“VÄIKEVEEEEEEEEENDSAEIMAHUSIIIAAAAA!”, kuulsin Virsikut hüüdmas ja tõttasin vannituppa. Avanenud vaatepilt?
Hindamatu.
Üks vend käputas muljetavaldaval kiirusel vannituppa kui veesolinat kuulis ja ei lasknud mähkmel ega t-särgil EGA kaussi juba tematagi täitnud suurel õel end vette ronimast takistada. Veits sürr, et nad enam-vähem ühesuurused on, ehkki neil kolm aastat vanusevahet on?! See on meie perepiltide kullavaramu kindel TOP10 kandidaat – juba näen vaimusilmas, kuidas tulevase väimehe ja/või minia nina ees sellega esmakohtumisel lehvitan.
Meil oli täna vanni- ja saunaõhtu, sest tüdrukud käisid issiga ratta- ja Stigosõidul ning naasesid üsna niiskete, poriste ja jahedatena. Virsik ronis kohe pesukaussi, Kroonprintsess demonstreeris KUI oma isa tütar üks inimene olla võib ja jäi veel mõneks ajaks papaga ühes õue rattaid läikima lööma. 😛
Rattasõit on meil nüüd uus kuum teema – pidev harjutamine käib! Sekka ka mõned kraavi kukkumised (quite literally, muide), millest ka porised retuusid, aga muidu läheb ikka väga uhkelt! Suur inimene kahel rattal. 🙂
Mina kolisin väiksed hülged plekkvanni ja valasin sekka kõik mustmiljon vannimänguasja. Tükk aega askeldasid sedasi kahekesi. Kui Kroonprintsess tuppa jõudis ja kurtis, et marukülm on, olin mina juba sauna sooja pannud ja nii istusimegi tükk aega plikadega kolmekesi laval ja viskasime leili. Nemad, sest nad olid külmad nagu jääpurikad ja mina, sest mul on näonahk neil päevil kohutavalt vinniline ja saunast on neil puhkudel kasu küll. Või mulle vähemalt meeldib nii mõelda.
Oli niisugune vaikne ja kodune pühapäev, mil vanni- ja saunajutud ongi päeva kõige põnevamad jutud. VÄGA kosutav vaheldus harjumuspärasele rööprähklemisele! Ja eriti toredaks tegi nädalavahetuse see, et käisime laupäeval lastega teatris ja õhtul Igori sünnipäeva tähistamas (ja enne seda Barbara ja Krisi juures takeouti söömas, mis oli ka väga nummi). Kahekesi kõrtsus käimine pole kuueaastase väikelaste karjatamise perioodi järel (vältel…) just kõige tavalisem asi meie elus, aga kangesti lõbus on küll, kui see parasjagu aset leidma peaks. Ja mis veel selle nädalavahetuse juures mega oli, on see, et H taat meil külas käis. Ta kolib meile talveajaks naabriks (meile seltsiks, nagu Virsik öelda tavatseb) ja ööbis täna esimest korda oma talvekorteris ning tuli meile hommikust sööma. Tore nii, kui ta meile lähedal on ja hea, et end uues kohas juba hästi tunneb. Homme algab väga lahe ja intensiivne töönädal ning vaikselt on aeg reisiks valmistuma hakata. Hoidke pöialt, et Virsiku ID-kaart valmis saaks. Me nimelt avastasime, et tema oma on ainus, mis kusagile haihtunud on. Oih! Aga taotlesime kiirkorras, nii et tegelikult ei tohiks ohtu olla, et see valmis ei jõua. Ma küll olen sõna otseses mõttes nädal aega järjest rakkes, nii et ma täpselt ei tea, kes selle hunniku inimesi ja nende seitse(sada) asja Küprosele lendamiseks valmis paneb, aga küllap see Puškin on. Kes muu!
Niisugused pühapäevavärgid siinpool. Head ööd ja ilusat uue nädala algust!