“Sa vastutad selle eest, mille sa taltsutanud oled.”
Oma lemmiku tervise pealt kokku hoida ei või – kui oled looma võtnud, on elementaarne ka tema eest parimat võimalikku hoolt kanda, mitte talle supermarketist odavaimat rämpstoitu osta või allapanu kvaliteedile järeleandmisi teha, mis sest, et odav kraam tolmab ja pisilooma hingamisteid kahjustab. Kuid n agu kõiki teisigi kulutusi, tasuks loomapidamisega seotud väljaminekuid planeerida. Mitte ainult kokkuhoiu eesmärgil, vaid pigem ka selleks, et kulutatud vahenditest maksimum võtta ja oma lemmikule kvaliteetset elu võimaldada.
Kui ma Kogumispäeviku kodukuu raames Loorele kuluvatele summadele mõtlema hakkasin, katkestasin selle mõttelõnga kärmelt. Ma ju ei tea, sest ma ei planeeri! Toitu ostame Loorele siis kui see otsa saab – H käib tööpäeva lõpus mõnest teele ette jäävast lemmikloomapoest läbi ja võtab kotitäie misiganes brändi kvaliteettoitu. Kui toit on otsakorral ja mina parajasti Coopist tellimust teen, viskan ostukorvi kilo Lily’s Kitcheni toitu. See on väga kvaliteetse koostisega ja maitseb talle meeletult, kuid kättesaadavuse ja mugavuse eest maksan pea kolm korda kallimat kilohinda kui sarnase koostisega toit mujal maksta võib! No kas ei oleks siis mõistlik seda väljaminekut pisutki planeerida ja kulusid optimeerida?
Muus osas on meie väike Loore-Lorku-Porku (passi järgi Lorelai) tubli säästuloom. Loore on prügikastisurmast päästetud koeralapsproua (kuidas see aeg alles lendab…), kelle mina sain hoiukodust ja kelle eest maksin sümboolse summa* ussikuuri jm väljaminekute katteks. Siis käisime temaga loomakliinikus ja kiipisime-vaktsineerisime – issand ise teab kui palju see kõik maksis, sest mina olin siis 19 ja ajad ning valuuta olid teised. Arstiabi on Lorku vajanud ühe korra kui ta oma põse katki kraapis, sest hammas valutas. Esimesel visiidil see ei selgunud – põsehaav küll paranes arsti poolt välja kirjutatud salvi abil, kuid mitte kauaks. Teise kliinikusse minnes selgus, et koerakesel on hambas põletik ning haige hammas tuleb narkoosi all välja tõmmata. Tookordne visiit läks maksma (kui ma õigesti mäletan) 160€ ja on seni *ptui-ptui-ptui* jäänud ainsaks suuremaks väljaminekuks.
Et kõik mu lemmikloomapidamisega seotud kogemused ja teadmised piirduvad väikese terve ja tugeva krants-tüüpi Loore omanikuks olemisega, arutlesin sel teemal oma loomasõbrast (ja hoiukodupidajast) hoidjapreiliga, kes oli lahkesti nõus kaasa mõtlema ja selle postituse valmimisele kaasa aitama. Nii panime üheskoos kirja mõned ideed, kuidas lemmikloomapidamisega seotud kulutusi planeerida ja oma raha looma heaolu silmas pidades kõige mõistlikumalt paigutada:
* Hoidjapreili palus lisada, et tema annab oma hoiukodused uude koju ilma igasuguse tasuta. Vat, säästunipp! <3
Üks väga ilus ja armas lumekoer täna oma tagahoovis ninani lumes sumbates. Pole kedagi, kes lund nii väga armastaks nagu meite Loore!
Looma võtmine
Kõige soodsam ja vastutustundlikum on loom võtta varjupaigast või hoiukodust. Neile loomadele on juba tehtud parasiiditõrje, vaktsiinid, kiipimine, vahel isegi muu ravi ja oppimine. Võtja maksab sõbra eest vaid väikese loovutustasu, mis katab loomale tehtud kulutused vaid osaliselt. Varjupaigas on sadu erinevaid kasse-koeri ja teisigi koduloomi – tuleb ainult minna ja valida, kellele oma süda kinkida. 🙂
Tõutunnistuseta tõulooma pole olemas. Kui keegi müüb odavalt ehk mõnesaja euroga mingi tõu välimikuga looma, aga pabereid pole mingil põhjusel teinud, siis on tegu nn milleri ehk loomapaljundajaga. Neil loomadel pole tehtud terviseuuringuid, kuid neil lastakse maksimaalse sagedusega järglasi saada. Need loomad elavad tihti kohutavates tingimustes, nad ei saa kvaliteetset toitu, neile ei tehta parasiiditõrjet ega vaktsiine. Kõik seepärast, et looma pealt maksimaalselt teenida. Nii saab loomavõtja endale sageli väga haige koera, kes vaatamata suurele hoolele peagi hinge heidab ja omanikule jäävad murtud süda ja tohutud raviarved. Õudseid näiteid loomavabrikutest saad lugeda näiteks SIIT, SIIT ja SIIT.
Tarvikud
Nagu kõige muugagi, tasub ka loomale tarvikuid valides esmalt mõelda taaskasutusele ja isetegemisele. Kassidele ja pisinärilistele saab pesi ja mööblit väga edukalt ise ehitada – internetis on palju seesuguseid õpetusi, kuidas vanast kampsunist ja padjast kassile imearmas magamisase teha, rottidele kiikesid-tunneleid meisterdada jne. Kindlasti tasub lemmikule kodu rajades internetis maad uurida ja hinnavõrdlusi teha – kasutatud lemmikloomatarvikuid liigub internetis palju ning erinevaid e-poode, kust puure-kausse-pesi soetada, on kümneid ja kümneid.
Kui koer peaks millegipärast elama õues, on talle kindlasti vaja korralikku tõstetud ja soojustatud kuuti. Poes saadaval olevad kuudid maksavad sadu eurosid ning ehkki see on ühekordne väljaminek, tasub kindlasti ka ise ehitamist kaaluda. Internetis on palju õpetusi, mille abil koerale soodsamalt ilusa ja praktilise kuudi ehitada saab! Samuti on internetis palju kuulutusi, kus inimesed seisma jäänud kuute müüvad või suisa tasuta ära annavad.
Toit ja maiused
Tugeva tervise aluseks on loomulikult kvaliteetne igapäevane toit. Nagu endalegi toitu valides, tasuks ka loomale süüa ostes jälgida toidu koostist, mitte hinda ja nime. Näiteks nimeka ja populaarse Royal Caniniga sarnase koostise, ent märkimisväärselt odavama kilohinnaga toite on väga mitmeid. Nii võib soodsamalt saada isegi parema koostisega kraami ja ülejäänud igakuiselt üle jäänud raha panna looma ravifondi kõrvale. Kui endale toitu valides välistad glükoosi-fruktoosisiirupi ja naatriumglutamaadi, on ka loomale toitu valides oluline teada, millised ained vältida tuleks. Näiteks neere kahjustavad värvained, tapajäätmejahu ja loomsete kõrvalsaaduste jahu ning igasugune toit, mille koostiset suure osa moodustab teravili. Esmapilgul kallima kilohinnaga toit võib olla Darlingu, Chappy, KiteKati jms “marketitoitudega” võrreldes ka toitvam – näiteks tuleb seda anda kaks korda vähem, mis tähendab, et looma toitmiseks kulub lõppkokkuvõttes ikkagi sama summa. Väga paljud loomaomanikud tellivad toitu soodsalt saksa Zooplus’i nimelisest veebipoest. Postikulu Eestisse on (misiganes koguse ja kaalu puhul) 9,99€ ning sääst on märkimisväärne – meie kliinikus müügilolevat eritoitu saavat sealt suisa poole soodsamalt! Kui Saksamaalt tellimisega jändamine tundub tüütu, on ka kodumaistes internetipoodides kaup tihti palju odavam kui lemmikloomapoodides. Hea valik soodsaid (ja hea koostisega) loomatoite on saadaval ka näiteks Tallinna külje all asuvas aianduskeskuses Hortes. Kui ostad ühte kindlat toitu ühest kindlast poest, on kindlasti mõistlik teha püsikliendisoodustust võimaldav kliendikaart.
Racineli kuivtoidud on Coopis praegu väga hea soodushinnaga. Ostsin kohe kuus kilo varuks. Ja Lily’s Kitcheni puhtad ja ökokoostisosadest valmistatud konservid on ka allahinnatud!
Lemmikule toortoitu pakkuvad loomaomanikud saavad soodsat ning värsket liha ja kala soetada turult. Kusjuures argumendiga, et ostad koerale-kassile toortoitu, saab turult oma taarasse lihakraami osta. Muidu turumüüjad seda hästi lubada ei taha, topivad ikka oma plastkoti või -karbi sulle kaasa.
Kui leiad hea toidu korraliku soodushinnaga, tasub seda tagavaraks varuda. Kulub ju loomatoitu igapäevaselt ning kuivtoit säilib kaua – pole mingisugust põhjust, miks peaksid seda täishinnaga soetama!
Dentastixide jm teraviljapõhiste maiuste asemel võiks koerale pakkuda naturaalseid puhtast lihast valmistatud maiuseid, mida saab poest osta, aga ka väga edukalt ka ise valmistada – näiteks kuivatatud kanafileed jms. Samuti soovitatakse koertele anda porgandit – vajab ju loomgi vitamiine ja kiudaineid. Meie Loore igatahes krõbistab porgandit suuure isuga!
Kassiliiva asemel puidugraanulid
Ka kassiliiva saab odavalt veebipoest Zooplus (et postikulu kaalu tõttu ei muutu, võib seda kümnete kilode kaupa varuks tellida), kuid kes liiva aseme kassidele allapanuks mõeldud puidugraanuleid kasutab, saab ehituspoest soetada identseid, kuid oluliselt soodsamaid saepurupelleteid.
Kakakotid
Biolagunevad või mitte – koera kakakottidele kuluvaid ressursse (nii rahalisi kui looduslikke) saaks kokku hoida, kui kasutaksime kakakottidena juba olemasolevaid ja niigi kuluvaid kotte. Saia- ja leivakotid, ühekordsed puuviljakotid vm kaka üles korjamiseks sobivad pakendid oleks mõistlik säilitada ja lemmiku kakat kokku korjates taaskasutada. Nullkulu.ee kirjutab:
“Ainus mõistlik variant seda protsessi sammuke rohelisemaks muuta, on taaskasutada majapidamises tekkinud plastkotte. Sul on koer ja sööd igapäevaselt leiba? Korja kokku oma leivakile ning kasuta see uuesti. Kui sul jääb saia-leivakottidest puudu, siis miks mitte paluda oma tuttavatel sulle neid kõrvale panna?”
Loe Nullkulu täispikka postitust “Mida teha koerakakaga?” SIIN.
Tervis
Loomade ravi on väga kallis – neil ju pole haigekassat. Küll aga pakutakse lemmikloomakindlustust (nii tõuloomadele kui ka segaverelistele). Samas tasub silmas pidada, et kindlustada saab vaid kuni 7-aastast looma ning sageli ületavad arved maksimaalse hüvitatava summa – kindlasti tuleks (nagu iga) kindlustust sõlmides lepingu tingimused üle vaadata ning kaaluda, kas väljaminek end ära tasub. Nende tõuloomade puhul, kellel tervisehädad juba noores eas ja sagedamini esinevad, võivad ravikulud kindlustuseta pika peale ülejõukäivaks ostutuda. Igaljuhul võiks loomaomanik kaaluda ise iga kuu kindlustusmakse summa kõrvale panemist, et siis aja jooksul kogunenud raha pärast looma 8-aastaseks saamist tagavaraks jääks – seda enam, et just siis hakkavad tervisemured enamasti ilmnema.
Kliinikud teevad aeg-ajalt koos loomakaitseorganisatsioonidega kampaaniaid, mille raames on soodsamad näiteks kiipimine või steriliseerimine/kastreerimine. See ühekordne kulutus aitab vältida sagedasi, kuid väga kulukaid terviseprobleeme (emastel koertel mädaemakas a piimanäärmekasvajad, isastel eesnäärmeprobleemid).
Kindlasti tuleks loomale valida usaldusväärne kliinik/arst, kus arst saab kiiresti panna täpse diagnoosi. Kindlasti mitte usaldada röntgensilma või ultrahelikõrvaga ja telefoni teel diagnoosivaid arste. Mida kiiremini tervisehädade põhjused välja selgitatakse, seda vähem kulub looma ravile visiiditasusid ning seda tõhusam on looma ravi. Raskemat sorti diagooside puhul küsida alati teise (konkreetsele liigile või tõule spetsialiseerunud) arsti arvamust.
Millised koduloomad teil kodus on? Kas planeerite nendega seotud kulusid? Olete loomad kindlustanud või kogute nende raviks nö. “sukasäärde”? Milliseid nippe loetelule lisada oskaksite? Jagage kogemusi ja tarkusi, teie kommentaaridele tänu on blogi vähemalt poole väärtuslikum!