(Postitus sündis koostöös LEGOga)

Meil on kuu aega vahelduva eduga erinevad tõved majas olnud (minul muidugi allergia, peaasjalikult) ja sellega seoses veetsid lapsed terve ülemöödunud nädala kodus. Terve nädal teineteisele kodus närvidele käimist (kusjuures emme, kellel pole ka enam nii mitmel päeval nädalas lapsehoidjat, teeb ju tööd, mitte ei tegele lastega – häbi-häbi…) mõjus meie tütarde omavahelisele suhtele leebelt öeldes laastavalt. Tülid olid kerged tulema, kadedustunded kerged tekkima, õues käia ka vahepeal üldse ei saanud (sest kõrvapõletik) ja nii olime siin kõik ühel või teisel põhjusel mööda seinu üles ronimas…
Kui tüdimus teineteisest oli parasjagu haripunktis, saabus aga suur kastitäis midagi, millest meie majas kunagi ära ei tüdineta – LEGOsid! Oh siis seda elevust uutest mänguasjadest. Ja enne kui ma näitan teile, milliseid vingeid üllatusi meile (ja muidugi ka teile!) saadeti, pean ütlema, et issand olgu kiidetud laste tervenemise eest. Nädal aega lasteaias (samas rühmas küll, aga ikkagi) ja nüüd mängitakse vahetpidamata nagu parimad sõbrannad muiste. Huhhhhh, milline kergendus!


Kõige populaarsem LEGO sari on meie majas muidugi Friends. “Frendsaiased”, nagu E nad kunagi ammu kuulmise järgi (telekas reklaamitakse “LEGO Friends sarja”, mis kõlas lapsele nagu “Frendsaias”) on meie maja kõige popimad mänguasjad. Nendega mängitakse läbi muinasjutte kurjadest nõidadest ja vangistatud haldjatest, matkitakse elulisi stseene lasteaiast ja tehakse esimesi harjutusi ettevõtluses, mängides kohvikut, poodi ja misiganes muid ägedaid rollimänge.
Ülemisel pildil olev komplekt, mida mina algselt mullivanniks pidasin, on tegelikult südamekujuline LEGOdest ehitatud (neljane ehitas, see oli talle absoluutselt jõukohane) karp Friendsite ja nendega kaasas käivate vidinate hoiustamiseks. Laod klotsidest karbi, paned sinna sisse kõik oma pisividinad, mida kuhugi kaasa tahad võtta, ja paned kaane peale. Vidinate näol on kaasas erinevad sõbrad ja hulk kostüüme, mida neile selga sobitada. Ja nagu te võib-olla juba teate – meie lapsed ja kostüümid… Me küll LEGOde laialitassimist ei soosi, aga samas ei soosi me ühegi mänguasja laialitassimist, ja ikkagi on maja pidevalt tüdrukute tekitatud kultuurikihi all. :)))



Muidugi ei olnud ka meie poisut ära unustatud. Püsti seistes ta suure pappkasti põhja ei ulatunud – küünitas mis ta küünitas – aga külili kasti sisse ronides sai oma varanduse ise välja õngitsetud. Oh seda tema elevust! Muudkui “uoooooou” ja “uaaaaau” kostis poisu suust – ta hõljub meil siin õdede mõjutusel küll sageli haldjakleitides ringi, aga midagi pole teha: poisu jääb ikka poisuks. Sellist auto-, bussi- ja kopaentukat nagu tema juba teist ei… who am I kidding? Enamus poisud on ju sellised!





Samal ajal kui poisid põrandal DUPLO-autodega põristasid ja pläristasid, algas köögilaua taga peenem näputöö. Väga paljud emad ütlevad, et nad juhendi järgi komplekteerimist üldse vajalikuks ei pea ja innustavad pigem LEGOmängule loominguliselt lähenema. Mina ei näe, et üks teist välistama peaks – esimese asjana suuname neid alati komplekti juhendi järgi kokku panema, sest teist nii head peenmotoorika- ja koordinatsiooniharjutust on raske leida. Ruumilise juhendi järgi aru saada, mispidi joonis on ja mispidi ehitis sinu ees, kui mitmendast täpist alates tuleb järgmine klots paika panna, millist tükki vaja leida on, kas suuremat või väiksemat… väga hea ajugümnastika. Kaua need esialgsed ehitised muidugi koos ei püsi ja edaspidi käib ehitamine ikka omaenda kujutlusvõime järgi. Juhendid hoiame siiski alles, kuid enam kui ühel korral ei ole neid veel ette võetud. Ehk kunagi hiljem. 🙂



E – koolilaps nagu ta meil nüüd varsti on – paneb suuremaid ja keerulisemaid komplekte ise kokku. Omaette nokitseb, ja kui teda vahepeal kõnetada, võib ta kõneleja vaigistamiseks demonstratiivselt käe ette tõsta, sest keskendub parajasti ja loendab juppe. Väga lahe on vaadata, kuidas keerukas ehitis kerkib ilma, et täiskasvanul hetkekski sekkuda vaja oleks.

Kõige parem hetk saabub muidugi siis, kui komplektid on valmis, mängud on täies hoos ja kell on küll selgelt liiga palju, aga teisest toast kostuv ULMEPÕNEV narratiiv on nii kihvt, et süda ei luba lapsi magama kupatada. Nii palju tegelasi, kostüüme, mida neile selga panna, erinevaid ägedaid detaile, millega mängu elulisemaks ja rohkem “päriselu” moodi muuta saab… seisin lihtsalt totakalt naeratades ukselävel ja piilusin, kuidas tüdrukud suure õhinaga põnevusfilmi stsenaariumi meenutavat mängu mängisid.


Koostöös LEGOga kingin ka kahele teist uue komplekti avastamise rõõmu. Loosi lähevad kaks toredat DUPLO komplekti – numbrirong ja kõige vahvam loomadega komplekt, mida minu silmad näinud on!
Loosis osalemiseks Instagramis kliki SIIN ja kui tahad võita Facebookis, kliki SIIN. Head loosiõnne!