Hei!

Vlogmas on täies hoos ja ausalt öeldes ei ole see üldse nii hirmus nagu ma arvasin. Vara veel võib-olla hõisata ka, muidugi, aga siiamaani on meil päris hästi läinud. Asun kohe tänase videomaterjali kallale, et sellest homseks vlog monteerida ning laupäeval ilmub jälle hoopis teistsorti video. Kui möödunud laupäeval näitasime, mismoodi Kroonprintsessiga käbidest pärga meisterdasime, siis laupäeval õpime, kuidas ise söödavaid jõulukingitusi teha ning läheme külla kellelegi väga osavale ja ägedale! Ma ei hakka siin sündmustest ette ruttama ja näitan parem, mismoodi meie esimene “õpetusvideo” välja nägi. Neile, kes veel näinud pole ja ehk nädalavahetusel perega selle lihtsa (ja hästi odava!) jõuluprojekti koos metsaskäiguga ette tahaksid võtta:

Vaja läheb:

– ca. 1 m toruisolaatorit (2m maksab ehituspoes 1,40€)
– traadist riidepuud
– teipi
– liimipüstolit (ehituspoes 10-15€) ja selle sisse käivaid liimipulki
– käbisid (korja metsast täna märjad käbid ja pista paariks tunniks sooja – mitte kuuma – ahju kuivama)
– kaunistamiseks akrüülvärve, paela, pärleid, kunstlund, PVA liimi ja sädelust vms

Mismoodi pärga ja selle jaoks vajaminevat alust valmistada, näedki juuresolevast videost. Head vaatamist!

Üks asi veel: minu eelmises postituses välja kuulutatud ühisaktsioon – kõik koos laupäeval Tallinna Loomade Varjupaika külastada ja koertele-kassiele-küülikutele kluti-kluti teha ning seejärel lumisel poolsaarel lõkke ääres head-paremat süüa, kakaod juua ja juttu rääkida, on leidnud kohe kahetsusväärselt vähe huvilisi. Võrreldes lastekodule kingituste tegemise aktsiooniga umbes… mõnisada korda vähem. Mitte, et me sellepärast minemata jätaks, aga lihtsalt õudselt tore oleks, kui te tahaksite ka käed külge panna. Nii et kellel laupäeval kella 12st alates plaane pole, sõbrad – ootan teid väga. Kirjutage mulle blogi[ät]kukupesa.ee. 🙂

Hei, sõbrad! Ma tahaks teid endaga kohtama kutsuda!

Kuidas oleks kui kohtuksime 9. detsembril lõuna paiku Paljassaare varjupaiga juures ja jalutaksime/kaisutaksime natukene sealsete asukatega? Minu meelest kõlab see nagu hirmus tore plaan. Oleme varjupaigaga kellaaja ja grupi suuruse (kokku mahub meid sinna ca. 15 nina, nii et osalejate arv on pisut piiratud) kokku leppinud, mistõttu palun teil ühisüritusele registreerumiseks ühendust võtta aadressil blogi[ät]kukupesa.ee. Kui soovijaid satub olema hirmus palju või ei sobi väga-väga osaleda soovijatele just konkreetselt see kuupäev, saame veel ühe samasuguse ürituse ehk teinekordki ette võtta.*

Miks ma seda teen? Et miks just varjupaigaloomad? No vot. Nagu te teate, lisandus meie perre eelmisel, 2016. aasta kevadel, üks väga eriline liige – meie laste hingede ja südamete hoidja (kõlab paremini kui lihtne ja labane “lapsehoidja”, sest ta on sellest lihtsalt nii palju enamat). Ja ühes oma suure soojuse, headuse ja kannatlikkusega tõi ta meie majja ka oma tohutu ennastunustava armastuse loomade vastu. Tema nimelt on hädas loomadele hoiukoduks, otsib neile uusi kodusid, aitab ja päästab seal, kus aidata ja päästa annab. Meie lapsedki on kõigi tema hoiukodulastega sõbraks saanud, nii et see kõik on suur osa meie elust. Ja nagu armsate inimestega ikka kipub olema, on tema maailmavalust saanud minu maailmavalu ja ma tunnen, et ma tahan oma siinset platvormi kasutada selleks, et aidata tal ja teistel temasugustel, kes oma elu kaitsetute loomade aitamisele pühendanud on, midagi ära teha.

Niisiis: kohtumine Tallinna loomade varjupaigas. NB! Mitte Tallinna Loomade Hoiupaigas (Viljandi mnt ääres), sinna ei tohi loomi ega rahalisi annetusi viia!

Kui oleme varjupaiga eluga tutvumise ja loomakeste klutitamise lõpetanud, suundume sealsamas Pikakari ranna lähedal asuva lõkkeplatsi juurde, kus meid ootab soe tuli, kuum tee/kohv/kakao, pirukad ja võib-olla näiteks isegi kuum supp. Ja hommikul küpsetatud safranikuklid või midagi sellist. No korralik kõhutäis, eks. Ja siis istume natuke koos, räägime maailma asjadest ja päeva jooksul kogetust, ütleme valju häälega välja oma jõulusoovid ja veedame koos mõnusasti aega kuni lõkketuli meil õues mõnusalt aega veeta lubab.

Seda kõike pakun teile mina. Vastutasuks tuleb osalejal panustada ülekande kujul rahaliselt (Varjupaikade MTÜle) või kaasa tuua vähemalt 25€ väärtuses varjupaigale vajalikku (saadan osalussoovile nimekirja vastu). Lisaks, muidugi, ootan ma osalejatelt siirast soovi ja elevust meiega koos üks mõnus päev veeta, et üheskoos sadadele (!) sealses varjupaigas elavatele loomadele tähelepanu ja lähedust pakkuda. Et end laupäevasele kohtumisele registreerida, kirjuta mulle kirjake aadressil blogi[ät]kukupesa.ee!

* Kes millegipärast ei saa sellel konkreetsel päeval osaleda, aga tahab sellele vaatamata minu üleskutse raames omalt poolt panuse anda, saab seda ikkagi teha!

Kõigile, kes mõnele alljärgnevatest mittetulundusühingutest lähema nädala jooksul vähemalt 25€ annetuse teevad, kujundan annetaja soovitud tekstiga A4 faili, mille siis lähedasele jõulukingiks ise välja printida ja ära raamida saate. Selleks ei ole vaja teha muud kui saata mulle e-mail pealkirjaga “Annetus jõulukingiks”, mille manusesse lisatud makse kinnitus ja sisuks saaja nimi ning annetuse suurus, soovi korral ka väike jõulusoov. Et kui olete seisnud küsimuse ees, mida kinkida kellelegi, kellel on juba kõik olemas, siis see siin võiks olla see miski. Kuidas kõlab? 🙂

Anneta mõnele alljärgnevatest organisatsioonidest vähemalt 25€, saada mulle kiri koos maksekinnitusega blogi[ät]kukupesa.ee ja saad vastu personaliseeritud PDF’i loomasõbrast lähedasele kinkimiseks. 🙂 

MTÜ Pakri Loomade Varjupaik (EE582200221067344070, Swedbank) – eravarjupaik. Pisike, aga tubli! Liiga tagasihoidlikud, et ise küsida, aga vajavad hirmsasti abi. 🙂

Gabriel Vodolaztšenko (SEB EE601010011722508225, selgituseks “Annetus”). Facebookis Gabrieli Loomade Elu – suure südamega ja meeletult tubli 19-asastane noormees, võtab kõiksuguseid hädalisi vastu.

MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu (SEB EE931010220047924016, Swedbank EE342200221066556377, LHV EE307700771002534913, Nordea EE171700017004326647) – vabatahlikud ja hästi-hästi töökad.

Eesti Metsloomaühing (EE952200221067573100 Swedbank, selgituseks “Metsloomade ravi- ja toidukulude katteks”)

MTÜ Toolse Kodutute Lemmikloomade Varjupaik (EE142200221045386487 Swedbank) – jälle väike, aga väga tubli!

Kes plakatikest ei taha, võib annetada kasvõi üheainsa euro. Teid on ju kokku nii-nii palju, iga väike panus on kuldaväärt. Aitäh, sõbrad! 🙂

AAAAAAAAHHHH, MA ENAM EI SUUDA!

Kannatada päevagi ilma Michael Bublé jõululauludeta, noh. Mul on endaga diil, et enne esimest detsembrit jõule purgist välja ei lase, sest kõige hullem kõigist maailma õnnetustest (no ma võib-olla piiisut-pisut liialdan…) on ikkagi see kui jõulutunne enne õiget aega üle läheb, sest kõik jänesed on juba ammu kübarast välja tõmmatud. 😀 Ma olen täiesti hullus jõuluelevuses – ikkagi esimesed jõulud meie päris oma tares. Saame lume tulles esimest korda omaenda koduaia kasekeste otsa linnumajad riputada, mina saan jõulukuuse-suurushullustusele järgi anda ja kolmemeetrise kuuse osta, lapsed saavad oma jõulusussid juba REEDEL omaenda mängumajakese aknalaudadele asetada, meie iga-aastase jõulupeo kuupäev on juba tükimat aega paigas… ma arrrrmastan seda ootuse ja elevuse aega!

Ja ma tahaks seda kõike blogis ka sel aastal aktiivsemalt kajastada. Kuidas ja mida ma blogis teha planeerin, ma enne 1. detsembrit ei reeda, aga üks palve oleks mul teile küll. Tegime siin just hiljuti ühe küsimuste ja vastuste teema minu töö ja ettevõtluse kohta. Nüüd palun teid, et esitaksite mulle jõuluteemalisi küsimusi. Noh, teate küll – kingitustest, traditsioonidest, jõuluõhtu plaanidest, jõulutoitudest, mida lauale paneme, sellest, milliseks jõulud meie laste jaoks kujunevad, kuidas neile kingitusi planeerime… kas teil tuleb midagi Meie Käopesa jõuludega seoses pähe? Siis küsige. Nii aitate mul mu blogi-jõuluplaanidega otsa lahti teha ja saate võib-olla meie kohta jälle üht-teist uut teada!

Ja üks asi veel, kuulge. Mäletate, kuidas paar aastat tagasi teiega koos ühe lastekodu noortele kingitusi kogusime? See oli hirmus tore projekt. Nii hea oli teiega sedasi kohtuda, teie saadetud kirjakesi (ja kingitusi, püha taevas, mul tuleb siiani heldimusklomp kurku, kui toredaid pakikesi te meile saatsite!) ja midagi ühiselt ette võtta. Ma tahan sel aastal ka, et me saaksime koos natukene jõulurõõmu jagada ja seekord tahan, et asjal oleks selline rohkem hands-on approach ja et võiksime koos ühe toreda päeva veeta. Kakaod juua ja värskelt küpsetatud pirukaid süüa ja maailma asjadest rääkida ja oma eludega üheskoos midagi kasulikku teha. Kuidas kõlab? Ma arvan, et see võiks hirmus tore olla. Räägin teile sellest esimesel advendil lähemalt, aga teie öelge kohe ära, kui väga see plaan teile meeldib, eks. 😀

Eelmise Q&A reklaamisin välja lubadusega välja loosida Kukupesa kinkekaardid. Võitjateks on Helena Akkel (30€), Kristel Puusepp (20€) ja Laura Lepler (10€)! Aitäh teile. Seekordses jõuluteemalises Q&As küsijate hulgast valin välja kolm, kellest igaüks saab endale valida kaks komplekti Kukupesa jõulukaarte! 🙂

Jõulud, noh. Ma tõesõna kartsin, et mulle sel aastal ei tulegi. Detsember on ülehelikiirusel mööda vihisenud ja ma ei ole jõudnud arugi saada, et mingi jõuluvärk toimub. Kuna meil on remondi eel pool kodu kokku pakitud ja diivan-tugitoolid ammu Marisele ja Igorile maha müüdud, tundub kõik siin nii vastikult poolik ja nõme ja mitte mingisugust põhjust jõulukaunistuste kuhugi riputamiseks ei ole ma näinud. Mis teeb mind muidugi hinges tegelikult väga kurvaks nagu te arvata võite – te olete ju seda blogi varasematel aastatel lugenud ja teate täpselt kui palju jõulud ja nendeks valmistumine minu jaoks tähendavad. Panin siis detsembri alguses oma suure tüdruku püksid jalga ja otsustasin, et lepin lihtsalt olukorraga ja teen rahu teadmisega, et järgmisel aastal on kõik jälle endine. Tööd ju ka palju ja…

Õnneks jõul siiski päris tulemata ei jäänud. Tegelikult hoidsime selgi aastal mitmeid tähtsaid traditsioone au sees – näiteks meie Astri palee jõulupidu, mida tänavu juba vähemalt viiendat aastat tähistame. Oli jälle täpselt sama mõnus ja tänuväärne nagu alati – kirjutan sellest eraldi postituse. Lisaks sellele tegime me koos Marise ja Igoriga (nagu meil tavaks on saanud) seepi ja kehakoorijaid ning oma elu esimesed seebid valas ka Kroonprintsess isiklikult:

Ta oli seebiteost juba eelmisel päeval nii elevil, et ei suutnud sellest rääkimist lõpetada ja kui ta sädelevad, roosad ja maasika-vaarikalõhnalised seebid vormist välja tulid, oli ta endaga ilmselgelt väga rahul. Olin juba aasta-kaks varem ühe mänguasja pakendist tulnud ponikujulise plastikümbrise oma nö. “seebikasti” (hiiglaslik kast, kus hoian kõiki silikoonvorme, eeterlikke õlisid, shea-, kookos- ja kakaopekki jne.) kõrvale pannud kindla teadmisega, et see sobib ideaalselt seebivormiks. Ma olen hiromant, midagi pole öelda. 🙂

Sel aastal proovisime ka üht uut tehnikat, mida kasutades tulid seebid minu meelest enneolematult ägedad. Tahan varsti jälle seepi teha lihtsalt selleks, et mul sellist imelist pastelset mango-maasikaseepi varnast võtta oleks. See on IDEAALNE! Eat your heart out, Lush. 😉

Selleaastase seebitöökoja kogusaak. Tegime lisaks seepidele ka tsitruse-karamellilõhnalisi suhkrukoorijaid. Sarnaselt ponipakendile olin alles hoidnud tillukesed musta kaanega plasttopsid, mis olid esialgu koduks peotäiele gurmeepähklitele ja mida mu süda lihtsalt ei lubanud ära visata. Esiteks teadsin ma kohe, et need on ideaalsed väikesed koorijapurgid ja teiseks on ikka kurb küll kui ühe plastikpurgi ainus funktsioon elus on viiele trühvlipähklile kodu pakkuda. 😀

No ja eile tõime lõpuks ometi ära kuuse. Nagu ma Instagramis hooplesin, on ta JÄLLE veel ilusam ja tihedam kui varasematel aastatel. Kui Kukupesaga kõik untsu läheb, võin jõuluajal personaalseks kuusešoppajaks hakata. Tunnen, et mul on sel alal suurt potentsiaali. 😀 Igatahes panime me kuuse sel aastal püsti H emme juurde (kus niikuinii jõululaupäeva tähistame ja kuhu jõuluvanagi tuleb) ja ehtisime seda koos. Üks mu elu selgeid uhkemaid momente oli tõdemus, et Kroonprintsessil on suurepärane sümmeetriataju ja et tal on väga hea silm nägemaks, kuhu üks või teine ehe sobib. See on äärmiselt hea ja vajalik oskus, muide! Igatahes said nad puule riputada ka oma ehted, näiteks Kroonprintsessi eelmise aasta baleriinikese:

Kroonprintsessi selleaastane kuuseehe on uhke sädeleva seelikuga Shishi baleriin, mille ta endale ise välja valis. Kui teil on täna veel mahti minna, siis Mustris on kõik jõuluasjad -30%, nii et röögatult kallis balerintšik sai kohe palju vähem röögatult kallis. 🙂

Virsik sai endale puust karukese. Samuti Mustrist. Täna tõi päkapikk Mila vend Miloš  (ma ei tea, miks meie päkapikud poolakad on – läks nii :D) kummalegi lapsele oma valge ja karvase kuusesiilikese. Need on Selkust, kus on samuti mitmed ilusad kuuseehted -30% ja Partnerkaardiga -40%. Kui on kindel kontseptsioon ja eesmärk ilusaid ehteid koguda (näiteks nagu mul, et kõik ehted on valged ja erilised), siis on tore kollektsiooni pisut soodsama hinnaga, aga kvaliteetselt täiendada. Mis siis, et jõulud kohe läbi on – nad tulevad järgmisel aastal uuesti. 🙂

Jõulutunde kujunemisele aitas veel täiega kaasa seekordne Lindexilt saadud pakk. Ma pole ausõna mitte iialgi ühegi blogikingituse üle nõnda rõõmu tundnud kui seekord!

Matchivad jõulukleidid! Minu meelest teeb need eriti toredaks see, et mulle on üks selline naiselikult elegantne, aga samas lihtne kleidike praegu nagu rusikas silmaauku, sest mitte ainult ei olnud ma tundnud suurt igatsust jõulukleidi järele – mul on kapis ainult üks mõnus argipäeva-/kontorikleit ja mulle nii meeldib tööle minnes kleiti kanda. Puna-sinine on hea jõulukombo, aga täpselt sama hästi töötab see ajatu muster ju aastaringselt kandes. Anyhow, tõmbasin mina siis saadud pakist kaks tillukest puna-sinist ruudulist asjakest välja ja kingipaki põhjas nendega identset kolmandat (minu suuruses) kleiti nähes pidin suurest õnnest selili kukkuma. Nii toreeeeeeee! Aitäh! Ma olen sellest kingitusest nii elevil, et mulle polegi jõuludeks rohkem midagi vaja. Vaatasin praegu e-poodi ja see on poole hinnaga ka, kui kellelegi see sama palju meeldima hakkas nagu mulle. 🙂

No igatahes – jõulustressi mul ei ole, aga jõulurõõmu on juba parasjagu kogunenud ja hästi hea on tegelikult olla. Kingituste pärast higistamine ei ole meie thing, jõuluvana tulek on kindel, lauale saab ka kindlasti midagi väga maitsvat ja koos on hea olla niikuinii. Soovin teile sedasama jõulurahu hinge. Rohkem nagu ei oskakski tahta. Ahjaa – välja arvatud lund, muidugi. Nii väga tahaks lund…