Nagu te pealkirjast lugeda võite, avastas E enda jaoks täna hommikul uhiuue ja põneva kontseptsiooni. 😀 Küllap on ta natukene veel väike ka – nagu ma aru olen saanud, ei saagi väga paljud temavanused lapsed taskuraha?
Kuna ma kõigile kolmele lapsele kolmanda samba avasin, on neil kõigil nüüd LHV’s oma pangakontod, millest jutt täna hommikul algaski. Esimesed kaks veel oma rahaga ei majanda, aga kaheksa-aastasel on seni olnud kolme purgi süsteem, mille raamatust “Tom õpib rahamängu” omaks võtsime: “säästan”, “kulutan” ja “annetan” purgid. “Säästan” purki tuleb panna pool kõigist sissetulekutest ning ülejäänu kahe teise purgi vahel omal vabal valikul ära jagada. Näiteks: kui laps saab sünnipäevaks 20 eurot, tuleb 10 eurot pista säästupurki ning ise valida, kas kulutamiseks jääb kasvõi 9 eurot ja annetamiseks 1. E jagab enamasti umbes nii, et 60% võtab endale ja 40% paneb annetamispurki, mis minu meelest on väga mõistlik ja armas jaotus. Nüüd, jõuluajal, peakski üle vaatama, palju sinna kogunenud on, ja laskma E’l valida, mida ta selle rahaga teha tahab.
Kõigi kulutuste jaoks on E’l koolipäeviku tagaosas üks lehekülg, kuhu ta saab koolipuhvetis tehtud ostud koos summadega kirja panna, et oleks parem tagasi vaadata, mida ja kui palju kulunud on. Mina tema oste ei kontrolli (püüan vaid hellalt suunata, et ostetud maiused oleksid enam-vähemgi mõistliku koostisega ja et ta ostaks maiustusi vaid neil päevil, kui ta on pikemalt jalutanud ja hüppenooriga hüpanud või kehalise tunnis käinud, st et tal ei oleks üleliigset kulutamata suhkruenergiat keres), rahapäeviku pidamise nõudel on rohkem selline kasvatuslik, tulevikus majandamiseks ette valmistav eesmärk.
Regulaarseid sissetulekuid ehk taskuraha E’l siiani olnud ei ole (peamised sissetulekud on olnud sünnipäevad ja korrad, kui ma ei ole ise viitsinud Väikevenda magama panna ning olen teenust sisse ostnud) ja jutuks tuligi see täna, kui E isalt mingit laenuks antud raha tagasi nõudis ja H ettepaneku tegi, et me võiks lapsele pangakonto teha, kuhu saaks kohe laenu võttes (endal ju kunagi sularaha ei ole, kui vaja on) ülekande teha. See viis omakorda mõtteni, et E võikski arveldada omaenda pangakaardiga – see muudaks väljaminekute kontrollimise tema jaoks rahapäevikust sootuks lihtsamaks. Tellisin talle LHV noortekaardi ja leppisime kokku, et ta võiks taskurahaks saada 8€ kuus.
Kuidas teile see summa tundub? E ise ütles, endal silmade asemel dollarimärgid, et tema jaoks on 8€ kuus nagu kaheksa miljonit. 😀 😀 😀 Ja kui vanalt teie lapsed taskuraha saama hakkasid? Kas olete ka rahatarkuse arendamisega juba kuskilt otsast algust teinud? Ma ise mõtlen, et minu elluastumine, ehkki muudeski küsimustes väga raske ja turbulentne, oli täis väga halbu finantsotsuseid (sh paar SMS-laenu jooksvate kulude katteks), ja ehkki ma muidugi plaanin (kui jumal lubab) juures olla ja lapsi nende iseseisva elu hakul toetada, võiks tunnetus, mismoodi rahaga ümber käia, neil juba algusest peale kuidagi luuüdi sees olla, et nad saaksid võimalikult varakult oma parimat elu elama hakata.
