sponsoreeritud

Laatsaretti toodi rekatäis…

November 28, 2018~ sponsoreeritud

(Postitus sündis koostöös aastakümnetepikkuse LEGO-armastuse ja meile hiljuti saadetud LEGO PR-pakiga)

… LEGOSID! Ma ei tea, kuidas neil seda alati niiviisi ajastada õnnestub, aga juba mitmendat korda juhtub, et meid kõiki on mingisugune nõme tõbi maha murdnud, kui uksele koputab kuller ja toob meile kastitäite viisi klotsirõõmu. Kesiganes mind natukenegi tunneb või mu blogi lugenud on teab, et minu meelest võiks kõik muud mänguasjad peale LEGO klotside maamuna pealt ära kaotada ja olekski võib-olla parem. Neid, erinevalt kõigist teistest maailma mänguasjadest (BRIO rongirajad võib-olla välja arvatud?), ei saa kunagi liiga palju olla ja ka mäng ei saa nendega kunagi otsa. Ei saa neid nö. “läbi teha”, ei ole võimalused erinevateks rollimängudeks piiratud ja kohe kindlasti ei muutu nad titekaks. Muidu ei oleks meie, täiskasvanud, saabunud pakkidest vaat, et kõige suuremas ekstaasis…

Nädal aega haigetena kodus vedelenud lapsed, kes igavusest juba mööda seinu üles ronimas olid, said täiesti uue hingamise (ja nende täieliku meeleheite pervel kõikuv ema samuti) ja terve päev oli juhendi järgi nokitsemise ja peenmotoorika arendamisega sisustatud.

Veits rahul.

Kuna meie pere koosneb totaalsetest jõulufanaatikutest, on esimese detsembri ootus juba pikemat aega päevakorras. Mitu päeva nüüd veel on? Kas Mila (meie ihupäkapikk) hakkab käima 1. detsembril või 1. advendil? Millal see juba on? Kas ikka päkapikud juba ei võiks tulla? Lund sajab, kas nüüd on jõulud? Kas NÜÜD tuleb jõuluvana? Ei ole lihtne see jõuluootus, tean ju omastki käest… Ja ega ta nüüd ülearu lihtsamaks ka ei läinud kui lisandus veel üks asi, mida pikisilmi oodata. ~~Me saime~~ lapsed said (khm) LEGO advendikalendrid!

Möödunud aastal oli meil esimest korda šokolaadikalender ja ehkki see oli ka väga armas ja tore Lindti karukestega asi, on see igahommikune kommisöömine ikkagi veits keeruline. Lapsed on veidi segaduses, sest nad justkui teavad, et magustoit käib pärast sööki ja siis need maiused pannakse kõrvale, unustatakse kapiservale, vahel süüakse hommikul kohe… ma ei tea. Ma ei ole päris kindel, et see peab justnimelt komm olema, mis iga päev luugi tagant välja tuleb. Võib-olla üle aasta? Samas ei ole ühtegi muud niisugust kalendriakna taha mahtuvat asja, mida ma oma majja lubada tahaksin. Aga klotse – ma kordan ennast – ei saa kunagi liiga palju olla! Igatahes on meil LEGO kalender vaid ühe korra varem olnud ja tookord saime me sealt lisaks uutele klotsidele ülipalju häid vidinaid, mida muidu komplektidega kaasa ei tule, aga mis rollimängudes igati ära kulunud on. Näiteks potte-panne-taldrikuid jms toredat. Ootan suure põnevusega selleaastaseid üllatusi! Ma ise eelistaksin tegelikult City kalendrit, sest seal on need klassikalised kollased mehikesed, mis minu meelest ägedamad ja rohkem “päris” on, aga tüdrukutele ma seda ideed maha müüa ei suudaks…

Virsik võttis esimesena ette LEGO Juniors hobusetallikomplekti ja minu suureks üllatuseks suutis ta selle algusest lõpuni juhendi järgi iseseisvalt kokku panna. Sellised murrangulised hetked arengus on minu meelest emaduse parim osa. Paneb ise komplekte kokku… minu suur inimene! Juniors on muidugi märkimisväärselt lihtsamini ja loogilisemalt kokkupandav ka kui “tavalised” LEGOd. Meie kolmesele igatahes ideaalne! Võite arvata kui rahul ta ise oma saavutuse üle oli…

Samal ajal kui suured õed oma komplektide kallal pusisid, sai pesamuna enda omadesse kaevuda. Stereotüüpilise poisslapsena on tema meelismäng muidugi bbbdddrrllllll autosõidu puristamine, ehitiste laiali lammutamine (“uaaaauuuu, kui ma siit sikutan, siis see annab järele ja ühest saab kaks!”) ja natukene ka klotside loopimine. Lisaks lammutamisele käivad muidugi vilkad motoorikaharjutused LEGOde omavahel kokku panemiseks, aga üsna ruttu päädivad need püüded klotside raevuka kolkimise ja lõpuks üle toa heitmisega. Mjah, noh!

Rapib taamal keskendunult klotsikakaduud juppideks…

Kui teie jõuluvana kingikotti oleks ka niisugust lahedat loomarongi vaja (meie näiteks kinkisime samasuguse hiljuti ühele väikesele sõbrale ja olimegi veidi kadedad olnud, et endal sellist pole – järelikult õige asi!), siis osalege minu loosimises SIIN, millel auhinnaks just täpselt selline uhke klotsikohver!

Komplektide kokkupanemise tuhin kestis hiliste öötundideni välja. Ma ei ole küll suurem asi rollimänguema (printsessimängud on rohkem H värk), aga LEGOsid võiksin ma lapsega juhendi järgi kokku panna kasvõi lõpmatuseni. Nii tore koostööharjutus ja mõnus võimalus koos aega veeta nii, et kummalgi pole igav ja kumbki ei sügele minema muid asju tegema. Kvaliteetaeg!

Kui uhke ja ülidetailne ehitis lõpuks valmis saab, algab parim osa – mänguaeg! Fantaasia lastakse valla ja kui eemalt kõrvu teritada, võib kuulda muljetavaldavalt põnevaid stsenaariume ja sisukaid dialooge Friends tüdrukute vahel.

Kui ma õigesti mäletan, oli mul kunagi üks LEGO politseijaoskond, millel oli samasugune garaažiuks. Udupeen, ma ütlen! Tahaks LEGO-insenerile töövarjuks minna, et näha, milline see tööprotsess välja näeb. Muljetavaldav on, kuidas vahepeal tundub, et paned täiesti suvalisi klotse täiesti suvalisse kohta ja ühtäkki oled kokku pannud elutruu grilli, porgandipeenra, hamstripuuri ja vinge garaaži. Rääkimata uhketest autodest ja villadest, mis lehekülg lehekülje haaval juhendi järgi kerkivad. Sellise komplekti ja juhendi koostamine – dream job ju?

Milline advendikalender teil välja valitud on? Kas jõuluvana klotse ka toob või on teil mingid oma asjad, mis niiviisi südames on, nagu meie perel LEGOd? Duplo-sõpradele tuletan veel korra meelde, et loosin ühe õnneliku lapse jõuluõhtu-kingipaki sisse välja toreda klotsikohvri. Loosis osalemiseks kliki SIIN!

Aastal 2018 õpin majandama e. Kogumispäevik

January 7, 2018~ kogumispäevik, sponsoreeritud

Postitus on sündinud koostöös Swedbanki (sõltumatu info ja praktiliste nõuannete pakkumiseks loodud) Rahaasjade Teabekeskusega.

Kui ma Swedbankilt Kogumispäeviku projektis kaasa löömise pakkumise sain, võttis see mul esialgu hinge sees värisema. Mida on minul inimestele kogumise, säästmise ja majandamise kohta õpetada?! Olgu, kaubanduskeskustes ma just aega ei veeda ja toidukraami soetan kord nädalas, toidu koha pealt võin ehk paar sõna kaasa hõigata küll…. aga eeskujulikul majandajal on ju aastaid tagasi ulatuv Exceli arhiiv kuludest ja tuludest, netodest ja brutodest… mis eeskuju mina, kellel mul säärane detailne ülevaade pere kulutuste üle puudub, mingisuguses grupis kellelegi olla saaksin?

Taipasin, et selles asja võlu minu jaoks seisnebki – ma ei peagi olema eeskuju, vaid katsejänes. Ma saan ise selle aasta käigus hoopis paremaks minuks kasvada ja areneda ja seeläbi teistele omasugustele näidata: kui mina saan, saate teie ka! Sest selles ju kogu Kogumispäeviku idee seisnebki (taipasin ma juba esimesel päeval kui arutelu seal käima tõmbasime), et ühes sealse kogukonnaga ja neilt saadud väärtuslike nippidega on märksa lihtsam oma eluviisides korrektuure teha ja paremaks majandajaks kasvada.

Mis me seal Kogumispäeviku grupis (LINK) siis sel aastal tegema hakkame? Selgitan:

Kogumispäevik on Swedbanki loodud Facebooki grupp, mille idee ongi säästmisest ja majandamisest huvitatud inimesed kokku tuua, et rahaasjade ning säästmise teemal arutleda. Alanud 2018. aastal tahetakse grupile senisest veelgi aktiivsem elu sisse puhuda, mistõttu ka mind just nüüd grupi tegemistesse kaasati. Igas kalendrikuus võtame ette ühte fookusteema – jaanuarikuus on selleks teemaks toidukulud, aga edaspidi ka näiteks transpordi- ja meelelahutuskulud, majapidamisega kaasnevad väljaminekud ning säästmisvõimalused jne. Seoses iga teemaga esitatakse grupi liikmetele ka väljakutse, millest aktiivseimalt osa võtnud kasutajaid teemakohaste auhindadega premeeritakse. Jaanuaris kutsume grupi liikmeid välja oma ühe kuu toidueelarvest 10% säästma (väljakutsega saad liituda SIIN) ning auhinnaks on kõige aktiivsemale säästjale (kaasa rääkijale ja nippide jagajale) tema poolt valitud toidupoe 100€ kinkekaart.

Juba praegu käib grupis tõsiselt hoogne arutelu ja liikmete vahel valitseb mõnus toetav, inspireeriv ja innustav vibe. Kui esitad küsimuse, mida kappi seisma jäänud kuivainetest valmistada, on kaasvõitlejad kohe heade retseptidega platsis ja osad säilitamise ja säästmise nipid on ikka suisa puhas kuld. Et minus tekitab säästmise ja vähesega toime tulemise teema suurt hasarti, olen sellest projektist hästi-hästi elevil (can you tell? :D) ja võtsin vastu ulja eesmärgi, mida tegelikult ka blogis kunagi ära proovida kaalunud olen: meie pere toidueelarvet poole võrra vähendada, st. kogu meie bande vaid 50€ eest nädalas ära toita. Enne alustamist olin küll hästi ärev, et põrun haledalt või teen valesti või jääme nälga või, või, või… aga tegelikult tundub, et pisut nuputades on päris hästi võimalik hakkama saada. Muidugi ei ole meie eesmärk toidult igavesest ajast igavesti maksimaalselt kokku hoidma hakata. Te tunnete meid küll – armastame söömist selleks selgelt liiga palavalt ja tegelikult püüan ka väljakutseväliselt võimalikult mõistlikult tarbida ja vähe kulutada. Minu eksperimendi mõte on lihtsalt ära proovida, mis saaks, kui meid peaksid tõesti tabama Väga Mustad Päevad (keegi meist ei ole ootamatuste eest lõpuni kaitstud, eksole) ja võib-olla ka tõestada, et kitsas eelarve ei pea ilmtingimata tähendama hakkliha Manni makaronidega. Eks siis näis, kas see mul ka õnnestub. 😀

Kuna möödunud toidunädal oli poolik (st. toidukuller tuli alles neljapäeval), kirjutan ma seni valminud retseptid ja säästumõtted üles gruppi, oma väljakutse teema alla. Uuel nädalal panen aga kõik päevad ja söögikorrad detailselt kirja ja pildistan üles ka, et projektist ka midagi blogisse tallele jääks. Ja eks ma raporteerin teile jooksvalt, missuguseks see asi kujuneb. Hoidke meile pöialt ja tulge lööge ka kampa! Meil tuli seal grupis juba jutuks ka jõukuse definitsioon ja pisut järgi mõeldes jõudsin ma tõdemuseni, et keegi meist ei ole laristamiseks piisavalt jõukas kuni tal ei ole tagavaraks väga korralikku rahalist puhvrit. Ja meil ei ole, mistõttu on igasugune säästmine meile kahtlemata igati hädavajalik.

Kuidas teil säästmisega lood on? Kas olete ootamatuteks elumuutusteks majanduslikult kindlustatud või tunnete samuti, et võiksite oma rahaasjade üle paremat ülevaadet omada ning 2018. aastast alates varasemast enam raha kõrvale panna?

Panen siia video ka, mille Kogumispäevikusse tutvustuseks tegin:

Kingitused lemmikbrändidelt

May 22, 2017~ aiapidamine, pesapunumine, sponsoreeritud

Mul ei olnud reedel just kõige parem päev maailmas. Kõigile päeva jooksul teele ette tulnud viperustele krooniks selgus õhtul kontorisse raamatupidajaga kohtuma minnes (kui ma olin kõrvalasuvast toidupoest suure ja raske kotitäie head-paremat kaasa ostnud), et olin kontori võtmed koju jätnud. Sellest polnud küll otseselt hullu midagi, sest raamatupidaja on ühtlasi ka armas sõbranna, kes polnudki meil külas käinud. Samas muidugi kukkus poekotil bussist väljumise hetkel põhi alt ära, sest sellesse unustatud jää (mis pidi selle tunnise seikluse asemel tegelikult vaid paarsada meetrit reisima) oli sulama hakanud. Ma ütlen ausalt, see kõik oleks mu tuju viimseni ära rikkunud kui ma vahetult enne võtme-avastuse tegemist poleks saanud kõnet meie hoidjapreililt, kes kullerilt paki vastu võtnud oli:

Ma ei ole maailma kõige suurem üllatuskingituste fänn, sest olen üsna pirtsakas ja tahan, et kõik minu majapidamises olevad asjad (mida võiks kokku pigem vähe olla) vastaksid minu ootustele ja nõudmistele. Nii väljanägemise kui ka kvaliteedi osas. Ja olgem ausad – ma olen ka üsna suur brändipede. Mis on ka üks põhjustest, miks ma ehituspoes teatasin, et kõik meie aiatööriistad peavad saama Fiskarsi omad. Ega mul ju otsest kokkupuudet muu kui Fiskarsi nugadega varasemast polnud, aga maine on maine ja kinnisidee on kinnisidee. Ja ma olen oma valikuga juba praegu nii-nii rahul! Rühkisin ükspäv keskööni aias vaheldumisi reha ja labidaga tööd teha ja on ikka head riistad küll – sada protsenti money well spent. Käed ei väsinud mitmetunnisest riisumisest ja kaevamisest vähimalgi määral ära, sest varred on kerged ja ergonoomilised ning labidas ja reha meie (esialgu veel) kõval ja kivisel pinnal tõsiselt tugevad ja töökad abimehed. Mina ei tea, kas tegu oli kokkusattumuse või kiirreageeringuga, aga vaid mõni tund pärast minu ehituspoest ostetud asjade postituse ilmumist oli meil ukse taga kuller Fiskarsi pakiga. Ma läksin selle teadaande peale nii elevile, et isegi telefonikõnet pealt kuulnud taksojuht oli sunnitud küsima: “noh, tehti reede palju ilusamaks, jah?”

“Armas Mirjam ja perekond! Et muru kiiremini tärkaks, mühisedes kasvaks ja taimede kasvatamine kergema vaevaga sujuks. 🙂 Kevadiste tervitustega, Fiskars”

Tehti küll. Pakis oli lisaks kingitusele kaasas ka tore kirjake. Mulle nii tohutult meeldib kui kinkija tõesti mõtleb kingisaajale ning arvestab tema vajadustega. Kuidas nad muidu teadsid mulle soovida täpselt seda kõike, mida ma ise endale iga päev soovin? No mind kohe tõesti südamest liigutas see žest. Kas piilume koti sisse ka?

Fiskars Waterwheel voolikukohver! Üks esimesi asju, mille me endale uude majapidamisse ostsime, oli 30 m voolik, aga aia teise otsa see sinder ei ulatu. Nüüd saime täpselt puuduolevad 15m voolikut juurde (mis teiste brändide voolikutega ka ühildub!) koos hulga vidinate ja ilusa-praktilise rulliga, mida on ülikerge ja käepärane katlaruumist aeda tassida. Ma ei tea, kuidas teiega on, aga mulle pakub väga suurt naudingut teadmine, et mu kollektsioonis on ühe kvaliteetse firma asjad (näiteks koosneb valdav enamus mu meigiasjadest ainult BareMineralsi musta kaanega mineraalkosmeetika totsikutest ja ma jumaldan seda) ja mul tõesti on nii-nii hea meel selle ülivinge ja vajaliku kingituse üle. Ei ole väga raske aimata, kust kõik meie majapidamises puuduolevad asjad – hekikäärid ja istutustarvikud – tulevad. Ja ma leidsin Fiskarsi kodulehelt veel My First Fiskars lastetoodete sarja! Mis ma oskan öelda – Fiskars created a monster… :)))

Nüüd jääb ainult üle oodata kuni me oma uue mulla kätte ja muruseemne maha saame. Otsus Tallinna Vee mullast loobuda oli, muide, ainuõige. Juba mõnda aega tuleb meil ventilatsiooni sisse lülitades tuppa mingisugune sõnulseletamatult räme roiskunud kala meenutav hais, mille tõttu oleme ventilatsioonilülitist kaaauge kaarega eemale hoidnud. Kartsime juba, et meil on miski seina sisse ära surnud või midagi! Saime aru, et asi on selles neetud mullas, mida ehitaja kõigi siinsete majade hoovidesse toonud on ja mida osad majapidamised endale juurdegi hankinud on. Kui see hais tuulevaikse ilmaga või päikesepaiste tõttu võimendub ja tuppa imbub… uhhh, see on lihtsalt midagi kohutavat. Nii et mitmesaja euro eest põllumulda it is then…

Mina polnud ainus kollektsionäär, kellele reedel lemmikbrändilt uhkeid kingitusi toodi. Lego saatis meie ~~pisi~~perele (haha, hea nali, nagu lapsed oleks meie pere suurimad Legomaniakid…) kaks uut komplekti, mille ise välja valida saime. Meile nimelt ei ole enam väga lihtne klotse kinkida, sest valdav enamus Duplosid on meil lihtsalt olemas. Kroonprintsessile valisin Lego Classic kastikese, kus on palju-palju klotse, uksi, aknaid ja muud sellist, et loominguline ehitamine lihtsam ja lõbusam oleks. Virsik sai endale vinge pitsakohviku. Mmm… mul tuli nüüd pitsaisu…

Ühesõnaga – kingituste saamine tekitab mus alati mõnevõrra stressi, sest kuigi ma ei taha tänamatu olla ja end seepärast süüdi tunda, ei meeldi mulle üldse saada asju, millele mul kodus kohta ja rakendust pole. Ideaalsete kingituste saamine, samas – mu lemmik. Aitäh! 🙂

Yummie sweet treats: Barebar organic energy bars

October 8, 2015~ mis täna magustoiduks on?, sponsoreeritud

I received a special (sponsored) delivery with a box of sweet treats. Inside were a lovely little personalized letter (which is a nice breath of fresh air considering many companies don’t really bother to actually get acquainted with the blog they’re considering a cooperation with) and a box of organic energy bars from a Finnish brand called Barebar.

I don’t allow my kid to eat candy (because of the questionable nutritional value and all the horror in the ingredient list) and I’m very critical towards sugar, but I haven’t banned sweet treats from our household – I think having dessert (ice cream, yoghurt, fruit etc.) after lunch or dinner is the perfect way to end a meal and it’s also a great way to avoid binge eating sugary sweets on an empty stomach. I’m always open to new and healthy alternatives to add to our dessert menu though because the amount of sugar in for example flavored yoghurts don’t go well with my idea of a healthy diet. These Barebar treats are the perfect sweets because they’re made of natural ingredients and are a rich source of fibres and vitamins. They’re also raw, organic and, unlike most granola bars for example, not full of refined sugar and fructose-glycose syrup (yuck). They are, however, also incredibly sweet (because the amount of dates they contain) so I think they’re the perfect sweet treats, but I wouldn’t use them to substitute or postpone a meal.

// Eile hommikul tõi kullerionu mulle toreda karbitäie maiustusi, mille ettevõte Hortus Medicus meie perele maitsmiseks saatis. Karbikeses oli kena personaliseeritud kirjake (tore on elementaarset viisakust kohata kohas, kus suur osa firmasid pigem üldse blogi sisusse süveneda ei viitsi) ja valik erinevate maitsetega Soome päritolu Barebar toorbatoone.

Lapsele ma küll kommi kui sellist ei anna (küsitava toiteväärtuse ja neis sisalduvate koleainete tõttu) ja suhkrusse suhtun väga kriitiliselt, ent maiustamist ma selles majapidamises ära keelanud ei ole. Pärast sööki magustoiduks natukene jäätist, puuvilja või kohupiima süüa on minu meelest täiesti normaalne ja tervitatav. Nii ei teki ohtu, et ennast magusast koomasse sööd – kõht on ju juba korralikku sööki täis. Sellegipoolest olen väga avatud parematele ja tervislikumatele alternatiividele ka meie pere magustoidumenüüs, sest näiteks jogurtites ja kohupiimakreemides sisalduvad suhkrukogused ei ole sugugi kooskõlas minu arusaamadega tervislikest valikutest. Barebar batoonid on suurepärased maiustused, sest on vitamiini- ja kiudainerikkad, looduslikud ja toitvad. Need on kuumtöötlemata, orgaanilised ja erinevalt tavalistest müslibatoonidest ei ole need suhkrut ja fruktoosi-glükoosisiirupit (öäk) tuugalt täis topitud, vaid koosnevad kvaliteetsest ja naturaalsest toorainest, kusjuures ei sisalda nisu, gluteeni ja piimatooteid. Siiski on need äärmiselt magusad (sest koosnevad peaasjalikult datlitest) ja vahepalaks ma neid pigem nimetada ei tahaks – kõhutäiteks maiustamine ei ole minu tass teed.
This flavor combination seemed very intriguing and as it turned out, it was absolutely spectacular. I ate half in a heartbeat and didn’t notice the bar included almonds. I’m allergic to almonds. I ignored the fact and took a few more bites (because yum), but had to admit defeat and give the rest to Ladybug. Much to my surprise, she loved it as well, even though it had a pretty intense citrusy flavor.

// See maitsekombinatsioon tundus mulle juba eos väga põnev ning selgus, et see tõepoolest on väga-väga maitsev. Hingasin endale korraga pool batooni sisse ja ei pannudki tähele, et see mandleid sisaldab kuni oli juba natukene liiga hilja. Ma olen mandlite vastu allergiline. Võtsin pärast tšut-tšut paiste minemist veel paar ampsu (sest nom), aga pidin lõpuks ikkagi alla andma ja ülejäänu kroonprintsessile loovutama. Ma olin päris kindel, et ta seda väga ei taha, sest batoonil on üsna intensiivne sidrunimaitse, aga laps muudkui sõi ja kiitis.
The coconut bar was simply exquisite – it was moist, creamy and had a really nice and rich coconut flavor. I think anyone who’s a fan of for example Raffaellos will fall head over heels in love with it. I can’t compare it to Bounty, because those are horribly dry and tasteless. I really suggest you try it if you have a sweet tooth, love coconut and are looking for healthier alternatives. H would’ve loved it, too, but I ate it all before he got home so too bad for him. 😀 His favorite of the ones that were still left when he got back from work was the one with strawberries – he aaabsolutely loved it. I tried the citrus one, the coconut bar, the one with blueberry and bananas (really nice and subtle, kiddo loved it too) and the apple and cinnamon flavored one. I think they were all really nice and I’m definitely going to opt for a coconut Barebar in stead of chocolate the next time I feel like treating myself to something tasty after the kids are asleep. I’m pretty sure they cost a ton more than your regular old trans fat and refined sugar candy bar, but I honestly don’t mind – for me it comes down to either spending a little or not buying any at all so I’m really glad I’ve found a new favorite. If I hadn’t, I wouldn’t have written this post. 🙂

// Kookosbatoon oil lihtsalt oivaline – see oli mahlane, magus, imelise tekstuuriga ja suurepäraselt rikkaliku kookosmaitsega. Ma arvan, et igaüks, kes näiteks Raffaellosid fännab, armub ka sellesse batoonikesse. Ma ei saa seda Bountyga võrrelda, sest need on võrreldes Barebariga ikka kohutavalt kuivad ja maitsetud junnid. 😀 Soovitan soojalt seda proovida, kui oled magusasõber, armastad kookost ja otsid kommisöömisele tervislikumaid alternatiive. H’le oleks see ka hirmsasti meeldinud, aga ma sõin selle enne ta kojutulekut ära, nii et kahju kohe temast. 😀 Tema lemmik nendest, mis selleks ajaks alles olid, kui ta töölt tagasi tuli, oli maasikatega marjabatoon – “OMG kui hea” olid tema sõnad, kui ta seda mulle mõni tund hiljem kirjeldas. Mango ja ingveriga variant talle ei meeldinud – olevat küll olnud maitsev, ent ebameeldivalt kuiva tekstuuriga. Mina proovisin tsitrusemaitselist, kookose oma, mustikate ja banaaniga batooni (hästi hea ja mahe, kroonprintsessi lemmik) ja õuna ning kaneeliga versiooni. Viimane oli minu meelest parem, kui kodumaisel Ampstükil (kuigi Ampstüki kakaoga batoon oli jällegi mõnusalt mõru, mitte pööraselt magus, nagu Barebarid) ja teisedki olid mulle igati mokkamööda. Järgmisel korral, kui tunnen, et tahan pärast laste magamaminekuaega endale tassi tee kõrvale midagi maitsvat pakkuda, valin ühe kookosega Barebari. Ma olen üsna kindel, et need on oluliselt kallimad, kui vanad head transrasvadest ja rafineeritud suhkrust tulvil kommid ja šokolaaditahvlid, aga see mind eriti ei puuduta – minu puhul on ainsad valikuvariandid kas pisut kulutamine (tume šokolaad, marjad-puuviljad jms.) või üldse mitte ostmine, nii et mul on hea meel, et olen uue lemmiku leidnud. Kui ei oleks, ei oleks ma viitsinud ka seda postitust kirjutada. 🙂

***

Have you tried Barebars? Which one’s your most and least favorite? Or is there another brand you prefer? Tell me! I’m new to this world of raw and organic energy bars. 😀

// Kas teie olete Barebare proovinud? Milline on teie kõige lemmikum ja kõige vähem lemmik? Kus neid müüakse ja mis nad maksavad? Eelistate mõnd teist brändi? Rääkige mulle ka – ma olen orgaaniliste toorbatoonide maailmas veel täielik võhik. 😀

Review: Restaurant Fiore (Aqva Hotel and Spa)

September 11, 2015~ restoraniarvustus, spaakülastus, sponsoreeritud

During our stay at the Aqva Spa and Hotel in Rakvere, we were invited to dine at their hotel restaurant Fiore. My expectations weren’t high – during breakfast, the interior of the restaurant looked extremely dated and retro and I automatically assumed the food would be just as uninspiring as the interior seemed. When we walked in at dinnertime, the dining area seemed to have completely transformed – together with the beautiful decorative tableware (I seem to have forgotten, but I think it was by Rosenthal or a brand of the sort) and the nighttime ambience, it looked much more inviting and contemporary. I couldn’t tell if I was impressed or frightened by the menu – it was very long and ambitious. Long and ambitious can mean wonderful things or it can fall flat when it comes to the execution of the actual dishes. Making a choice among the plethora of dishes available wasn’t easy, but we managed. I ordered a glass of Côtes du Rhône to enjoy with my meal and was delighted by the fact that they had my favorite wine on their wine list. You could say I was warming up to the concept of Fiore. And it was about to get better.

// Meie Aqva Spa hotelli külastuse ajal kutsuti meid (hotelli kulul) einestama ka nende hotellirestorani Fiore. Mu ootused ei olnud ülearu kõrged – hommikusöögi ajal paistis restorani interjöör äärmiselt aegunud ja “nõuka” (kuigi ta seda ju tegelikult ei ole) ning ma eeldasin alateadlikult, et ka seal pakutav toit on täpselt sama ebainspireeriv nagu sisekujunduski. Kui me õhtul restorani sisenesime, tundus, justkui oleks vahepeal käinud haldjast ristiema võlukeppi viibutamas – imekauni dekoratiivse lauakattega (ma olen suutnud ära unustada, aga kui ma ei eksi, olid taldrikud Rosenthalilt) ja õhtuse õhustikuga nägi koht hoopis kutsuvam ja kaasaegsem välja. Menüüd nähes ei teadnud ma, kas imetlusest käsi kokku lüüa või natukene hirmunult väriseda – see oli väga pikk ja lai ning ambitsioonikas. Pikk ja ambitsioonikas võib tähendada imelisi asju või hoopiski teostuse poole pealt täielikult läbi kukkuda. Tohutu hulga erinevate roogade vahel valiku tegemine oli keeruline, kuid saime sellega lõpuks siiski hakkama. Mina tellisin toidu kõrvale klaasikese Côtes du Rhône’i ja minu kujuteldav saba tõmbus erutusest rõngasse – nende veinikaardis oli klaasiveinina minu kõige lemmikumat sorti punavein! Võib öelda, et hakkasin Fiore kontseptsiooni suhtes üles sulama. Ja aina paremaks läks.
Kiddo ordered off the kids’ menu – a salmon skewer with yellow rice and a tartar sauce. Hers was the first meal to hit the table and it looked extremely mouthwatering. Both me and H said we wished we had ordered one of those (before we received our own meals) and looks weren’t deceiving – the fish was so moist it fell right off the skewer. I love it when restaurants offer children real, nutritious food! Also worth mentioning is the fact they brought kiddo colored pencils and coloring pages – a gesture you wouldn’t expect from a fine dining restaurant. I think all parents can relate to unexpected and pleasant surprises when travelling and dining with children. 🙂

// Kroonprintsess tellis lastemenüüst lõhevarda kollase riisi ja tartar-kastmega. Tema oma oli esimene roog, mis lauda jõudis ja see nägi nii isuäratav välja, et mina ja H mõlemad soovisime korraks, et meiegi oleksime selle tellinud. Esmamulje ei olnud petlik – kala oli nii mahlane, et vajus esimese noapuudutuse peale taldrikule laiali. Mulle nii meeldib, kui restoranides pakutakse lastele tõelist toitu! Lisaks on mainimist väärt fakt, et lapsele toodi pliiatsid ja värvimiseks mõeldud pildid – üllatav žest, mida peenelt restoranilt ilmtingimata ei eeldaks. Ma usun, et kõik lapsevanemad mõistavad, kui toredad sellised üllatused lastega reisides ja einestades on. 🙂
For entree, I ordered their grilled quail salad (8€). The quail itself was beautifully seasoned and perfectly moist and tender. The salad was good, but a little “all over the place” – it had a lot of ingredients and the concept didn’t make much sense. All I can remember about it is the quail (which is good – after all, it was supposed to be the star of the dish and it sure was) and the clever garnish with the crushed peppercorns.

// Eelroaks tellisin grillitud vutiga salati (8€). Vutt ise oli suurepäraselt maisestatud ja ideaalselt mahlane ning õrn. Salat oli küll söödav, aga pisut liiga kirju ja tulvil mittemidagiütlevaid komponente. Kontseptsioon jäi mulle pisut selgusetuks ja ainus, mida ma sellest salatist esile tõsta saan ongi vutt (nii peabki tegelikult olema – see oli ju põhikomponent) ja nutikas purustatud piprateradest garneering kausiserval.
fiore4 The bouillabaisse (8€) H had for entree was perfect – he even said it was the best soup he had ever tasted. The trick in a bouillabaisse is cooking each and every ingredient perfectly taking their individual cooking times into consideration. Great technique and great flavors!

// Bouillabaisse (8€), mida H eelroaks sõi, oli laitmatu – ta isegi ütles, et see oli parim supp, mida ta kunagi söönud on. Ideaalset bouillabaisse’i ei ole üldse lihtne valmistada – iga koostisosa (mereanni) ideaalseks küpsetamine (nende individuaalseid valmimisaegu arvesse võttes) on keeruline, aga Fiore kokkade jaoks ilmselgelt lapsemäng. Suurepärane tehnika, suurepärased maitsed! I appreciate cooking as a creation of art and innovation, but I think what makes a really good and talented chef is self-restraint and the know-how to recreate flawless classics. Beef tenderloin with roasted almond potatoes, puree (in this case eggplant), mushrooms and red wine sauce (22€) is nothing if not a classic and it really was impeccable. Every single mouthful was absolute perfection – simple, basic, but executed so well it was almost life altering.

// Ma hindan kokkamist kui kunsti ja loomeprotsessi, aga tõeliselt hea koka teevad minu meelest kindlalt kahe jalaga maas püsimine ja oskus klassikalisi tehnikaid laitmatult demonstreerida. Veise sisefilee röstitud mandelkartulite (sõna?), püree (siin baklažaani-), seente ja punase veini kastmega (22€) on klassikute klassik ja see tõesti oli laitmatu. Iga suutäis oli täiesti perfektne – lihtne, vaoshoitud, aga nii hästi sooritatud, et see oli peaaegu elumuutev kogemus.
52ºC salmon, creamy lentils, asparagus and saffron sauce (15€). H saying his fish is delicious isn’t anything out of the ordinary – his idea of “happily ever after” is having nothing but fish for the rest of his life. Jokes aside, he was super happy with the dish of his choice – the fish was perfectly cooked, he loved the lentils (and was surprised by how tasty they can be) and everything else on his plate. He even gave it five out of five cuckoos!

52ºC lõhe, kreemjad läätsed, spargel ja safranikaste (15€). Selles, et H oma kalarooga taevani kiidab, ei ole midagi ebatavalist – tema arusaam igavesest õnnest oleks elu lõpuni iga päev ainult kalast toitumine. Nali naljaks, ta oli oma valitud roaga väga rahul – kala oli ideaalselt (madal)küpsetatud, läätsed olid talle väga mokkamööda (ta oli muuseas väga üllatunud, et läätsed nii head võivad olla)… härra kiitis kõike selle roa juures taevani. Ta andis Fiore lõhele isegi viis kägu viiest!
The crème caramel (with baked pineapple and espresso ice cream, 5.50€) on their menu sounded so delicious we just had to both choose the same dessert. You can see my initial reaction to tasting it in the vlog we filmed – it was SO good! The texture of the crème was to die for (more flawless technique!) and the flavors in the espresso ice cream were perfectly balanced. The pineapple with the fruit salad – give or take. It added beautiful color as a garnish and a bit of freshness flavorwise, I guess, to the plate, but it wasn’t anything special. The only wow-factor in that fruit salad were the sliced miniature oranges. Have you heard of those? Those were cool. How could I not have known those existed?

// Fiore magustoidumenüü crème caramel (küpsetatud ananassi ja espressojäätisega, 5.50€) tundus nii isuäratav, et kumbki meist ei suutnud seda tellimata jätta. Spaakülastusest filmitud vlogist võite näha minu vahetut reaktsiooni, kui esimese ampsu suhu panin – see oli lihtsalt NII hea! Kreemi tekstuur oli ideaalselt siidine (tehnika!), karamell täpselt parasjagu mõrkjas ja maitsed espressojäätises suurepäraselt tasakaalus. Ananass puuviljasalatis oli pisut… bleh. See lisas taldrikule garneeringuna imeilusaid värve ja maitselt pisut värskust, aga selles ei olnud otseselt midagi erilist. Ainsaks vau-faktoriks puuviljasalatis olid miniapelsiniviilud. Kas teadsite, et sellised sõrmeotsasuurused apelsinid on olemas? Kuidas mina ei teadnud?

___________

How was your last restaurant experience? Have you experienced anything out of the ordinary (food-wise) lately? Tell me!

// Milline oli teie viimane restoranikogemus? Kas olete viimasel ajal midagi erakordset (toitlustusasutusi silmas pidades) kogenud? Rääkige mulle ka!

VLOG: Family vacation at Aqva Hotel & Spa

August 25, 2015~ spaakülastus, sponsoreeritud

* Because I believe in honest and transparent blogging, I’ve decided to add a banner to each sponsored post. When Aqva Spa heard we were coming, they asked us to stay for another night, enjoy another one of their treatments and eat dinner at the hotel restaurant. So you could say it was semi-sponsored, but because they knew were coming, there’s still a slight chance our uber-positive experience is a little slanted. Which I, by the way, don’t think it was – everyone in the staff was friendly, kind and helpful – even the lovely housekeeping ladies we met down the hall. 🙂

// * Kuna ma usun ausasse ja nö. “läbipaistvasse” blogimisse, olen otsustanud igale sponsoreeritud postitusele värvilise bännerikese lisada, et asi selge oleks. Kui Aqva Spa kuulis, et tuleme, palusid nad meil enda kulul teisekski ööks jääda, kummalgi veel ühte hoolitsust proovida ja hotelli restoranis kolmekäigulist õhtusööki nautida. Niisiis võib öelda, et meie külastus oli pool-sponsoreeritud ja kuna nad siiski teadsid, et me tuleme, on ikkagi väike võimalus, et meie überpositiivne kogemus on veidi kallutatud. Kuigi ma seda tegelikult ei usu – kogu personal oli äärmiselt sõbralik, lahke ja abivalmis – isegi toredad koristajatädid, keda hommikuti koridori peal kohtasime. 🙂

As for the vlog – it is in Estonian (as always). but gives a pretty good overview of how wonderful our stay at Aqva truly was. Hope you like it!

// Vlogi on seekord pikk ja põhjalik, aga palju oli näidata ka. Kirjutan Aqvas kogetud hoolitsustest ja restoranikülastusest lähemalt eraldi postitustes, vlogist näete aga vahetuid emotsioone ja, noh… veidi meie rumalat huumorit ka. Loodan, et teile meeldib ~~ja ärge siis tagasisidet unustage, eks… :$~~ Edit: Kas teile tundub ka, et video heli on kuidagi liiga vaikne?

A fabulous floral surprise

May 23, 2015~ ilusad asjad, sponsoreeritud

I was so incredibly positively surprised when I opened the package with this gorgeous little thing in it and even more so after I tried the dress on. The fabric is silky soft, heavy and the dress fits like a glove. She’s going to be a summer favorite, that’s for sure. Available HERE. 🙂

// Ma olin äärmiselt positiivselt üllatunud, kui avasin paki, milles see kaunitar peidus oli ja mu üllatus kasvas veelgi, kui ma kleidikest selga proovisin. Kangas on siidpehme, raske, vooder korralik ja lõige laitmatu – see istub seljas nagu oleks see mulle selga õmmeldud! Sellest saab kindla peale üks selle suve lemmikuid. Saadaval SIIN. 🙂

OOTD: Can’t get enough of maxi dresses…

May 19, 2015~ outfit of the day, sponsoreeritud

dresss If I had to pick one single item to wear every single day for the rest of my life, it would be a maxi dress. Which kind of explains why I just received two (beautiful!) maxi dresses from Sheinside. Well, they’re both really the same exact dress – this one in black (LINK) and the other in a fabulous and romantic floral print (LINK). The latter looks nothing like it does in the product photos in reality – it’s way prettier. 🙂

// Kui ma oleksin sunnitud valima üheainsa riideeseme, mida elu lõpuni iga päev kanda, oleks see maksikleit. Mis seletab ka natukene seda, miks ma just Sheinside’ist kaks (imekaunist!) maksikleiti sain. Noh… tegelikult on nad üks ja sama kleit, see siin on lihtsalt mustast (LINK) ja teine imekaunilt romantilisest lillelisest kangast (LINK). Viimane ei näe muuseas päris-elus üldse selline välja, nagu tootepildil ja jumalale tänu – minu versioon on paaalju ilusam. 🙂
dresss5 SHEINSIDE spaghetti strap maxi dress
UR & PENN necklace
H&M rings
ALDO watch
MICHAEL KORS bag
CONVERSE sneakers
LINDEX sunglasses
dresss3
I’ve got a new hairdo, by the way! What do you think? Getting rid of all my split ends felt absolutely fabulous!

// Mul on muuseas uus soeng! Mis te arvate? Kõigist katkistest ja inetult takustest juukseotstest vabanemine oli lihtsalt imeline!

Product reviews: Natural cosmetics (or are they?)

April 14, 2015~ meik & nahahooldus, sponsoreeritud

After The Body Shop stopped producing my all-time favorite facial oil and turned it into a night oil completely unsuitable for my skin (I tried), I gave up and decided to just get a bottle of jojoba oil. Jojoba oil has a very promising resume – it’s said to be non-comedogenic, highly moisturizing and balancing. I’ve used it for a couple of weeks now (and some a while back but I didn’t fall in love with it back then) and it worked great on my skin (until I started using another product, which you can read about further down). I would definitely recommend it to anyone with surface-dry skin like mine – the oil is pure, affordable and works wonders. 🙂

The emu oil was a spontaneous afterthought. I noticed it when buying the jojoba oil and remembered Madiken telling me something about ostrich oil and its ability to relieve stretch marks. The emu oil bottle promised wondrous skin nourishment, reduction of scar tissue, anti-inflammatory qualities and the ability to penetrate deep into the skin tissue. It was pricy (ca. 15€), but I thought it could be a fun experiment – what do I have to lose? My horrible dark purple stretch marks, that’s what. I even took before-photos and will show you the result once I’ve used up the whole thing. After I’m done with that, the shop clerk said I should try snail slime. I probably will, because if all else fails, I’ll at least be able to pretend I’m doing my Hogwarts-homework or something. 😀
_______________________________________________________________
// Pärast seda, kui The Body Shop lõpetas mu maailma kõige lemmikuma näoõli tootmise ja muutis selle minu jaoks täiesti kasutuks ööõliks (ma proovisin, ei sobinud), andsin alla ja otsustasin Järve keskuses asuvast Bio4You poest lihtsalt pudeli jojobaõli koju tuua. Jojobaõlil on väga paljulubav resümee – väidetavalt ei ummista see nahka, on aknevastane meganiisutaja ja tasakaalustab nahka. Ma olen seda nüüd paar nädalat kasutanud (ja ka ükskord varem mõnda aega, aga siis ma ei armunud sellesse niivõrd) ja võin seda julgelt soovitada igaühele, kellel on pindkuiv nahk, nagu mulgi. See on puhas, taskukohane ja teeb nahaga imesid. 🙂

Emuõli ost oli täiesti spontaanne, sest see jäi mulle jojobaõli ostes silma ja mulle meenus, kuidas Madiken mulle kunagi jaanalinnuõli venitusarmivastasest toimest pajatas. Emuõlipudel lubas imetabaseid nahka niisutavaid omadusi, armkude vähendavat ja põletikuvastast toimet ja võimet sügavuti naha kudedesse tungida. Selle hind oli küllaltki krõbe (ca. 15€), aga ma mõtlesin, et see võiks olla üks päris tore eksperiment – mida mul ikka kaotada on? Neid inetuid tumelillasid venitusarme, vat mida. Ma tegin isegi enne-pildid ja näitan teile tulemust, kui pudeli tilgatumaks kasutanud olen. Pärast seda on mul toreda poemüüja sõnul veel võimalus teolima proovida, mida ma tõenäoliselt ka teen. Kui see millegi muu jaoks kasulik ei ole, võin vähemalt teeselda, et teen oma Sigatüüka-kodutöid või midagi. 😀

These products were sent to me for testing by Bio2You and I was super-excited to discover some fabulous new natural cosmetics. I was thrilled when I opened the package and saw what I had received – I had been on the market for a new facial moisturizer and Peach could really use an all-natural body oil. “All natural” my ass. When I read the ingredient list on the baby oil bottle, it read “Parfum/FRAGRANCE” and I instantly knew I wasn’t going to smear it on my baby’s delicate skin. Not only are fragrances (no matter if they’re synthetic or natural) allergens, but I can’t help but think: why would anyone want their fabulously baby-scented little thing perfumed? Especially since the perfume isn’t really all that nice, either. Is it to mask the foul smell of other ingredients? I used it to moisturize my own legs, though, and it absorbed quickly and did the trick so it’s probably great for anything BUT what it’s meant to be used for. 🙂

The Nutritive Seabuckthorn Cream has a very handy little pump bottle and the texture of the cream is very pleasant – it’s light, airy and absorbs fast without leaving an icky film on the surface of the skin. It moisturized my dry skin just enough, but I’m not a huge fan of the scent. Which is, again, created with perfumes/fragrances. I commend Bio2You for creating a natural product and I’m absolutely sure it’s a fabulous alternative to moisturizers filled with silicones and parabens. Unfortunately, this moisturizer caused my skin to break out (and it hasn’t for ages) so I guess I’m allergic to some of the ingredients and am not going to continue using it. Pity.
____________________________________________________________

Edit: Muutsin sõnastust, sest Bio2You juhtis mu tähelepanu sellele, et olin koondnimetust “Parfum/Fragrance” kandvad lõhnaained tembeldanud sünteetilisteks. Tegin seda, sest minu teada kirjutavad looduskosmeetika tootjad kasutatavad eeterlikud õlid pakendil välja ning mulle jääb mulje, et koondnimetuse taha võidaks peita asju, mida välja kirjutada ei taha. Väidetavalt see aga nii pole. Mõte jääb siiski samaks. 🙂

// Need tooted saatis mulle testimiseks Bio2You ja ma olin võimalusest uut ja huvitavat looduskosmeetikat avastada tõeliselt elevil . Rõõmustasin pakki avades väga – ma olin kaua-kaua uue näokreemi otsingutel olnud ja Virsikule oli hädasti vaja ühte beebile sobilikku niisutajat. Nojah… oli ta jee beebile sobilik. Kui ma beebiõlipudelilt koostisosade nimekirja uurisin, jäi mulle esimese asjana silma kiri “Parfum/FRAGRANCE” ja ma teadsin kohe, et seda kraami ma oma beebi õrnale nahale määrida ei taha. Vähe sellest, et lõhnaained (sünteetilised või mitte) on räiged allergeenid, tekkis mul ka küsimus: miks peaks keegi tahtma oma imeliselt beebilõhnalist pampu parfümeerida? Eriti arvestades, et see lõhn pole tegelikult kuigi meeldiv. Kas selleks, et teiste koostisosade ebameeldivaid lõhnu peita? Ma kasutasin seda omaenda jalasäärte niisutamiseks ja see imendus kibekähku ja tegi oma tööd suurepäraselt, nii et tõenäoliselt sobib see toode ideaalselt kõigeks muuks, aga mitte selleks, mille jaoks ta mõeldud on. 🙂

Toitev astelpajukreem tuleb väga käepärases pumbaga pudelis ja kreemi tekstuur on äärmiselt meeldiv – see on kerge, õhuline ja imendub kiiresti, nahale vastikut kilejat kihti jätmata. See niisutas ja toitis mu kuiva nahka täiesti piisavalt, aga selle lõhn on minu jaoks pigem ebameeldiv (ning taaskord loodud parfüümide/lõhnaainetega – väidetavalt looduslikega). Au ja kiitus Bio2You’le loodusliku toote loomise eest ning olen täiesti kindel, et see on parabeene ja silikoone täis topitud kreemide kõrval väga hea alternatiiv. Paraku olen ma tõenäoliselt mõne koostisosa vastu allergiline, sest kreem tekitas mu näole terve trobikonna hirmsaid vinne, mida mu näol väga pikka aega näha pole olnud. Kahju.

Kiddo gets her craft on: Stickers by numbers

April 12, 2015~ sponsoreeritud

In a package with various goodies, Tomson.ee sent us this foam rubber princess tiara with glittery stickers and glue-on gems to decorate it by numbers. When I browsed the store to pick stuff out for kiddo, these mosaic sets from The Orb Factory seemed a little too tricky for kiddo to assemble. Boy was I wrong – she absolutely nailed decorating her new little tiara and required no help what so ever putting the stickers and numbers together.

Coming up with your own crafts and being creative and crafty is fun, but one also needs to follow directions and instructions every once in a while so I think these kinds of sets are great for the kid’s sense of logic and hand to eye coordination. Plus not having a lot of crap to clean up after she’s done is kinda nice for a change. :’)
// Tomson.ee saatis meile kastitäie ilusaid asju ja nende hulgas oli ka see vahtkummist printsessikroon koos sädelevate kleepsude ja liimitavate kivikestega, mille numbrite järgi kroonile kleepida saab. Kui ma poest neiule asju välja valisin, tundusid need The Orb Factory komplektid meie neiu jaoks liiga keerulised, aga mul on hea meel, et Tomsoni kamp selle meile omal initsiatiivil kaasa pani. Ma ei oleks nimelt saanud rängemalt eksida – tal tuli oma uue väikese krooni kaunistamine mängleva kergusega välja ja mingisugust abi tal numbrite ja kleebiste kokku viimisel igatahes vaja ei olnud.

Loomingulisus ja erinevate projektide ise välja mõtlemine on lõbus ja vajalik, aga tegelikult peab igaüks õppima ka vastavalt ette antud juhistele toimetama – elus ei saa ju alati oma suva järgi tilu-lilutada. Sellised komplekid on lapse loogilise mõtlemise arengule ja käe-silma koordinatsioonile väga kasulikud, arvan ma. Pealegi on vahelduseks hirmus mugav, et laual pole pärast meisterdamist suurt kuhja jama, mille mina ära koristama pean. :’)