DIY

H nipinurk: Kuidas ise kevadist jalgrattahooldust teha?

May 21, 2018~ DIY

Ühes Kogumispäeviku autovaba maikuuga jõudsid õnneks kätte ka soojad ja suvised jalgrattailmad, mis teevad auto koju jätmise eriti lihtsaks ja nauditavaks. Jalgratast kevadel talvekorterist välja ajades tuleks teda aga kindlasti esmalt uueks hooajaks ette valmistada ja teostada kevadine hooldus. Esiteks sellepärast, et korralikult hooldades kestab jalgratas – nagu iga teinegi asi – lihtsalt kauem. Kui ratast korrapäraselt hooldada, ei satu rattaomaink olukorda, kus olulised jupid on purunenud ja vajavad kõik ühekorraga remontimist-väljavahetamist. Kõige olulisem kõigist jalgrattahoolduse kasuks rääkivatest argumentidest on aga sõidumugavus – oma kaherattalist sõpra korralikult hooldades tagad endale märkimisväärselt meeldivama sõiduelamuse. Pidurid ei vilise, kett ei kõrise, käigud lülituvad kergelt ja viperusteta. Jalgratta hoolduseks on võimalik pöörduda remonditöökotta, kus ratas põhjalikult üle vaadatakse ja uueks hooajaks ette valmistatakse. See töö on aga jõukohane igale jalgrattaomanikule ning poole tunni kuni tunniga saab ratta hooldatud ka kodustes tingimustes. Nii ei säästa sa mitte üksnes hooldusele kuluvat raha, vaid ka aega – kevadised ootejärjekorrad on remonditöökodades pikad ja hoolduse teostamist ei tehta reeglina ootetööna. Ja autovabal kuul juba mitu päeva rattata läbi ei aja…

Kuidas siis ise jalgratast hooldada?

Vaja läheb: rattapumpa, puhastustarvikuid (ämber, pehme hari, puhastusvahend), kuuskantvõtmete komplekti, lehtvõtmete komplekti, jalgrattaketi õli

Puhastamine

Alusta jalgratta hooldamist selle puhastamisest. Ratta puhastamiseks võta ämber vett ning pehme hari (mulle meeldib kasutada auto valuvelgede pesemiseks mõeldud sabaga harja pilt). Puhastusvahendina võib kasutada rattapoes müüdavat spetsiaalset jalgratta puhatusvahendit, aga selle puudumisel võib kasutada ka näiteks autošampooni või väikest kogust nõudepesuvahendit pesuvees. Põhiline on see, et et kogu pesuvahend saaks pärast maha loputatud – eriti tähtis on loputada pidurid ja velgede pidurduspinnad (ketaspidurite puhul pidurikettad).

Alusta kõige mustematest osadest nagu kett, hammasrattad, veljed. Kanna pesuvahendi lahus harja abil peale, lase hetk mõjuda, hõõru harjaga mustus lahti ning ning loputa. Veevooliku puudumisel saab loputamiseks kasutada kastekannu. Seejärel puhasta kogu ülejäänud ratas – raami alumine külg, porilauad, pakiraam.

Kui ratas on kuivanud, alusta visuaalse seisukorra hindamisega.

Vaata hoolikalt üle rehvid, et need ei oleks mõranenud. Mõranenud rehv võib sõidu ajal ootamatult puruneda ning on seega mõistlik välja vahetada. Kontrolli rehvirõhku, vajadusel pumpa. Õige rõhu leiad rehvi külgseinalt. Rusikareeglina käib laiemas maastikuratta rehvis 2,5-3,5 bar ning kitsamas ja kiiremas hübriid- või manateeratta rehvis 4-8 bar.

Seejärel vaata üle kõik trossid – eriti kohtades, kus need on kinnitatud piduri või käiguvahetaja külge.

Kui tross on katki (mõned kiud on lahti), siis tuleks see välja vahetada. Ka selle tööga saab soovi korral omal käel hakkama. Õpetuse, kuidas seda teha, leiab Youtube’ist.

Kui rattal on elektrilisi lisasid (tuled, spidomeeter), siis vaata üle ka nende olukord ja veendu, et need töötavad.

Võta ühe käega kinni rehvist ning teise käega raamist/sadulast ning loksuta kergelt ratast küljelt-küljele, samal ajal jälgides, et ratta ja raami vahel ei oleks tuntavat loksu. Kui rattal on külgsuunas loks, siis tuleks laagreid reguleerida. Kuna laagrite reguleerimine vajab spetsiaaltööriistu, siis soovitan selle tegemiseks pöörduda rattatöökotta.

Seejärel vaata üle trossi abil töötavad mehhanismid: pidurid ja käiguvahetus.

Pidurid

Käsilinkidega pidurid peaksid liikuma kergelt ja sujuvalt. Kui pidurilinki on raske tõmmata või pidurid jäävad peale, on tõenäoliselt tross roostes või pori täis. Roostes trossi on võimalik uuesti kergelt liikuma saada kui lasta trossi kõri otsast sisse natuke aerosoolpudelis õli. Kui sellest pole kasu, siis tuleks tross vahetada.

Seejärel vaata üle piduriklotsid. Veljepiduri klotsidel on alati peale märgitud kulumispiir, mis on märgitud joonena, mille kõrval sageli kirjas “wear line“. Kui see on kätte jõudnud, tuleks klotsid vahetada.

Kui kulumispiir ei ole veel käes, aga pidurid on kehvad või pidurilink tuleb pidurit tõmmates lenksule liiga lähedale, siis tuleb trossi pingutada. Selle jaoks keera lingi juures asuvat reguleerkruvi välja ning fikseeri see stopperrõnga abil.

Käigud

Käigutrossidele rakendub sama põhimõte mis piduritele: käikude lülitamine peaks käima kergelt ja mugavalt. Kui käiguheeblite kasutamine vajab jõudu, siis oleks aeg trossivahetuseks.

Kontrolli ühtlasel kiirusel sõites (samal ajal kogu aeg rahulikult vändates), et kõik käigud lülituvad vabalt ning käiguvahetaja ei tee sõidu ajal kõrisevat või ragisevat häält. Kui käigud ei taha sisse minna (tavaliselt ei taha minna hästi väiksemalt hammasrattalt suuremale), siis tuleks (nagu piduritegi puhul) trossi natuke pingutada. Selle jaoks kasuta reguleerkruvi trossi emmas-kummas otsas, keerates seda poole ringi haaval välja poole ning iga kord tulemust katsetades, kuni käigud lülituvad hästi. Kui käigud ei taha minna suuremalt hammasrattalt väiksemale, siis on protseduur täpselt sama, lihtsalt reguleerkruvi tuleb keerata sisse-, mitte väljapoole.

Keti pingutamine ja määrimine

Käiguvahetajaga rattal hoolitseb keti pingutamise eest käiguvahetaja. Kui ratas on ilma käikudeta (või rummusisese käiguvahetusega), tuleb kontrollida keti pinget – kui kett on venimise tõttu lõdvaks jäänud, tuleb ketti pingutada. Keti pinge on õige siis, kui sõrmedega saab ketti üles-alla liigutada 1-2cm. Kett ei tohi seejuures puutuda mitte ühegi jalgratta detaili vastu (välja arvatud – kui see on olemas – ketikaitse).

Kui kett on liiga lõtv, tuleb seda pingutada. Kõige mugavam on ketti pingutada selliselt, et ratas on keeratud maha tagurpidi – lenksu ja sadula peale. Enne ratta tagurpidi keeramist pane sadula alla mingi rätik vm pehmendus, et vältida sadula kriipimist.

Keera lahti tagaratta võlli otsas olevad mutrid, kasutades selleks 15mm (vahel 17 või 19) lehtvõtit.
Suru tagaratast tahapoole samal ajal jälgides, et ratas on raami vahel sirgelt, mitte emmale-kummale poole viltu:

Hakka vaikselt tagaratta mutreid kinni keerama. Keera kordamööda üht ja teist poolt nii, et mõlema poole mutrid oleksid igal hetkel enam-vähem võrdselt pingutatud. Kui ühte poolt pingutada rohkem kui teist, läheb ratas raami vahele viltu ning hakkab vastu raami või pidurit käima.

Kui mutrid on uuesti kinni keeratud, kontrolli, kas kett sai piisavalt pingule.

Kui oled tulemusega rahul, veendu proovisõidu käigus, et ratas ei teeks võõraid hääli. Kui teeb, on tagaratas tõenäoliselt viltu jäänud ning seda tuleks korrigeerida.

Keti õlitamine

Alusta keti õlitamist selle puhastamisest. Kergelt määrdunud keti puhastamiseks piisab selle pühkimisest majapidamispaberiga. Raskelt määrdunud ja liivast ketti tuleks enne leotada õli lahustava puhastusvahendiga ning seejärel paberiga pühkida ja kuivatada.

Õlita ketti alati siseküljelt, sest just sisekülg on see, mis puutub kokku hammasratastega. Välisküljelt õlitamine tõmbab ketile mustust ligi, kuid ei vii õli sinna, kuhu vaja – keti ja hammasrataste vahele. Õli ei ole vaja panna palju – piisab sellest kui kogu kett on kergelt õlist niiske.

VLOGMAS #9: Tempereerimine ja muud trikid e. trühvlitegu Kaju Köögis

December 9, 2017~ christmas, DIY, ilusad asjad, jõulud, mis täna magustoiduks on?, toidujutte, video, videoblogi, vlog, vlogmas

Juba on käes Vlogmasi üheksas päev! Kuhu see jõuluaeg sedasi kihutab?

Tänases videos võtan teid kaasa Kaju Kööki ehk külla šokolaadikuningannale (minu pandud, aga üsna tõene tiitel) Olga Kajule, kes õpetab meile, mismoodi valmistada trühvleid nii nagu trühvleid valmistama peab. Saame selgeks trühvlitäidiste retsepti ja õpime, kuidas šokolaadi tempereerida ning trühvleid korrektselt šokolaadiga katta. Ja muidugi igasugu muid tarkusi, sest Olga juures lihtsalt saab inimene nii targaks!

Enne kui ma teile video ette näitan, tahan korraks peatuda sellel, milline inimene on Olga. Vähe sellest, et ta on üks vahetumaid ja lõbusamaid inimesi, keda ma oma elus kohanud olen, on ta ka täiesti erakordselt hea õpetaja. Mul on kindel plaan kõik tema koolitused (mida ta Seikluskohvikus teeb) ükshaaval ette võtta ja läbi teha, sest ma kohe tunnen kui palju mul temalt õppida oleks. Nii inspireeriv oli see külaskäik tema juurde! Aitäh, Olga, et mul tulla lubasid. Hirmus lõbus oli. Kui lõbus täpselt, seda näete juba videost!

Kõige lahedam kass, keda ma kunagi kohanud olen. Tuli kohe hullama, kaissu pugema, mänguasjadega eputama ja… suurepärane loom, noh. Resting ~~bitch~~ Grinch face on tal muidugi ka suurepärane. 🙂

Head vaatamist!

DIY õuemäng: Looduslapse bingo (prinditavate failidega)

July 11, 2017~ DIY, meisterdused väikelapsele

Ka kõige nigelamate ilmadega suvi on suurepärane õuesolemise ja õuemängude aeg. Koduaias ja metsas juhtub ju suvel koguaeg nii palju! Meie tüdrukud on suured kivi- ja lillekorjajad, putukakogujad ja luubiga maadeavastajad (eriti Kroonprintsess, kes on täiesti kindel, et temast saab tulevikus geoloog ja malakoloog), aga neilgi on komme vahepeal igavusest tuppa mängima või multikaid vaatama imbuda. Õues on palju nende jaoks huvitavat ja põnevat, aga suunamiseta hakkab neil seal pika peale ikkagi igav ja mängud saavad otsa. No ja siis mul tuli pähe mõte neile teha selline mäng, mis nende huvi looduse vastu toetaks, kujutlusvõimet sütitaks ja uusi küsimusi tõstataks. Nii sündis meie väike bingo, mida täna (enne kui see suur suvi *khm* lõplikult läbi saab) teiegagi jagada mõtlesin.

Mängima asumiseks pole tarvis muud kui mäng lihtsalt välja printida (.pdf failide lingi leiad postituse lõpust) ja õue minna. Erinevaid mänguvälju on kuus ja mina lasin nad korduvkasutatavuse huvides ka lamineerida. Seda saab teha, ma pakun, igas kaubanduskeskuses asuvas fotopoes ja ilmselt on lamineerimismasinad olemas enamustes kontoritestki. Lamineerides saab mänguväljale pühitava markeriga mängija nime ja juba leitud asjade peale ristikesed teha ning need sealt mängu lõpus taas maha pesta või pühkida. Nii ei lähe mänguväljad metsa all või jõe ääres ringi roomates ka mudaseks ega kortsu. Samuti kulub mängu juurde ära luup. Tegelikult on luup minu meelest üleüldse maailma kõige kihvtim mänguasi ja selle abil on igasuguseid lehti ja putukaid palju huvitavam vaadata. Meie plikadel on isiklikud luubid juba eelmisest aastast saati ja ükski teine vidin ei satu neile nii tihti pihku nagu need. Sellise saab soetada igast kontoritarvete poest.

Vihmaülikonnad seljas, kübarad peas, kummikud jalas, mänguväljad valitud ja nimed kirjas – minek!

Mingisuguseid reegleid “Looduslapse bingot” mängides üleüldse olema ei pea. Muidugi võib mängida võidu peale seni, kuni üks mängijatest neli järjestikust ruutu maha tõmmanud ja “bingo!” hüüdnud on. Selline next level variant on kindlasti sobilik näiteks kooliealistele lastele või täiskasvanutele, kelle jaoks tühipaljas käbikorjamine võistlusmomendita liiga nüri on. Minu eesmärk oli aga põnne ninapidi maadmööda roomama ja asju päriselt otsima ja lähedalt vaatama innustada, nii et nemad otsivad asju eesmärgiga võimalikult mitu ruutu mänguväljal maha kriipsutada. Kroonprintsess oskab piltide juures olevad sõnad ise kokku lugeda, aga et Virsikule siiski piltide tähendusi ette selgitama peab, on hea, kui mänguväljadega enne mängima asumist lähemalt tutvust tehakse.

Mänguväljadel on erinevate ülesannetega ruute – on neid, mis paluvad mängijal loendada kolm väikest kivi või kolm erinevat lilleõit. On selliseid, mis keskenduvad kujundite leidmisele – üles tuleb otsida Y-kujuline oks, midagi ümmargust, kolmnurkset või midagi, milles on auk. On neid, mille tarvis on vaja märgata värve – leida roosa kivi või lihtsalt midagi kollast, punast või oranži. Kõik on tõlgendamise ja fantaasia küsimus ning õiget ja valet tegelikult olla ei tohiks. Kui laps näeb, et kivi on roosa – järelikult on. Kui mänguväljal olev ruuduke küsib midagi väärtuslikku, midagi sädelevat või midagi, mis on luubiga vaadates eriti äge – kui lapse meelest on, siis on. Samuti on olemas ruuduke sõnaga “prügi” – kui laps märkab mängu käigus prügi, saab ta selle üles korjata ja lähimasse prügikasti viia. Seegi annab võimaluse diskussiooniks selle kohta, missugune prügi loodusesse ei kõlba ja miks. Mis tagajärjed mahaloobitud prügil üleüldse olla võivad kui see metsatuka alla ja seal elavatele loomadele ette jääb ja kuidas oma prügiga targem ümber käia oleks.

Kokku kogutud sambla, lehed, käbid ja muu saab pista korvi või liivaämbrisse ja kollektsioonist hiljem lähemalt juttu teha. Millised kõik need asjad luubiga vaadates on? Mis omavahel kokku sobivad ja mis mitte? Mida me täna leitud asjade juures märkasime, mida me varem näinud polnud? Kas leitud asjust saab ehk midagi meisterdada?

Mänguhoos! Prügi, mis täna maast üles korjati, oli katkine veepomm. Milline mõttetu mänguasi, kas pole? Viskad ühe korra vastu maad ja ongi kogu lõbu – kõigele krooniks jätad veel vedelema ka. Iga mõtlev inimene saab aru kui rumal see on – ka meie lapsed. Lisaks leidis Kroonprintsess veel kolmnurkse puulehe, kollase lilleõie, märja koera (:D) ja palju muud – tema mänguväli oli peaaegu täis kriipsutatud, ka ruudu “seemned” sai ta tänu koduaia mullal lebavatele muruseemnetele maha tõmmata. Virsiku “midagi oranži” oli eemal niitev murutraktor ja “midagi valget” ristikuõis, samuti leidis ta musta ja sädeleva kivi ja lilleõie.

Igatahes on see meie kahesele ja viiesele igati eakohane ja sobilik mäng, mistõttu otsustasingi seda ka teiega jagada. Kindlasti ei tasu ette ära otsustada, et lapsel sellise mängu vastu kindlasti huvi või selle jaoks piisavalt püsivust pole – huvi saab äratada ja püsivust ei ole ka raske korraldada kui lapsevanem lapsega innukalt kaasa mängib! Ema-isa entusiasm sütitab ka lapses elevuse ja huvi ümbritseva vastu. Vanemate lastega mängides ei tasu unustada ka tõsiasja, et metsas ja veekogude ääres olla haldjaid, tötskääbuseid ja trolle märgatud… võib-olla on mõni kusagile puujuurte alla pesagi teinud? Või mõne Hästi Hinnalise aarde unustanud? Kunagi ei või kindel olla, mida metsast leida võib…

Failid saate kokku pakitud kujul alla laadida SIIT. Sotsiaalmeediagruppides ja oma blogides/kodulehtedel võite mängu samuti vabalt jagada, aga sellisel juhul koos viitega sellele postitusele siin. Vahvat mängimist ja avastamist!

Kroonprintsess 5 – ponipidu!

February 2, 2017~ DIY, friends of ours, kroonprintsess, kroonprintsess: kasvamine, kroonprintsess: pildid, kroonprintsess: sünd, meisterdused väikelapsele, sõbrad-seltsimehed

Mul on järjekorras umbes viis tuhat postitust, mida teile siia kirja panna tahaksin, aga lihtsalt ei ole jõudnud. Üks neist on postitus Kroonprintsessi esimesest juubelist ja selle puhul peetud poniteemalisest peost. Kui eelmisel aastal pidasime Kroonprintsessi Elsa-teemalist sünnipäeva uhkes mängutoas koos vastavalt kostümeeritud mängujuhi, näomaalingute ja muu sellisega, soovis ta sel aastal meie suureks üllatuseks pidu hoopis kodus, vanaema juures pidada. Minu meelest on see absoluutselt imetore, sest ma ise olen vägagi kodupidude inimene ja eelistan sedasi sõpradega aja veetmist alati suurtele pidudele väljaspool kodu. Küll aga tuleb kodupidu seda põhjalikumalt planeerida, sest kolm tundi tegevusetult passivaid viieseid ei kõla just nagu edu valem…

Esialgu tabasid mind sellele mõeldes väiksemat sorti ärevushood – mida ma nende lastega siin ometi pihta hakkan?! Hakkasin siis paar päeva enne pidu (klassikaline mina üritusteks valmistumas…) otsast harutama ja kujundasin alustuseks erinevad plakatid. Ühe sellise, millel magic erase‘isin Videvikusäralt Photoshopis saba, et talle oleks võimalik saba tagasi kleepida. Peoeelsel õhtul leidsin Selkust kolme täpselt Videviku kasuka karva krepp-paberit. lõikasin sellest ribad ja sidusin sabadeks. Peol sidusime lastel järjepanu silmad salliga kinni ja lasime neil sabad “nätsu” abil Videviku külge kinnitada. Kõigil läks üllatavalt hästi – peale Virsiku (kes ei sidunud küll silmi kinni, aga ei suvatsenud samas ka saba õigesse kohta sättida – YOLO) ja Sirli, kellel ei läinud liiga hästi. Auhinnad said siiski kõik. 😀

Auhinnaks sabamängus osalemise eest sai iga laps ponipusle ja Yummikommide naturaalse pulgakommi. Mul on nii hea meel, et me Selverist need pusled leidsime. Esiteks sellepärast, et minu meelest on sellised väikesed kingitused imearmsad, aga samas ei luba mu süda lastele individuaalseid plastikvidinaid osta lihtsalt selleks, et midagigi kinkida oleks. Pusled on temaatilised, arendavad, rõõmsavärvilised ja kasulikud, üleni kartongist valmistatud ja maksavad poes jahmatavad 0,99€. Nii armas oli nädal pärast pidu Madikeni Lauri käest kuulda, kuidas nende väike Maiu olevat oma pusle kallal pusimisega mega-megarahul. 🙂

Samuti lõikasime me suure hulga ponimaske, millega lapsed lõbutseda ja piltidele poseerida said. Nii mugav kui võõrad lapsed pildil maske kannavad – igasugune blurrimine jääb ära. 😀

Minu Õunarüüp. <3

Vahepeal jõudis kätte aeg Roosa Piruka (kes küpsetab koguaeg hullult muffineid ja kelle hüüdnimi on ühtlasi Superlahe Peoponi – ma identifitseerin ennast temaga 100%, ta on oma üritusi korraldades alati superärevil ja närvis, et kõik pole lõpuks ideaalne :D) muffinitöökotta maha istuda, šokolaadi-kirsimuffinitele piparmündi-toorjuustukreemi määrida ja seda omakorda kaheksat erinevat sorti nonparellide ja suhkrupärlitega kaunistada:

Jälle täiesti temaatiline ja paeluv tegevus kõigi laste jaoks – väikeste ja suurte, häbelike ja aktiivsemate. Ehkki meil rahmeldamise mänge (ega ruumi selle jaoks…) ülearu ei olnud, oli see vaikne nokitsemine ikkagi igati mõnus ja loominguline väike vahepala. Igatahes näisid kõik lapsed sellega hullult rahule jäävat!

Rahulolev sünnipäevalaps demonstreerib oma tassikoogikest.

Vahepeal saabus tädi, kes lastele näomaalinguid tegema asus. Ma mäletan NII hästi, kui elevusttekitav ja äge oli hetk kui lapsepõlves mõnel üritusel näomaalingutädi silmasin ja ma ei leia, et ühe lapse sünnipäev peaks mööduma selle suurepärase võimaluseta. Pealegi ei ole see üldse nii kulukas nagu arvata võiks! Mulle väga meeldib just see kunstnik, kes meil nüüd teist korda käis, sest ta teeb tõeeesti ilusat tööd ja on nii hea käega, et võlub vastavalt teemale välja kasvõi 100% ideaalsed ponid. Mu meelest nii palju toredam kui inimestele lihtsalt lepatriinude ja liblikate näkku plökerdamine. 🙂

Väikesed ponimaalitud pidulised. Nii nõme nii ilusaid lapsi niiviisi ära blurrida, aga ma ei taha luba küsimata avaldada ka. 🙂

Sünnipäevalaps ja tema viis tordivulkaani. Tegin Kroonprintsessile peohommikul ise šokolaadi-toorjuustukoogi, aga kuna mul tekkis enne pidu suur paranoia, et see võib-olla valmis ei saa (piisavalt ei hangu), palusin ma H’l Olümpia kohvikust ruttu midagi asemele tuua. Hetked pärast peo lõppu proovisin kooki muidugi vormist eemaldada ja otseloomulikult oli see valmis. Nojah. Lõikasime endale hoopis järgmisel päeval minu ema saabumise puhul viilukesed ja kui ma seda tagasi kappi asetama hakkasin, kukkus see mul käest suure mütsuga põrandale puruks. Ei olnud väga mõnus hetk. 😀 Selline ta igatahes oli:

Kroonprintsessi kingisaak. 🙂

Kui lastele maalingud tehtud olid, oli minu ja Sirli kord. “Mis mõttes? Üle terve näo?!” oli maalingutädi kimbatuses kuuldes, et ma Roosaks Pirukaks tahan. Teie juba teate, miks, aga tema jaoks jäi see vist lõpuni selgusetuks. Sirli Õunarüüp sai muidugi oluliselt elutruum. Õed Imelikud. 😀

Kui kõik teised lahkunud olid, said sõbratarid Sukk ja Saabas segamatult rahmeldada ja kallistada ja kogu hingest teineteise seltskonda nautida. Pildil koos Kroonprintsessiga on tema hingesugulane Hiiumaalt, kes tuli tema (ja tema ülejäänud perekond meie) ellu justnimelt Kroonprintsessi sünnipäeval (kaks aastat tagasi) kummalise ja täiesti imelise kokkusattumuse läbi. Olen neist blogis kirjutanud näiteks SIIN ja SIIN. Meil oli neid nii kurb lahutada ja sõbratarile teatada, et on aeg praami peale tagasi sõita. Aga õnneks saame neile kindlasti varsti külla minna!

Ja selline ta siis oli – üks viies sünnipäev meie pere elus. Väga ponine, pidune ja lõbus. Aitäh asjaosalistele!

Meisterda koos lapsega: Lihavõttevanik

March 25, 2016~ DIY, toddler crafts

Nüüd, kui Kroonprintsess lasteaias käib ja mina paralleelselt laste kasvatamisega ka suure hulga tööülesandeid tehtud saama pean, on mul varasemast märksa vähem aega talle Pühenduda ja sellega seoses muidugi ka korralikud süümepiinad. “Emme ei saa praegu, emme peab tööd tegema,” tuleb mul minu maitsele natukene liiga sageli üle huulte ja nii püüan ma kasutada ära iga võimalust, et temaga päris kahekesi midagi toredat ette võtta – näiteks meisterdada. Meisterdamisega on mul samas üks suur jama – ma ei tea täpselt, mida kõigi valmivate šedöövritega pihta hakata ja niisama riiuliserval vedelevaid asju ma lihtsalt ei kannata. Ilusamad joonistused ja maalid kogume muidugi ilusti karpi ja paneme tallele, aga mida teha suuremate projektidega? Minu jaoks on oluline, et meisterdamise tulemusena sündinud asjal oleks mingisugune funktsioon või eesmärk, mida teos täidab. Seetõttu on igasugused pühad minu jaoks täiesti kuldsed – üheainsa nädala jooksul saab mitu-mitu korda maha istuda ja koos nokitseda, et kaunistused pühade möödudes uuesti maha korjata ja keldrisse järgmist aastat ootama viia. Pabermunadest tehtud pärga ma teile juba näitasin – nüüd jagan teiega Kroonprintsessi akna ette meisterdatud jänkuvimpleid!

diy6
Vaja läheb: värvilist või mustrilist kartongi (või näiteks kirjut pakkepaberit, millega harilik kartong üle katta), kääre, pakkepaela, pliiatsit, jänese- ja/või munakujulist šablooni (mina otsisin Google’ist kõige armsama jänese kontuuri, mille ma leida suutsin ja kopeerisin selle arvutiekraanilt paberile), liimipüstolit, värvilisi tupsukesi, plastmassist silmi.

diy5 diy2
Töö käik on lihtsamast lihtsam: lõika sulle meeldivast paberist (imeilusaid käsitööpabereid ja kartonge on saadaval näiteks minu lemmikus Vunder Skizzes) välja jänesed ja munad, liimi neile liimipüstoliga sabad, silmad või misiganes sulle meeldivad kaunistused. Mõõda välja sobivas pikkuses nöörijupp, tee iga muna ja jänese külge augurauaga auk, trei (edit: haa, keelevärdjas tegutseb jälle! Rootsikeelne sõna “trä” sobinuks siia küll, emakeeli vist on viisakam öelda “torka”) nöör aukudest läbi, tee iga augu kõrvale väike liimitäpp ja kinnita nöör selle külge (et jänesed nöörimööda edasi-tagasi ei sõidaks) ja seejärel kaunista aken või toanurk valminud vanikuga.

diy3
Minu meelest on igasuguste pühade ja pidustuste juures eranditult kõige lahedam osa kaunistuste meisterdamine ja kodu pidurüüsse seadmine. Et ma muidu ei armasta kodukootud ilmega sisekujunduselemente, on pühadekaunistused täpselt parasjagu ajutised ja loovad kogu oma värvilisuses nii mõnusa pühademeeleolu. Meisterdamise rõõm kaasa arvatud, muidugi. Milliseid kaunistusi teie lihavõttepühade puhul üles riputanud või lauale asetanud olete?

diy1

Meisterda koos lapsega: Pabermunadest lihavõttepärg

March 22, 2016~ DIY, toddler crafts

lpv8

Täiesti uskumatul kombel tuli mulle reedel meelde, et juba nädala pärast on lihavõtted, mis tähendas seda, et meil Kroonprintsessiga oli täpselt parasjagu aega, et mõned toredad lihavõttekaunistused valmis meisterdada ning täna näitan teile esimest neist. Olin just Ikeast ilusaid kevadisi paberteipe (mida on meil saadaval näiteks Vunder Skizzes) ostnud ja mõtlesin, et võiksime nende abil pabermune kaunistada. Üks asi viis teiseni ja… siin ta on! Meie värvikirev ja armas lihavõttepärg, mille meisterdamine peaks (emme abiga) jõukohane olema ka kõige pisemale meisterdajale. Kuna Kroonprintsess on juba parasjagu suur, et ise kääridega lõigata ja liimipüstolit kasutada, on temaga meisterdamine juba hulka põnevam, kuid ka juhul, kui ma need tööd tema eest ära teinud oleksin, oleks talle nokitsemist siiski küllaga jagunud.

lvp

Vaja läheb: värvilist paberit (millele prindid või joonistad munade kontuuri), kääre, liimipulka, papptaldrikut, erinevaid materjale munade kaunistamiseks (washiteipe, augurauaga välja löödud täppe, kleepse, pakkepaberit, pitsilisi tordipabereid vms.) siidpaela, liimipüstolit.

lvp6

Kõigepealt lõigake välja munad (meil kulus neid pärja peale 16 tükki) ja kaunistage need seejärel kõigega, mida hing ihaldab – meil läksid käiku kevadiselt värvilised paberteibid, värvilisest paberist lõigatud ribad, tordipaberid ja auguraua abil tehtud mummud. Kasutada võiks veel näiteks kleepse, templeid või miks mitte ka guaššvärve – võimalused on piiritud!

lvp7

Üle ääre ulatuva teibi sai tütreke kerge vaevaga teisele poole muna voltida – tagumine pool ei jää niikuinii näha.

lvp3

Et mul oli kapis tordipabereid, mõtlesin proovida neist munadele kaunistusi lõigata. Otsus osutus suurepäraseks! Minu meelest tulidki kõige ilusamad just need munad, milledele pitsiline paber kaunistuseks sai.

lvp5

Ühtlasi õpetasin Kroonprintsessi ka augurauda käsitsema, et muist munadest endale liimipulga abil vahvad mummud selga saaksid.

lvp4

Kui munad kaunistatud, tuleb pärjale alus meisterdada. Selleks sobib suurepäraselt hariliku papptaldriku välimine serv, millele munad hõlpsasti pulgaliimi abil külge liimida saab. Meie kinnitasime kõigepealt munad papptaldriku põhjale kella kolme, kuue, üheksa ja kaheteistkümne peale (mina joonistasin täpid ette, et Kroonprintsessil lihtsam liimida oleks) ning seejärel täitsime kõik vahed, et munad ühtlaselt paigutatud oleks ja pärg korrapärane välja näeks.

lvp2

Kui munad liimitud, võta siidpael, kinnita see liimipüstoli abil pärja ümber, jättes ühe otsa riputamise jaoks pikemaks. Seejärel sõlmi paelast lips ning liimi see pärjale kaunistuseks. Valmis!

lvp1

Loe lisaks:

Meisterda koos lapsega: Vahva lihavõtte-lauakaunistus rohelise muru ja tibudega
DIY: Kuldmunade ja valgete sulgedega laekaunistus
Kevadine kunstiprojekt: Liblikad lõuendil (puhumisvildikatega)

Childhood classics: Funny chestnut animals (DIY)

October 28, 2015~ DIY, toddler crafts

The best part about being a parent has to be getting to relive all your best childhood memories and get to experience it all once more. One of my top ten childhood classics is definitely making funny chestnut animals in the fall and even though I lost my phone in the process of collecting chestnuts (and found it again, thankfully), I thoroughly enjoyed every minute of it. We all did – while me and Ladybug started, H kept princess Peaches busy and when it was time for baby to go to bed, H got to get his craft on. After Peach fell asleep, the rest of us got to enjoy crafting together, pinning holes, gluing and giggling at how silly some of our animals turned out. I highly recommend any of you to go find some chestnuts, grab some toothpicks or matches and get creative. It’s so much fun it’s ridiculous. 🙂

// Lapsevanemaks olemisel on palju boonuseid, aga üks toredamaid eeliseid on päris kindlasti omaenda parimate lapsepõlvemälestuste uuesti läbi elamine. Üks minu lapsepõlve-edetabeli säravamaid tähti on kindla peale sügisel kastanimunadest loomakeste valmistamine. Nagu te teate, kaotasin ma kastanimune korjates oma telefoni ära ja valasin selle üle kibedaid pisaraid, aga ometigi oli kogu protsess minu jaoks täiesti pööraselt lõbus. Lõbus oli meil kõigil – sel ajal, kui mina ja kroonprintsess kastanilooma-töötoaga algust tegime, hoidis H beebit tegevuses ja kui Virsiku uneaeg kätte jõudis, viisin mina tita magama ja H sai meisterdamise üle võtta. Lõpuks toimetasime kolmekesi koos – torkasime auke, poolitasime tikke ja itsitasime oma totrate loomakeste üle. Soovitan igaühel teist (ka neil, kellel põnne veel pole) kastanimune korjata, peotäis tikke haarata ja kõik oma loometšakrad valla lasta. See on nii tore, et mõjub suisa terapeutiliselt. 🙂 P.S. Soovija võib oma üllitisi ka Emmede Klubis jagada ja auhinna võita!
A surprised little worm and one very melancholic lion…

// Väga üllatunud ussike ja tohutult melanhoolne lõvi…
Our adorable hedgehog’s little head is made of tiny bit of cardboard that I rolled up and covered with string using a glue gun. The nose is a little black plastic bead. 🙂

// Meie imearmsa siilikese koon on tehtud tillukesest koonuseks rullitud kartongijupist, mille ma liimipüstoli abil takunööriga katsin. Ninaks on tal harilik must plastmasspärl. 🙂
It’s hard not to giggle a little when you’ve created a “crocodile” that looks as silly as ours does. Doesn’t it make you want to chuckle a little? 😀

// Raske on mitte itsitada, kui nõnda debiilse moega “krokodilli” valmis oled meisterdanud. No kas ei aja naerma? 😀

DIY: Art project for kids (Ladybug’s first Autumn art project)

October 7, 2015~ DIY, toddler crafts

I sent kiddo and H out to go pick some branches and leaves yesterday (as you can see, kiddo has scratched her face – my little jungle monkey decided to push straight through some overgrown shrubs to reach some pretty red leaves in stead of going around) for an art project I had in mind. I actually I have several planned, but I was eager to have Ladybug create this first. It’s the best kind of DIY – it’s easy enough for a kid to execute (with some help from a parent if you’re using hot glue), but the end result looks really cool and stylish. You’ll have to keep reading to see what I’m talking about. 🙂

// Saatsin kroonprintsessi ja H eile rappa oksi ja lehti korjama (nagu näha, on neiu näol pikk kriimustus – mu väike sihikindel džunglipärdik otsustas ringiga minemise asemel otse läbi tiheda võsa pressida, et ilusate punaste lehtedeni jõuda), et me saaksime ühe toreda kunstitunni korraldada. Tegelikult on mul mitu projekti plaanis (ja nüüd ka suur paberkotitäis värvilisi lehti), aga kõige esimesena tahtsin lasta neiul selle projekti kallale asuda. See on see kõige paremat sorti tee-ise-projekt – see on lapse jaoks piisavalt lihtsasti teostatav (kuuma liimi käsitsemine välja arvata – sellega võiks ikkagi abistada), aga lõpptulemus on üllatavalt äge ja stiilne. Et näha, millest jutt, peate lõpuni lugema. 🙂
You need: A branch, leaves, a kitchen sponge (cut into smaller, handier pieces), paint, a canvas, a palette (or a paper plate), a brush and a glue gun.

// Vaja läheb: Oksaraagu, lehti, švammi (käepärasteks juppideks lõigatuna), guaššvärve, lõuendit, värvipaletti (või papptaldrikut), pintslit ja liimipüstolit.
kunstblogi3 Start by painting the branch black. You can set it to dry in a little bowl of rice – that way it won’t fall over and the paint won’t smudge.

// Alustuseks värvi oks mustaks. Võid selle riisiga täidetud kausikesse püsti seisma panna – siis ei kuku oks ümber ja värv saab rahus kuivada.
Choose three colors to work with – we took dark red, red and yellow. To create an ombré effect, start with the darkest shade and work your way inwards (switch sponges between the darker colors and the lighter shades). Ladybug’s little yellow circle in the middle created a little sunset. Absolutely stunning!

// Vali välja kolm värvi, millega värvima hakkad – meie võtsime tumepunase, punase ja kollase. Et üks värv sujuvalt teisele üle läheks, tuleb alustada kõige tumedama värviga lõuendi äärtest ja siis jätkata heledamate värvidega lõuendi keskosa suunas. Vaheta tumeda ja heleda värvi vahel käsna, et hele värv enne lõuendile jõudmist tumedaga ei seguneks. E väikesest kollasest laigust sai üllataval kombel loojuv päike. Lihtsalt imeilus!
Blend the colors out by dabbing lightly so all the white spots become yellow (or whatever color of your choice).

// Hajuta värvid tupsutades nii, et kõigist lõuendile jäänud valgetest täppidest saavad kollased.
kunstblogi Grab a glue gun and add a little spot of glue to where you want your leaves to stick. Allow the glue to harden a bit before you stick the leaf in there.

// Haara liimipüstol ja lisa väike täpike liimi sellele kohale, kuhu oma lehekese kasvama soovid panna. Lase liimil pisut tahkemaks kuivada ja vajuta siis leheke selle sisse kinni.
Kiddo is a little too young to be handling a hot glue gun, but if she’s careful, she can do the actual glueing on her own.

// Lapseke on kuuma liimipüstoli käsitsemiseks veel liiga väike, aga kui ta pisut ettevaatlik on, saab ta liimimise kui sellisega ise hakkama.
Find out how you want your branch to be placed on the canvas and find the two spots you’ll be glueing to the canvas. As you can see, I glued my “tree” to the canvas by each end of its trunk. I also painted a little black hill underneath the tree trunk. Seemed like a good idea.

// Vaata välja, kuidas soovid oma oksa lõuendile asetada ja leia seejärel kaks punkti, midapidi oksa lõuendile liimid. Nagu lähemal vaatlusel näha on, liimisin mina “puu” lõuendi külge tüve kummastki otsast. Lisaks võtsin lõpuks pintsli ja maalisin tüve alla musta künka – tundus, et sobib.
Ta-dah! Done. 🙂

// Tadaa! Valmis. 🙂

Ladybug learns to write // DIY worksheets

October 5, 2015~ DIY, kroonprintsess: areng, videoblogi

Because Ladybug is turning four already in January, it’s about time we started to practice writing. She shows great interest in reading and writing and has known most letters and how to write her own name (more of ten than not she does it backwards, though) for a good while now so I thought we’d take a step further. My goal is to have her writing her letter to Santa on her very own. I’m pretty sure it’s a little too ambitious, but nothing bad ever came out of dreaming a little, am I right?

// Kuna kroonprintsess saab jaanuaris juba neljaseks, on tagumine aeg kirjutamisega algust teha. Ta on lugemise ja kirjutamise vastu alati suur huvi välja näidanud ja tunneb juba päris ammu tähti ning kirjutab oma nime (enamasti tagurpidi), mistõttu mõtlesin, et nüüd võiks olla aeg seda oskust edasi arendada. Minu eesmärk on panna ta jõuluvanale täiesti iseseisvalt kirja kirjutama. Ma olen päris kindel, et s ee eesmärk on pisut liiga ambitsioonikas, aga unistamine pole kellelegi kunagi kahjuks tulnud või mis? Pildilolevat vihikut soovitan kõigile väikeste kirjutajatele soojalt – minu mäletamist mööda maksis see ca. 2€ ja harjutused olid meie kolmeaastase jaoks väga paeluvad ja arendavad. 🙂
This little lesson of ours was a huge eyeopener for me – for the first time I ever, I got to really be proud of her not only for what she does but who she is and the kind of traits she possesses. Whenever she would draw a line that was crooked or just not perfectly neat, she would make a little joke, reach for the eraser and patiently redo the whole thing. I didn’t know she was this much of a little perfectionist, but I am really happy she is. What’s even better – even though I, too, am a perfectionist, she doesn’t take after me. I get irritated and upset while Ladybug stays calm as a cucumber and just redoes whatever she doesn’t think is good enough.

// Meie väike kirjatund oli minu jaoks täiesti uus kogemus – esimest korda elus sain ma tõeliselt uhke olla mitte ainult tema tegude ja saavutuste, vaid tema iseloomuomaduste üle. Muidugi olen ma varemgi heldinud, et ta on lahke, abivalmis ja hea huumorisoonega, ent see oli midagi täiesti uut. Iga kord, kui ta mõne pisut kõvera või mitte-päris-ideaalse joone tõmbas, tegi ta selle üle nalja (“hahaa, printsess Karlotta kõverad jalad!”), haaras kustukummi ja tegi kõik kannatlikult otsast peale ja korralikult ümber. Ma ei teadnud, et ta nii suur pedant on, aga mul on selle üle ainult hea meel. Mis veel parem – kuigi ka mina olen perfektsionist, ei ole laps minusse. Mina lähen närvi ja muutun kannatamatuks, kuid kroonprintsess säilitab rahu ja teeb kõik ümber, mis tema väikestele standarditele ei vasta.
She doesn’t have the correct grip down yet (even though we’ve practiced it) but I decided not to let that spoil her fun. Maybe I should get her one of those ergonomical pencil grips to help her learn? How did you teach your kids the correct grip?

// Ta ei hoia pliiatsit veel õigesti käes (kuigi seda on üksjagu harjutatud), aga ma otsustasin mitte lasta sellel tema rõõmu rikkuda. Äkki ma peaksin talle ühe neist pliiatsipidemetest ostma, mis korrektset asendit toetavad? Kuidas teie oma lastele õige haarde selgeks õpetasite?
Once she’s done with her little workbook (which will probably soon – she finished half of it in one go and would’ve continued unless it hadn’t been bedtime), she can move on to practicing writing some of her favorite words and names. I made her these little worksheets with family photos and clip art from the Google image search. The font with the dotted lines is available HERE – download it, install it on your computer and use it to make worksheets for your kids with the letters and words closest to his heart. After all – learning should be fun, right? 🙂

// Kui ta oma harjutusvihikuga ühele poole saab (mis juhtub ilmselt üsna varsti – ta tegi esimese hooga kohe pool vihikust ära ja kui uneaeg poleks peale tulnud, oleks ta selle suure innuga lõpuni ära täitnud), saab ta harjutamist jätkata endale kõige südamelähedasemate nimede ja sõnade läbi. Ma tegin talle need harjutuslehed meie perepiltide ja Google pildiotsingust leitud clip art’ide abil. Punktiirjoonega font on pärit SIIT – lae see alla, installi oma arvutisse ja tee selle abil oma lastele neile meeldivate tähtede ja sõnadega harjutuslehed. Õppimine peab ju lõbus olema, kas pole? 🙂

Our Kitchens Rule: Piazza del Terrazza (our table setting)

September 4, 2015~ DIY, our kitchens rule

It’s time to show you guys our instant restaurant of the summer round – Piazza del Terrazza. H’s mom named the terrace we built three years ago and I knew right away that was what I wanted our restaurant’s name to be. An Italian name calls for an Italian menu and a Mediterranean theme so that’s how our concept came to be. I’ll tell you about the food and everything else in another post, but for now, I’ll just photobomb you with my best table setting so far.

// On aeg näidata pilte meie suvevooru kodurestoranist – Piazza del Terrazzast. Terrass, mille H’ga kahekesi kolm aastat tagasi ehitasime, sai H emmelt sellise nime ja ma teadsin kohe, et tahan oma suvedinee-restoranile selle nime panna. Itaaliapärane nimi nõuab ka itaaliapärast menüüd ja vahemerelist temaatikat ja nii sündiski meie kodurestorani kontseptsioon. Toidust ja muust räägin teile eraldi postituses – seekord kavatsen teid pommitada piltidega meie lauakattest, mis on minu enda arvates mu seni parim kätetöö.We took the red roof off the little “gazebo” we have out on the terrace and hung white curtains all around to create a flowy, dreamy ambiance. I hand painted the sign on an old white bed sheet with acrylic paint.

// Võtsime terrassil asetsevalt katusealuselt punase katuse maha ja riputasime ümberringi valged kardinad, et luua mõnusalt kerge ja idülliline õhustik. Restorani nime kandva sildi maalisin vanale pooleksrebitud voodilinale akrüülvärvidega.
Each menu was a message in a bottle. I took the labels off some hard lemonade bottles, bought cork plugs at the hardware store, glued each end of the twine string the menus were tied together with to the plugs to make getting the menus out of the bottles easier. Tied around the necks of the bottles were paper lemons that served as place cards – they each had a guest’s name written on them. 🙂

// Menüüd said seekord lauale pudelipostina. Võtsin Garage’i limonaadikokteilide pudelitelt sildid maha, ostsin Bauhofist korgid ning liimisin iga menüü küljes oleva takunööri liimipüstoli abil korgi külge, et menüüd pudelist hõlpsasti kätte saaks. Pudelikaelte ümber sidusime paberist sidrunikesed, mille tagakülgedel olid külaliste nimed, et igaüks teaks, kus tema koht on. 🙂
The table runner (3€) and napkins (1€) are from H&M Home’s sale. The seashells are from Vietnam – mom spent last New Year’s there and brought some cool-ass seashells along with her as a souvenir. I also gathered some debris off the beach – bleached planks and branches together with the seashells and lemons served as my centerpiece.

// Laua keskel olev laudlina (3€) ja salvrätikud (1€) on pärit H&M Home’i allahindluselt. Laualolevad teokarbid on pärit Vietnamist – emme käis möödunud aastavahetusel seal ja korjas mulle suveniirina imeilusaid ja hiiglaslikke teokarpe. Lisaks kogusin kodurannast rämpsu ja nii moodustasid pleekinud plangujupid ja oksad koos sidrunite ja teokarpidega minu kauni lauakaunistuse. Toolide seljatugede ümber olevad jutest kotid on pärit Viljandi Magasinist, kust üks kullast kallim lugeja need mulle ostis (sest mäletas, et ma jaurasin ükskord, et ei leia neid kuskilt) ja Kärdla pakiautomaati saatis. Kui armas? Nende tükihind oli minu mäletamist mööda ca. 1.50€, nii et hirmus hästi saadud! A tin bucket served as a wine cooler for the prosecco we enjoyed together with our antipasti.

// Plekk-ämber jääga antipasti kõrvale serveeritud Proseccoga.
The two oil lanterns we bought (4€/piece) looked super-cozy lit after the sun set.

// Järve keskuse Apelsinist 4€ tükihinnaga ostetud õlilaternad andsid meie mereteemalisele lauakattele suurepärase viimase lihvi ja mõjusid õhtupimeduses ka äärmiselt romantilistena. Kas pole uskumatu, et miski nii äge võib nii odav olla?

_______

So… what do you think?

// No… kuidas meeldib?