihtne kleidike praegu nagu rusikas silmaauku, sest mitte ainult ei olnud ma tundnud suurt igatsust jõulukleidi järele – mul on kapis ainult üks mõnus argipäeva-/kontorikleit ja mulle nii meeldib tööle minnes kleiti kanda. Puna-sinine on hea jõulukombo, aga täpselt sama hästi töötab see ajatu muster ju aastaringselt kandes. Anyhow, tõmbasin mina siis saadud pakist kaks tillukest puna-sinist ruudulist asjakest välja ja kingipaki põhjas nendega identset kolmandat (minu suuruses) kleiti nähes pidin suurest õnnest selili kukkuma. Nii toreeeeeeee! Aitäh! Ma olen sellest kingitusest nii elevil, et mulle polegi jõuludeks rohkem midagi vaja. Vaatasin praegu e-poodi ja see on poole hinnaga ka, kui kellelegi see sama palju meeldima hakkas nagu mulle. 🙂

15
18
No igatahes – jõulustressi mul ei ole, aga jõulurõõmu on juba parasjagu kogunenud ja hästi hea on tegelikult olla. Kingituste pärast higistamine ei ole meie thing, jõuluvana tulek on kindel, lauale saab ka kindlasti midagi väga maitsvat ja koos on hea olla niikuinii. Soovin teile sedasama jõulurahu hinge. Rohkem nagu ei oskakski tahta. Ahjaa – välja arvatud lund, muidugi. Nii väga tahaks lund…

9 Comments

Thanks for being so generous, Santa!

January 28, 2016~ christmas, ilusad asjad, sildita

jõul2I’m going to assume that late really is better than never and show you what Santa brought me for Christmas this last year. And not just Santa – because my readers and I put our heads together and decided to make some kids happy over the holidays, I somehow ended up in the receiving end as well and got a ton of heartwarming presents – just like that! The World’s Best Blog Readers brought me homemade gingerbread dough, a huge gingerbread cookie with all our names written on it, FANTASTIC Dammann Frères Christmas tea (and I never usually like Christmas teas), a leather bracelet for me, matching handmade bracelets for me and kiddo, a bottle of wine, a boardgame and Arabica Moomin mugs for the kids, several wonderful Christmas cards… can you imagine how it all felt? My favorite part was getting to meet and hug everyone. I really am surrounded by wonderful people. 🙂

// Ma kavatsen eeldada, et “hilja” tõepoolest on parem, kui “mitte kunagi” ja näitan teile, mida jõuluvana mulle jõuludeks tõi. Ja tegelikult mitte ainult jõluuvana – kuna panime jõulupühade eel teiega pead kokku ning otsustasime lastekodutäie noori pühade puhul õnnelikuks teha (tahan sellest teiega videoblogis rääkida, varuge veel veidi kannatust!), juhtus kingitusi kokku kogudes nii, et ka meie jäime suure ja südamliku kingitustelaviini alla – lihtsalt niisama! Nii toodi meile kodust piparkoogitainast, meie nimedega kaunistatud hiigelpiparkook, IMELINE Dammann Frères jõulutee (ja jõuluteed ei maitse mulle tavaliselt üldse!), nahast käevõru mulle ja mätšivad käsitööna valminud käevõrud mulle ja kroonprintsessile, pudel veini, Lotte Memory ja Arabica muumitassid põnnidele, mitmeid ilusaid jõulukaarte… oeh. Ma kindlasti unustan midagi, sest seda kõike oli lihtsalt nii tohutult palju ja kõige toredam selle juures oli muidugi teiega kohtumine ja kallistamine. Te tõepoolest olete suurepärased. Aitäh teile! 🙂
jõul4I had used up my fifth bottle and been longing for a sixth so imagine my excitement when Santa slipped it under the tree! I have come to realize that the only perfume I really feel comfortable using is Chanel’s “Mademoiselle” – it’s the most “me”, marries well with my pH and is suitable for any occasion. I still have some of my “Viva la Juicy”, “J’adore” and “Crystal Noir” left, but once I finish those up, I’m done experimenting. 🙂

// Olin oma viienda pudelitäie just äsja tilgatumaks kasutanud ning igatsesin kuuendat, kui jõuluvana mulle selle kuuse alla poetas. Olen jõudnud järeldusele, et ainus parfüüm, mida kandes end tõeliselt mugavalt tunnen, on seesama Chaneli “Mademoiselle” – see on kõige rohkem “mina”, sobib mu pH’ga ideaalselt ja sobib nii argipäeval kui ka pidulikumatel sündmustel kandmiseks. Mul on veel pisut “Viva la Juicyt”, “J’adore’i” ja “Crystal Noiri” järel (kogu ülejäänud kollektsiooni jagasin laiali), aga pärast nende lõpuni kasutamist on igasugusel eksperimenteerimisel lõpp. 🙂
jõulThe coolest statement necklace ever! Santa popped by Brazil and brought me this cool necklace with what appear to be gold flakes. 🙂

// Kõige ägedam statement-kaelakee maailma ajaloos! Jõulutaat hüppas kiirelt Brasiiliast läbi ja tõi mulle sealt selle ülilaheda kullahelvestega (?) kaelakee. 🙂
jõul3Santa didn’t want my new laptop to die on me the way my previous one did so he got me a properly padded laptop bag. He had also read my blog and seen my post about Women’Secret so he got me a set of pajamas and a bathrobe with Miffy the rabbit on them (you can catch a glimpse at the top of this post).

// Jõuluvana ei soovinud, et minu uus sülearvuti sama traagiiliselt hukkuks , nagu eelmine, mistõttu leidsin kuuse alt korralikult vooderdatud läpakakoti. Lisaks oli jõulutaat mu blogist näinud kiidulaulu Women’Secretile ja sealt mulle jänes Miffyga pidžaama ja hommikumantli toonud (vt. esimeselt pildilt). 
jõul1Not only did Santa give me a bottle of perfume to smell good – he obviously wanted me to pay more attention to personal hygiene in general and gave me this very generous set of skincare products by Lancôme and a shampoo, conditioner and nourishing hair oil from Moroccanoil. I’ve had time to use all of these products and grow attached to quite a few of them. Review, anyone?

// Vähe sellest, et jõuluvana mulle pudeli lõhnaõli tõi, et ma paremini lõhnaks, näis kingikotis lisaks peituvat ka vihje minu isiklikule hügieenile. Nii sain ma kingituseks veel uhke näohoolduskomplekti Lancôme’ilt ja Moroccanoil šampooni, palsami ning juukseõli. Olen neid tooteid nüüd üksjagu kasutanud ja nii mõnessegi neist jäädavalt kiindunud. Tootearvustust kellelegi?
jõul5
Unless you it’s ridiculously late to reminisce about Christmas presents, let me know what you got! I’m curious. 🙂

// Kui teie meelest ei ole jõulukinkide meenutamiseks veel naeruväärselt hilja, oleks õudselt põnev kuulda, mida teie jõulukingiks saite? Olen uudishimulik. 🙂

14 Comments

  • 1
  • 2
  • 3
  • …
  • 8
  • Next Page »

TERE TULEMAST MEIE KÄOPESSA!

Mina olen Mirjam (29), sõpradele ja blogilugejatele Miiu. Olen kolme lapse ema, väikeettevõtja ja suur kokandusentusiast.

Loodan, et leiad siit blogist midagi enda jaoks paeluvat, lahkud siit positiivse laenguga ja tuled peagi uuesti tagasi!

Kontakt ja koostööpakkumised: blogi[ät]kukupesa.ee

Meie Käopesa Facebookis:

Meie Käopesa Facebookis:

ELU HETKED

Meie elu vahetu reportaaž Instagramis
This error message is only visible to WordPress admins

Error: No posts found.

Make sure this account has posts available on instagram.com.

JÄLGI KÄOPESA BLOGLOVINIS!

Follow

JUTUSTAVAD KAASA

  • E. on Ise tegid selle saia või?
  • Kai on Meie igavesti-kodu: Söögituba
  • miiu on Meie igavesti-kodu: Söögituba
  • Kai on Meie igavesti-kodu: Söögituba

OTSING

KATEGOORIAD

ARHIIV

Telli värsked postitused e-mailile

Sisesta meiliaadress, et saada teavitus kõigist uutest Käopesa-blogi postitusest!

Privacy & Cookies: This site uses cookies. By continuing to use this website, you agree to their use.
To find out more, including how to control cookies, see here: Cookie Policy

POPULAARSEMAD

  • Ise tegid selle saia või?
    Ise tegid selle saia või?
  • Meie igavesti-kodu: Söögituba
    Meie igavesti-kodu: Söögituba
  • Retsept: Rootslaste oivaline (ja naeruväärselt lihtne) "kladdkaka"
    Retsept: Rootslaste oivaline (ja naeruväärselt lihtne) "kladdkaka"
  • Retsept: Kogu pere lemmik chili con carne
    Retsept: Kogu pere lemmik chili con carne
  • Retsept: Võrratult särtsakas guacamole
    Retsept: Võrratult särtsakas guacamole
  • DIY õuemäng: Looduslapse bingo (prinditavate failidega)
    DIY õuemäng: Looduslapse bingo (prinditavate failidega)
  • Kevadised aiatööd: aiapostid-peenrakastid
    Kevadised aiatööd: aiapostid-peenrakastid
  • What's for lunch? Golden chicken nuggets!
    What's for lunch? Golden chicken nuggets!
  • Our weekly menu: What did we eat last week?
    Our weekly menu: What did we eat last week?
  • H nipinurk: Kuidas ise kevadist jalgrattahooldust teha?
    H nipinurk: Kuidas ise kevadist jalgrattahooldust teha?
Meie elu vahetu reportaaž Instagramis
This error message is only visible to WordPress admins

Error: No posts found.

Make sure this account has posts available on instagram.com.