arvustus

Värvisin hennaga juukseid…

January 11, 2019~ arvustus, edevus, juuksed

Kuna ma juuksuris juba kaks aastat käinud ei ole (sest ma… noh… olgem ausad: ei raatsi), olen vahepeal mõelnud kodus juuste värvimisele. Pärast suviseid pleekimisi ja meresoola ja nädalaid (ehitus)tolmu sees, lohakas krunnis juustega poodi ehitades olid juuksed juba tükk aega päris nilbed, mistõttu ostsin poest kaks pakki mingusugust harilikku poejuuksevärvi ja värvisin laigulised ja pleekinud juuksed ühtlaselt tumepruuniks. Värv oli lõpuks ilus ja ühtlane, aga protsess ikka üsna ebameeldiv – natukene haisev värv, erinevate tuubide kokku mökerdamine, nahale sattudes ülikergelt määriv värv (mis tegelikult päris kohe ikkagi päris maha ei tule) ja loputades rõvedalt kuivad, krudisevad ja rikutud juuksed. Pärast kaasasoleva palsami kasutamist on juuksed muidugi imelised, aga miks nad ei peakski imelised olema, kui nad mõnusa libeda silikoonikihi all on… 🙂

Et tavalistes poejuuksevärvides ning nendega kaasasolevates palsamites sisalduvad koostisosad on täpselt niisugused asjad, mida ma oma igapäevaelus vannitoariiulile mitte mingi nipiga ei luba, olen ma juuste värvimisest pikalt hoidunud. Kuni leidsin enda jaoks väga huvitava alternatiivi!

Kuna ma olen täpselt nii glamuurne ja käin täpselt mitte kunagi poes, ostsin juuksevärvid eCoopi allahindluselt. Tegemist on Tints of Nature Henna Cream kodukasutuseks mõeldud (salongisari on ka olemas ja Eestis kättesaadav, vaatasin) poolpüsivärviga (toonis Chocolate Brown, tavahind Coopis 11,49€), mis koosneb väidetavalt looduslikest ja sertifitseeritud koostisosadest. Tootja lubab tulemuseks sügavat šokolaadipruuni juuksevärvi ning terveid ja läikivaid juukseid.

Mul ei olnud selle värvi suhtes üldse kõrged ootused, sest ma ei tea tootjast midagi ja hennaga värvimine, mida ma kunagi varem teinud ei olnud, kõlas nagu jube mökerdamine, mis soovitud tulemust niikuinii ei anna. Eelarvamused, noh. Aga kuna asi oli soodushinnaga ja ma püüan ju tegelikult hakata normaalseks inimeseks (loe: viia end kurssi kõikvõimalike alternatiivtoodetega, et kõigist mulle ja loodusele kahjulikest asjadest ükskord loobuda osata), otsustasin kaks karpi värvi (nii palju kulub mul tavaliselt ka tavavärvi) endale ostukorvi klikkida.

Enne: kammimata ja pesemata hommikukahused juuksed, mida pildil näete, olid ebaühtlast värvi – otstest pleekinud ja juurte juurest tumedamad ja minu enda loomulikku, pisut külmemat tooni – mis oli ka põhjus, miks ma üleüldse värvimist kaalusin. Tegelikult olen ma pikkadest juustest üldse täiesti tüdinenud ja tahaks need õlgadeni lõigata, aga inimesed mu ümber ei ela mu plaanile eriti palavalt kaasa. 😀

Ehkki karbis on pakike šampooniga ning pudel värviga, millele lisaks ka kindad ning kilemüts, on pakendikogus siiski poevärvikarbi omast tagasihoidlikum. Et pakendivabalt läbi ajada, tuleks päris hennavärv ilmselt ise kokku segada ja vajaminevaid koostisosi suuremas taaras tagavaraks osta. Kes õige hennaga värvivad või seda teinud on, võiksid kommenteerida, kas hennavärvi kokkusegamine endale meelepäraseks tooniks on niisugune asi, mida üks peaks mingil põhjusel (pakendisodi kokkuhoid, rahaline sääst, puhtamad koostisosad) harrastama peaks?

Kui tavaliselt tasub värvida pigem pesemata juukseid, siis selle juuksevärvi puhul kästakse pea kaasasoleva sügavpuhastava šampooniga esmalt rasust ja muude toodete jääkidest korralikult puhtaks pesta ning alles seejärel värv peale kanda. Šampoon tegi juuksed vastikult puhtaks, krudisevaks ja… heinaseks – täpselt niisuguseks, nagu poevärv juuksed pärast värvimist kuivatab ja mille tagajärjel sa kõiki maailma silikoone sisaldava palsamiga möksima pead, et oma vaeste juuste algne seisukord vähemalt näiliselt taastada. 😀

Seejärel tuli karbist välja võtta värv ning see puhastesse juustesse kanda. Mökerdamist oli PALJU vähem kui ma kartsin. Kusjuures vähemgi kui tavalistel poejuuksevärvidel – värv oli pudelisse juba valmis segatud. Hindan seda selle toote juures VÄGA kõrgelt ja valiksin juba ainuüksi sellepärast kõigi värvide seast niisuguse Tints of Nature’i looduslikuma variandi.

Juuksevärvi kogus pudelis oli väga lahke – mul on küll praegu väga pikad ja paksud juuksed, aga poolpikkadesse juustesse jaguks ühest pudelist vabalt, mulle tundub. Värvi lõhn on äärmiselt (!!!) meeldiv ja selle pealekandmine lihtne.

Pärast värvi kõigepealt hoolikalt juurtele ja kuklasse kandmist, plökerdasin ülejäänud pudelite sisu šampooni kombel juustesse nii, et kõik ühtlaselt märg oleks, mudisin mõned minutid, keerasin pealaele krunniks ja tõmbasin pakendiga kaasas olnud kilekoti mütsiks pähe. Üsna ebaoluline lisa sellele pakendi sisule – sama töö teeks kuus korda paremini ära selleks otstarbeks varutud korduvkasutatav müts või harilik poekilekott, mida ma niigi korduvkasutan ja alles hoian.

Värv kästi pähe jätta 30-40 minutiks, seejärel välja pesta kuni loputusvesi on värvitu ning siis omaenda hariliku palsamit juustesse kanda. Loputades olid juuksed nagu intensiivse ravikuuri läbinud – kui harilikult on poevärviga värvitud juuksed pärast värvimist tuntavalt kuivad ja vastikud, siis selle Henna Cream värvi peashoidmise järel olid nad pehmed, terved ja siidised. Ma olin niiii positiivselt üllatunud! Väga positiivne oli ka see, kui kergelt nahale läinud värv maha tuli. Ei olnud vaja mingit suuremat nühkimist ja kraapimist ning mu kõrvad ei näinud veel kaks päeva pärast värvimist välja, nagu mul oleks mingisugune kole nahahaigus. Boonus!

Müügiargumendid karbil ja lisatud ning lisamata jäänud koostisosade nimekiri.

Minu meelest on seda nii hästi tunda, kas juuksed on päriselt terved või lihtsalt “silikooniga plaasterdatud”. Selle värviga värvimise tagajärjel on mu juuksed nii siidised ja läikivad ja niisutatud ning värv ühtlane ja imeilus. Ma läksin õhtul pärast värvimist niiskete juustega magama, ei näinud lõpptulemust, ärkasin hommikul üles ja ehmusin unise peaga peegli ette kakerdades täiega ära – mu padjakuivad juuksed olid lisaks käega katsumisele ka peeglist vaadates NII siidised ja ilusad ja head!

Kas teie käite regulaarselt juuksuris nagu tõelised naised või olete ka koonrid nagu mina? Millega teie ise juukseid värvite?

Olen oma leiuga väga-väga rahul ja värvin selle värviga kindlasti teinekordki. See ei ole keskkonnasäästu seisukohalt täiuslik lahendus, aga edasiminek igatahes – eriti, et see ju nahale (hingamisteedele, silmadele…) nii palju leebem ja tervislikum variant on. Ja tulemus on tõesti KORDADES parem kui ma oleksin võinud arvata. Soovitan kahe käe ja jalaga!

Uued raamatud, vanad lemmikud ja lugemisest üleüldiselt

April 2, 2016~ arvustus, il faut cultiver..., literature

raamat2

Meie pere jaoks on unejutud kõige iseenesestmõistetavam osa meie argirutiinist ja lugemine toimub kaks korda päevas – lõuna- ja ööune eel. Olen kindlal veendumusel, et raamatute abil võib lapsepõlv kujuneda tavalisest sadu kordi huvitavamaks ja mängud seda põnevamaks, mida rohkem lugusid ühe väikese inimese pähe koguneb. Rääkimata sellest, kuidas lugemus inimese olemust defineerib ja mismoodi silmaringi avardab. Leian, et raamatutarkust alahinnatakse kahetsusväärselt tihti ja näen, kuidas internetis arvamusliidritena esinevatel inimestel kasvõi kõige klassikalisematest lasteraamatutest omandatavad tarkused selgelt vajaka on jäänud…

Kroonprintsess hakkas raamatute vastu suurt huvi tundma juba õige varakult ning pooleteise aasta vanuses olid tal selged kõik traktorid, kuumaõhupallid, kombainid, gerberad ja koolibrid, mis ta pildiraamatutest vastu vaatasid. Esimese unejutuna hakkasime talle ette lugema Ellen Niidu “Suurt maalritööd”, mis oli lahutamatu osa H lapsepõlvest ja mis paelus väikelast juba ainuüksi oma kaunite illustratsioonidega. “Suur maalritöö” on siiani meie vaieldamatu lemmik ja peale Virsiku ei ole selles peres küll ühtki inimest, kellel terve raamat sõna-sõnalt peas ei oleks. Võite kindlad olla, et jõuluvanalt kingipakke lunastades kulub see trikk marjaks ära. 🙂

Mõned meie pere lemmikraamatutest

Edasi tulid meie ellu Roosad Pirukad, Õunarüübid ja Videvikusärad – suur ponihullus ei toonud kaasa üksnes meie kodutare mattumist ühtlase ponikihi alla, vaid ka poniteemalised multifilmid ning raamatud. Kuigi olin ponitemaatika suhtes esiti (leebelt öeldes) skeptiline olnud, selgus peagi, et ponilood on üllatavalt kenasti kirjutatud, südamlikud, pisut humoorikad ja vägagi õpetlikud. Lugesime ja loeme neid lugusid tänaseni suure-suure rõõmu ning huviga! Mida ei saa öelda ühe kohutava Barbieraamatu kohta, mille Kroonprintsess kunagi jõulukingiks sai ja mis on nii rumal, halb ja pikk, et paha hakkab. Arvake, kas Kroonprintsess pidas seda tükk aega Maailma Parimaks Raamatuks, mida talle iga päev vähemalt korra ette lugeda tuli? Konkurentsitult raskeim aeg mu elus…

Nüüd on käes aeg, mil Kroonprintsess on raamatute lugemiseks sada protsenti küps* – seda muidugi juhul, kui loo sisu teda haarab. Sünge ja psühholoogiliselt raske sissejuhatusega “Võlur Oz” (mille ta raamaturiiulilt ise välja valis) oli tema jaoks igav ning olles esimesed paar peatükki kannatlikult ära kuulanud, palus ta lahkelt luba joonistama suunduda. See aga oli seni ainus raamat, millega me edu saavutanud pole. Nelja aasta vanuses on meie laps võimeline end raamatukangelastega samastama, pisut keerukamaid kirjanduslikke kujundeid enda jaoks lahti mõtestama, vihjeid haarama ja järgmiste lõikude sisu ette ennustama ning loetut (kuuldut) hiljem täiesti arusaadavalt ja detailselt edasi jutustama. Tänu sellele oleme talle muuhulgas ette lugenud “Klaabu”, H. C. Anderseni “Vankumatu tinasõduri”, Charles Perrault’ muinasjutukogumiku, “Naksitrallid”, Juhan Saare “Mängu”, “Bullerby lapsed”, “Pipi Pikksuka”, Roald Dahli “James ja Hiigelvirsiku” ning Carlo Collodi “Pinocchio”.

raamat4

Viimased kolm osutusid eriti suurteks hittideks ja on, olgem ausad, ka ühed tõeliselt toredad ja lustakad lasteraamatud, mida kindlasti kõigile väikestele raamatusõpradele soovitame. “Pinocchio” on tempokas seiklus, mille käigus tuleb ette ebamaiselt palju erinevaid äpardusi ja mis on üsna konkreetne sõrmeviibutus kõigi laiskade ja lohakate suunas. Vaatamata üsna rangele moraalile on jutustuse toon siiski südamlik ja lapsesõbralik, mistõttu sobib see ka vaatamata mõningatele küllalt… värvikatele olukorrakirjeldustele ka väiksematele lastele. “James ja hiigelvirsik” on Roald Dahlile iseloomulikult humoorikas ja fantaasiarohke seiklus, mille pisike peategelane on kurjade täiskasvanute süül kannatanud karjuva ebaõigluse all, millest uute toredate sõprade (ja muidugi ka terakese maagia) abil pääseb. Miks me “Pipi Pikksukka” armastame, ei pea ma teile vist pikemalt selgitama…

raamat3

Minu meelest ei ole ainutähtis, et raamat oleks sõnastatud lapsele eakohases keeles. Oluline on lapsele talle võõraid sõnu, väljendeid ja kõnekäände jooksvalt lahti mõtestada. Muidugi on oluliselt lihtsam sõnad lihtsalt ennetavalt asendada, et mitte diskussiooni langeda ja ülearu aega viita. Tegelikkuses on see aga kergema vastupanu tee – selmet lapsele lugedes sõna “karabinjeer” asemel “politseinik” öelda (mul ei tulnud paremat näidet pähe ja me loeme parasjagu Pinocchiot :D), on mõistlik võõras sõna siiski välja öelda ja põgusalt selgitada, mida see tähendab ja miks selline sõna üleüldse olemas on. Iga väiksemgi selgitus avardab lapse maailmapilti ja aitab tal teksti üha paremini haarata ja analüüsida. Olen õppinud, et väikelast ei ole kunagi mõtet alahinnata – nende õppimisvõime ja teadmisjanu on hämmastavad ning ei ole midagi, mis nende jaoks liiga raskestimõistetav oleks. Lisaks teen ma iga natukese aja tagant või enne lugemahakkamist pausi, et Kroonprintsessile küsimusi esitada ning paluda tal loetut mulle oma sõnadega ümber jutustada. Mis eelmises peatükis juhtus? Miks peategelane tundis hirmu või kurbust? Miks juhtus nii nagu juhtus, miks öeldi seda, mida öeldi, miks ühel või teisel teod olid nii- või naasugused tagajärjed? Nii aitame me teineteisel raamatu sisu paremini mõista ja muudame koosveedetud hetked mõtestatud kvaliteetajaks, mis on igasuguse ühistegevuse juures äärmiselt oluline moment – et kõik osapooled oleksid hinge ja südamega asja juures. Mina elan ette lugemisse 100% sisse, naudin igat hetke ja püüan alati kõigile värvikamatele karakteritele oma hääled anda, et neid teineteisest eristada. Kui ma viimati lugedes lombaka rebase häält tegin, kõlas see nii hirmsasti, et väike Virsik ärkas teises toas üles. 😀

Uued lasteraamatud meie kollektsioonis

Tänase rahvusvahelise lasteraamatupäeva puhul hüppasin läbi Järve Keskuse Apollost, kust lootsin leida oma lapsepõlvelemmikud Roald Dahli “Matilda” ja “Suure Sõbraliku Hiiglase”. Viimane oli müüja sõnul maailmast otsa saanud ja kui kirjastus seda juurde trükkida ei otsusta, ongi sellega kõik. Mida kuradit? Te võite umbes ette kujutada mu üllatunud tõllarattaid, kui ta mulle seda selgeks teha üritas. “Matilda” pühadust õnneks sel moel veel ei teotata ja lisaks leidsin veel kolmese komplekti Karlssoni-raamatuid, mis olid uskumatu 13€peale alla hinnatud. Et Kroonprintsess on varsti samanimelist muusikali vaatama minemas, on igati paslik materjali juba täna läbi töötama hakata. Pinocchio saabki kohe läbi! Mida teie lastega viimati lugesite? Kas loete iga päev?

* Ise lugemisega läheb veel aega – ta tunneb küll tähti ja kirjutab neid, veerib kokku ja saab kergemate sõnade lugemisega hakkama, ent raamatute lugemisest on veel vara rääkida.

Tried and tested: Organic bean spaghetti

September 17, 2015~ arvustus, mis täna õhtusöögiks on?

nuudlid1 When we were packing to head back home, mom pulled these out of her pantry and told us to try them out. I’m a liiittle bit sceptical towards these kinds of products (weird healthy alternatives as substitutes for “normal” food), but if there’s anything I find even worse, it’s fast carbs like pasta and white bread. Don’t get me wrong – I love me some pasta – but I’m well aware of how bad it is for my body. Bean spaghetti sounded pretty intriguing and promising so we gave them a shot last night and oh my GOD were they delicious! No weird flavor, great texture (perfectly al dente), no sticking together… I’m genuinely impressed! I’m not sure where one can get these here in Estonia (or online), but if you do – let me know! I would be very happy to replace our plain flour spaghetti with these every once in a while. 🙂

// Kui me parasjagu asju pakkisime, et Rootsist tagasi koduteele asuda, võlus emme oma sahvrikapist need kolm pakki välja ja käskis meil need järgi proovida. Ma olen sedasorti toodete (veidrate tervislike asjade, mis peaksid justkui “päristoitu” asendama) vastu piiiiiiisut skeptiline, aga kui on üldse miski, mis minu meelest neist veel hullem on, on selleks “kiired” süsivesikud nagu nisujahumakaronid ja sai. Ärge minust valesti aru saage – ma jumaldan pastat – aga ma tean samas ka, kui halb see mu kere jaoks on. Oaspagetid kõlasid hästi põnevalt ja paljulubavalt, mistõttu andsime neile eile õhtusöögi ajal võimaluse ja oh sa ISSAND kui head need olid! Ei mingit kentsakat kõrvalmaitset ega kokku kleepumist ja suuurepärane tekstuur (ideaalselt al dente)… ma olen siiralt üllatunud! Ma küll ei tea, kuskohast neid (või analoogseid tooteid) Eestist saada võiks ja googeldamine ei andnud tulemusi, aga kui teie teate – andke teada! Oleksin väga õnnelik, kui saaksime oma hariliku nisupasta aeg-ajalt nendega asendada. 🙂
Edamame (immature soy bean, basically) bean spaghetti and pork tenderloin in a teriyaki sauce featuring capsicum, onions, cashews and garlic. Yummie like you wouldn’t believe!

// Edamame (põhimõtteliselt toorestest soja)ubadest spagetid koos teriyakikastmes sea sisefilee, paprika, sibula, India pähklite ja küüslauguga. Õõõudselt nämma!

My summer beauty favorites: Dove, Schwarzkopf, Sephora, Lumene and Margaret Dabbs

July 31, 2015~ arvustus, edevus, meik & nahahooldus

suvii This summer hasn’t exactly been great in terms of sunny weather and warmth, but I have to say I don’t really mind. We’ve still had tons of fun and beautiful moments so the fact that we haven’t been sweating much while experiencing it all doesn’t really matter. Especially if one can get both her golden tan and perfect sun-bleached hair from a bottle. I’ve already told you about my make-up and hair routines so I thought I’d do a post on my summer favorites as well. 🙂

// See suvi pole päikeseliste ilmade ja õhusoojaga just hiilanud, aga ma pean ütlema, et see ei kõiguta mind kuigivõrd. Meil on sellele vaatamata väga tore olnud ja sellest nagu polegi midagi, et me kõigi oma seikluste ajal higistama pole pidanud. Eriti arvestades, et nii mu kuldne päevitus kui ka ideaalne “päikesepleegitatud” juuksevärv tulevad pudelist. Ma olen teile oma meigi- ja juuksehooldusrutiinidest juba rääkinud ja mõtlesin, et teen ka oma suvistest lemmikutest postituse. 🙂
As I said, we haven’t gotten a lot of sunshine this summer and sunbathing is really time-consuming and boring (and unhealthy, to say the least) anyway so why not get your tan from a bottle? If you’re the last person in the world who hasn’t tried Dove’s Summer Glow self-tanner yet, I suggest you do so. Actual tanning lotions intimidate me and seem like a little too much work for my liking. Dove’s is like any other moisturizing lotion with the benefits of self tanners. It doesn’t smell bad, moisturizes well and leaves no streaks what so ever.

// Nagu ma ütlesin, ei ole see suvi meid päikesepaistega kostitanud ja niisamagi on päevitamine minu meelest aeganõudev ja igav (kõigele lisaks veel hirmus kahjulik ka), nii et miks mitte hankida jume hoopis pudelist? Kui sa oled viimane inimene maailmas, kes Dove’i Summer Glow isepruunistavat kehalosjooni veel proovinud pole, soovitan sul seda teha. Nö. “päris-isepruunistajad” hirmutavad mind ja nende kasutamine näib mulle õige pisut liiga suure jändamisena. Dove’i oma on nagu iga teine niisutav kehalosjoon, kuid sisaldab ka isepruunistavaid boonuseid. See ei haise, niisutab hästi ja ei jäta mingisuguseid laike ega rante.
This is my second bottle of Lumene’s Bright Now Vitamin C Dry Skin Cocktail (phewh!) and I love it. It’s a paraben-free conditioning bioactive oil complex with cranberry and cloudberry seed oils and is meant to be used as a serum underneath your day or night cream. It smells divine and looks really cool in its handy little glass bottle. The product is light and refreshing, but moisturizes well and really nourishes my super-dry skin and gives it a lovely glow. Definitely recommend it!

// See on minu teine pudel Lumene Bright Now Vitamin C Dry Skin Cocktaili (huhh!) ja ma armastan seda. See on parabeenivaba ja niisutav õlide kompleks jõhvika- ja murakaseemneõlidega, mis on mõeldud päeva- või öökreemi all seerumina kasutamiseks. See lõhnab taevalikult ja näeb oma käepärases pumbaga klaaspudelikeses väga efektne välja. Toode on suviselt kerge ja värske, kuid niisutab hästi ja toidab minu kõrbekuiva nahka ideaalselt, jättes selle kaunilt kumama. Soovitan seda kindla peale!
Remember I was looking for a nice body shimmer a month or so ago? I ordered Margaret Dabbs’ Shimmer Spray from a sale at allbeauty.com and it was a wonderful surprise. I’ve really grown to like citrusy aromas lately and this emu oil based “glamorous body treatment” smells of lemon myrtle. The shimmery particles are beautifully golden and leave the skin looking just as I imagined it should. I couldn’t find it online but if you ever come across it, buy it!

// Kas mäletate, et otsisin kuukene tagasi kehasädelust? Tellisin Margaret Dabbs’i Shimmer Spray allbeauty.com’i allahindluselt ja see oli tõeline üllataja. Mulle on tsitruselised lõhnad viimasel ajal hirmsasti meeldima hakanud ja see emuõli baasil valmistatud “glamuurne kehahooldus” sisaldab imelise lõhna ja paljude heade omadustega sidrunmürri. Sädelevad osakesed on kaunilt kuldsed ja jätavad naha täpselt selliseks, nagu ma ühelt kehasädeluselt ootan. Ma ei leidnud seda enam netist, aga kui seda kunagi kusagil kohtate, ostke ta kindlasti ära!
Sephora’s Softening Facial Mist is divine – it refreshes and moisturizes the skin and leaves it feeling really fresh and soft. It has a wonderful smell, is formulated without parabens or alcohol and contains lotus extract. The perfect summer product!

// Sephora Softening Facial Mist (näosprei) on jumalik – see värskendab ja niisutab nahka ning jätab selle mõnusalt pehmeks. See lõhnab suurepäraselt, on parabeeni- ja alkoholivaba ning sisaldab lootusekstrakti. Ideaalne suvetoode!
I’ve loved Schwarzkopf’s Blonde bleaching spray ever since I was platinum blonde yeaaaaars ago (remind me to do a reminiscent post on all my hair colors some day!) – it’s pretty much blonde in a bottle! If you want a sun bleached surfer look or are just looking to freshen up those outgrown roots, this is the product for you. It’s a gradually lightening spray that contains ammonia and hydrogen peroxide, has great bleaching qualities, but doesn’t dry the hair out. I strrrongly recommend it to anyone who’s looking for a lighter shade this summer, wants a natural ombre or is a natural brunette with bleach blonde hair, in which case this is a great go-to product if your outgrowns are starting to show. 🙂

// Ma olen Schwarzkopf’i Blonde pleegitavat spreid armastanud sellest ajast, kui ma aaaaastaid tagasi plaatinablond olin (tuletage mulle meelde, et ma ühel päeval kõigist oma juuksevärvidest postituse teeksin!). Kui soovid päikesepleegitatud surfari-look’i või otsid lihtsalt midagi, mille abil väljakasvanud juuksevärvi pisut värskendada, on see toode sinu jaoks. See on järk-järgult helendav sprei, mis sisaldab ammoniaaki ja vesinikperoksiidi, pleegitab hästi, aga ei kuivata juukseid ära. Soovitan seda kõigile, kes soovivad suvel pisut heledamat juuksevärvi, loomuliku tulemusega ombre’t või on blondiks värvitud brünetid, kes peavad iga natukese tagant juuksejuuri värskendama. 🙂
Last, but not least – one of the best discoveries I’ve made in a long time. My mosquito bites always swell up and itch like mad so I’ve tried many (supposedly) soothing products. None have helped – until now! After Bite comes in a handy little pen-shaped tube and it’s very easy to apply. It contains and reeks of ammonia, but it works. I definitely recommend it if you’re allergic to insect bites and are looking for a way to relieve the symptoms. P.S. It also comes in a milder version that’s meant for kids. 🙂

// Viimane ja teistest mitte vähem oluline toode ning üks parimaid avastusi, mille ma üle pika aja teinud olen. Mu sääsehammustused lähevad alati kohutavalt paiste ja sügelevad hirmsasti, mistõttu olen proovinud väga paljusid (väidetavalt) putukahammustusi leevendavaid geele, salve ja kreeme. Mitte ükski ei ole aidanud – kuni praeguseni! After Bite on käepärases markerikujulises tuubis ja seda on väga lihtne peale kanda. See sisaldab ammoniaaki ja haiseb vastavalt, aga vähemalt töötab. Soovitan seda kindlasti kõigile, kes, nagu minagi, on putukahammustuste vastu allergilised ja otsivad midagi, mille abil sümptomeid leevendada. P.S. Seda on lisaks saadaval ka õrnematoimelises lasteversioonis. 🙂

_______________________________________________

I’m planning to do a giveaway with one of these products soon. Can you guess which one?

// Loosin ühe neist toodetest teie vahel varsti välja. Kas oskate aimata, millise?

Arvustus: Kohvik Kardemon Nõmmel

July 1, 2015~ arvustus

Nõmmel avati mõni aeg tagasi uus kohvik nimega Kardemon. Eelmisesse seal tegutsenud kohvikusse polnud ma vaatamata meie jaoks soodsale asukohale oma jalga kordagi tõstnud, aga kui sõbranna uues kohas ühel ilusal päeval einestamas käis ja oma kogemusi meiega jagas, otsustasime ise ka asja kohemaid ära proovida. Visuaalselt on kõik väga ilus ja põnev – mina kui suur detailipedant ja “trükisepede” hindan kõrgelt investeeringut kõiksugu ilusa disainiga siltidesse, logodega lõikelaudadesse ja ilusatesse menüüdesse (ärge peitke ilusaid menüüsid leti äärde nurka, kliendid ei näe neid ega saa neid sealt kätte, kui keegi teine leti ees seisab!). Kujundus ei ole ühe söögikoha juures mitte vähe oluline konstruktsioonielement ja sellega on Kardemonis igatahes vaeva nähtud. Interjöör on lihtne ning kena ja vanale, küllaltki inetute põrandaplaatidega ruumile on uue (Ikeast pärit) mööbliga värske ja mõnus ilme antud.
kardemon5 Nüüdseks oleme seal käinud kolmel korral ja võin öelda, et uue koha kõige suuremaks komistuskiviks on järjepidamatus. Kuna tegemist on Nõmmekate jaoks suurepärase lõunasöögikohvikuga, on tõenäoline, et kohta külastavad samad inimesed mitmeid kordi ja tekivad püsikliendid. Nagu meiegi. Esimesel korral saime toidu kõrvale fantastilist (kohapeal küpsetatud?) ciabattat ürdivõiga, teisel korral oli ciabatta hoopis teine (kehv) ja kolmandal oli tagasi ciabatta, aga mitte ürdivõi. Eelmisel korral juustuga galetti tellides oli pannkoogi peal garneeringuks hunnik fetat, seekord ei olnud fetat, aga oli potsikuke hapukoorekastmega. Kui sõbranna kohale reklaami tegi, kiitis ta suurepäraselt küpsetatud pardifileega salatit. Kui meie sinna läksime, et lõhesalatit süüa, oli selles sisalduv kala korrralikult kuivaks küpsetatud. kardemon2 Kolme (?) juustu galett. Tatrajahuga versioon oli omapärasem ja huvitavam, aga minu jaoks pisut võõras.
kardemon1 H sõi eile uuest suvemenüüst valitud praetud marineeritud räimi. Mina kujutasin ette värskelt krõbedaks praetud räimi, aga tuli hoopis midagi muud. H ütles, et need on needsamad, mida poest karbiga osta saab ja võib-olla oli tal õigus. Värskest toorainest krõbe asi sobiks kohviku näoga igatahes paremini!

Idee ning ambitsioon menüü taga on aga väga nutikas ja tervitatav. Menüüs on väga põnevad salatid, soolased ning magusad pannkoogid, supid (ka prantsuse sibulasupp!) ja muud säärased mõnusad ning kerged kõhutäied, mis on Nõmmel seni võimutsenud friteeritud pontšikute ja pubitoidu kõrval mõnus värskendus. Galetid on valmistatud gluteenivabast tatrajahust (aga saab nisujahust, kui tatrajahu on võõras ega maitse!) Lisaks on suve tervitamiseks ostetud sisse mõnusaid takeaway-topse, milles on võimalik endaga kaasa haarata mõnusaid smuutisid , külmi kohvijooke ja värskelt pressitud mahlu. Kõigil, kes hommikul Nõmme kaudu tööle, kooli või kasvõi suvel randa suunduvad, soovitan sealt läbi hüpata ja endale kohv või smuuti kaasa haarata, sest need on seal väga-väga head ja – olgem ausad – ka topsid on väga Instagramisõbralikud (höhö). E jõi Maasikaunelma nimelist maasika-keefirismuutit ja see oli parim maasikasmuuti, mida ma eales maitsnud olen. Suur oli ta ka – palusime ülejäänu põnnile topsiga kaasa anda. Anti. 🙂 kardemon7 Lastele on menüüs kanapasta ja pannkoogid toormoosiga (kui ma ei eksi). E’le maitseb sealne kanapasta väga ja ta sööb oma taldriku alati pikema jututa tühjaks. Mina sooviksin lastemenüüs näha veidi rohkem valikuid. Fakt on, et hea lastemenüüga on võimalik pered kohale meelitada ja kõik nende raha ära võtta. 😀 Miski pole lapsevanemale olulisem, kui rahulolev laps ja teadmine, et põnni rahulolu sündis maitsvast, tervislikust kõhutäiest. Kiidan väga otsust värskelt pressitud mahlad menüüsse integreerida – mina oma lapsele Aura värvitud suhkrujooke anda ei taha, aga värskelt pressitud vitamiinipomme ostan talle kasvõi mitu!
kardemon3 Reklaam, mille peale mina esimesel korral kohale läksin, oli sisuliselt laitmatu. Uus koht oli mu sõbratarile suurepärase mulje jätnud… kui teenindus välja arvata. Ka meie kogesime kohe pärast teda kohvikut väisates, et selles osas peab toimuma hüppeline areng, et koha mõnus potentsiaal ja tohutu ambitsioon asjatundmatu klienditeeninduse nahka ei läheks. Teoorias ei ole sellest ju midagi, kui lauad on pikalt koristamata (laudadest pole postituses ühtegi pilti, sest kõigil peale ühe vedelesid eelmistest klientidest maha jäänud mustad taldrikud…), kui magustoitu lauda tuues ootab teenindaja, et klient ise oma supikausi eest ära tõstab ja kaob nii pikaks ajaks tagaruumi, et igasugune huvi näiteks magustoidu tellimise vastu jõuab ära kaduda. Praktikas tähendab see kohale otsest kahjumit – et käive sünnib heast teenindusest, soovitan koha omanikul toredad tüdrukud (sest seda nad kahtlemata on!) koolitusele saata. Sellest saab ainult kasu olla!

Nüüd kõlas mu postitus kindlasti nagu üks suur virin ja hala uue kohviku aadressil, aga nõnda see kindlasti mõeldud polnud. Mina lähen Kardemoni uuesti suurima heameelega ja eriti selleks, et sooja ilmaga terrassil mõnuleda. Nagu öeldud, on minu meelest idee ja ambitsioon väga tervitatavad ja kui köögipool ning teeninduse kvaliteet nö. “paika loksuvad”, on enam kui kindel, et Kardemon on tulnud, et jääda. 🙂