Miiu blogi

Väärt ilunodi

~ edevus, meik & nahahooldus

Vahel ikka juhtub, et kui oled sellesse influentserdamisemaailma sattunud, pudeneb pakiautomaati erinevaid pakke. Kuna niisuguse nodi saatmine toimub üldiselt eelneva kokkuleppeta, tähendab see, et mul ei ole kohustust sellest üllatuskingitusest teile teada anda. Vahel juhtub, et pakid on huvitavad ja ägedad, vahel jällegi, et paki sisu on minu jaoks üsna kasutu. Kuna ma aga nüüd Loverte käest järjepanu teise karbi sain, mis põhjalikumal vaatlusel jumala ägedaid asju täis oli, ja mis siis pikemal kasutamisel omakorda soovitamist väärt toodeteks osutusid, teen neile nüüd pikemalt vana head tasuta reklaami. Lisaks pean, jumal paraku, ühe ära kasutatud minitoote endale suuremal kujul soetama, sest otsa sai, aga hea oli.

See nimetatud toode pildi tegemise hetkel mulle vist muljet ei avaldanud, sestap ta toodetest tehtud pildile hästi ei saanud: BABE õliseep. Selgus aga, et seep on üüülimõnusa konsistentsiga, vahutab toredasti, jätab naha pehmeks ja lõhnab nagu killuke taevast. Kusjuures on tegu allergiavaba tootega ja tootekirjelduses seisab “spetsiifiline seebivaba pesuvahend kuivale/väga kuivale/atoopilisele nahale”, mis ühel meie lastest, kes just atoopiadiagnoosi sai, justnimelt on. Väga hea asi, seda tõesti soovitan, viis kägu viiest!

Teine toode, mis mulle meeldis ja nagu rusikas silmaauku (wait for it) sobis, on Purederm silmaalused geelipadjad. Ma olin paki saamise hetkeks just vist nädal aega järjest nutnud, nii et ma ei tea kedagi, kellele see potsik paremini sobinud oleks. Hoian seda külmkapis ka ja teeb tõesti silmaalused värskeks, võtab selle paistes Muumitrolli tunde ära ja kohe on elu inimese näos, kui ta on õhtul silmaalustele maski teinud. Vaatan, et seda toodet vist enam alles polegi – võib-olla sain oma pakki hoopis miskise laojäägi – aga sama tootja sips teistsuguse leidsin ja linkisin ülal. Edit: pidi hoopis olema tuttuus toode ja laost juba otsas, varsti tulevat tagasi. 🙂

Täitsa naljakas, ma olen tavaliselt hullult skeptiline igasugu üllatuspakkide suhtes, aga vähe ei ole ju kaks nädalat iga päev seda Invisibobble’i skrantšit kandnud? Esiteks näeb võrratult retro välja, aga hoiab ülihästi patsi paigal seal, kuhu ma ta panen ja ei kisu juukseid. Nüüd ma kas kõlan nagu maailma kõige suurem kivialune ja te KÕIK teadsite seda, aga kui ei teadnud, siis let me rock your world ühe ägeda nipiga, mille Jana mulle õpetas: väljaveninud Invisibobble’id tõmbuvad tagasi endiseks kokku kui neid natuke aega keevas vees hoida! Ma ei uskunud, aga proovisin ise järele, ja täitsa lummav, ma ütleks!

Kuna ma tellisin endale (Sally manitsustele vaatamata, et need ei kõlba kuhugi) Lumene ripsmetuši ja see, tõsi küll, ei kõlba kuhugi, oli mul väga hea meel pakis olnud uue ripsmetuši üle, mis eraldab ripsmed kenasti teineteisest, ei lähe tükki, kuivab normaalselt ja ei pudise päeva jooksul mu näole. Seda ka Loverte kodulehelt ei leidnud, aga kui kuskil mujal Gosh Catchy Eyes Drama ripsmetušši kohtate, siis võib osta küll.

Luuv’i tooniv huulepalsam on väga armsas pakendis ja tõesti niisutab huuli suurepäraselt, lisaks on tootekirjelduses kirjas, et seda on toonitud à la peediga, nii et see on söödav. Paraku tulebki seda vahel natukene süüa, sest see on jube vedel ja toodet on seetõttu veidi raske doseerida, lurtsatab lisaks huultele ka otse suhu. Sellega muidugi harjub ja muus osas annaks talle 10/10: Eesti toode, taimne, loodussõbralik ja puhta koostisega. Vinge!

Ma tellisin endale mõni aeg tagasi Tati Beauty (Tati võiks maa alt välja tulla, muide, tunnen temast jubedalt puudust…) Blendifuli nime kandva meigilapikese ja see ei ole halb, tegelikult on väga äge ja mugav, aga kui ma nüüd oma üllatuspakist uue Beautyblenderi sain ja seda üle pika aja kasutasin, siis olgem ausad, see on ikka sada korda oma kuulsust, hinda ja haipi väärt. Ei ole mitte üks teine sarnase tegumoega käsn (kopeerige seda originaali palju jaksate) sellele võrdne – see on lihtsalt ulme, kui kiiresti, ühtlaselt ja sametiselt saab Beautyblenderiga meigipõhja näole. Miski ei ole sellest ikkagi parem, pean südamest kiitma.

Ühed hullupööra ilusad EYLURE kunstripsmed sain ka. Ma just viimati end hammasteni üles lüües nukrutsesin, et polnud ripsmeid võtta – ma ei armasta absoluuuutselt neid püsivaid ripsmepikendusi, aga mulle täiega meeldib mõnikord, kui ma viitsin meigiga jännata, endale ka mõned tutikud või uhke rida kunstripsmeid külge liimida. On kohe hoopis teine tera! Ja ma niikuinii korduvkasutan kunstripsmeid alati, aga lahe, et need eriti luksuslikud ja pehmed ripsmeid suisa 15x kandmiseks mõeldud on.

Eelmises karbis, mille sain, oli üks asi veel. Legendaarne ilutoode tegelikult, vaevalt see kellelegi teist üllatusena tuleb. Ma mäletan, et enne veel, kui highlighterist sai kõigi totside lemmiktoode iluarsenalis ja neid hakkas igal brändil ilmuma nagu seeni pärast vihma, oli üks ja ainus The Balmi Mary Lou Manizer särapuuder. Ja mul endal polegi seda vist kunagi olnud, aga kui on keegi, kes head särapuudrit hinnata ja armastada oskab, olen see mina. Ja mul on nii hea meel, et ta minu juurde tuli, sest a) mul endal ei olnudki parajasti särapuudrit, otsa sai b) see tõesti on siidine ja nahal hästi loomulik, aga efektne.

Kuna oleme juba ilulainel, siiski killuke häbitut reklaami ka: Kukupessa jõudis möödunud nädalal muuhulgas viit erinevat sorti maailmaägedaid magusmandliõli ja kakaovõiga jõulu-vannipalle. Näevad niii nunnud välja ja lõhnavad taevalikult! Sädelus neil pidusematel vannipallidel, muide, on valmistatud tselluloosist ja seega biolagunev. 🙂

Ei mäletagi, millal viimati oma kanaleis ilujuttu tegin, aga endalgi päris põnev vahel uusi asju proovida. Seda enam, et ma harva endale ise midagi ostan, mis ei ole Lumene Nordic-C sarja näohooldustooted, mis sobivad mulle niii hästi ja on juba mitmendat ringi otsas. Aga natuke nüüd vahelduseks ei raatsi uusi osta ka, sest noh… vaja ju parketti ja köögitehnikat ja muid palju vajalikumaid asju. 😀

Kui sageli teie endale ilutooteid soetate? Milline on teie viimane äge uus lemmiktoote-avastus?

Värvisin hennaga juukseid…

~ arvustus, edevus, juuksed

Kuna ma juuksuris juba kaks aastat käinud ei ole (sest ma… noh… olgem ausad: ei raatsi), olen vahepeal mõelnud kodus juuste värvimisele. Pärast suviseid pleekimisi ja meresoola ja nädalaid (ehitus)tolmu sees, lohakas krunnis juustega poodi ehitades olid juuksed juba tükk aega päris nilbed, mistõttu ostsin poest kaks pakki mingusugust harilikku poejuuksevärvi ja värvisin laigulised ja pleekinud juuksed ühtlaselt tumepruuniks. Värv oli lõpuks ilus ja ühtlane, aga protsess ikka üsna ebameeldiv – natukene haisev värv, erinevate tuubide kokku mökerdamine, nahale sattudes ülikergelt määriv värv (mis tegelikult päris kohe ikkagi päris maha ei tule) ja loputades rõvedalt kuivad, krudisevad ja rikutud juuksed. Pärast kaasasoleva palsami kasutamist on juuksed muidugi imelised, aga miks nad ei peakski imelised olema, kui nad mõnusa libeda silikoonikihi all on… 🙂

Et tavalistes poejuuksevärvides ning nendega kaasasolevates palsamites sisalduvad koostisosad on täpselt niisugused asjad, mida ma oma igapäevaelus vannitoariiulile mitte mingi nipiga ei luba, olen ma juuste värvimisest pikalt hoidunud. Kuni leidsin enda jaoks väga huvitava alternatiivi!

Kuna ma olen täpselt nii glamuurne ja käin täpselt mitte kunagi poes, ostsin juuksevärvid eCoopi allahindluselt. Tegemist on Tints of Nature Henna Cream kodukasutuseks mõeldud (salongisari on ka olemas ja Eestis kättesaadav, vaatasin) poolpüsivärviga (toonis Chocolate Brown, tavahind Coopis 11,49€), mis koosneb väidetavalt looduslikest ja sertifitseeritud koostisosadest. Tootja lubab tulemuseks sügavat šokolaadipruuni juuksevärvi ning terveid ja läikivaid juukseid.

Mul ei olnud selle värvi suhtes üldse kõrged ootused, sest ma ei tea tootjast midagi ja hennaga värvimine, mida ma kunagi varem teinud ei olnud, kõlas nagu jube mökerdamine, mis soovitud tulemust niikuinii ei anna. Eelarvamused, noh. Aga kuna asi oli soodushinnaga ja ma püüan ju tegelikult hakata normaalseks inimeseks (loe: viia end kurssi kõikvõimalike alternatiivtoodetega, et kõigist mulle ja loodusele kahjulikest asjadest ükskord loobuda osata), otsustasin kaks karpi värvi (nii palju kulub mul tavaliselt ka tavavärvi) endale ostukorvi klikkida.

Enne: kammimata ja pesemata hommikukahused juuksed, mida pildil näete, olid ebaühtlast värvi – otstest pleekinud ja juurte juurest tumedamad ja minu enda loomulikku, pisut külmemat tooni – mis oli ka põhjus, miks ma üleüldse värvimist kaalusin. Tegelikult olen ma pikkadest juustest üldse täiesti tüdinenud ja tahaks need õlgadeni lõigata, aga inimesed mu ümber ei ela mu plaanile eriti palavalt kaasa. 😀

Ehkki karbis on pakike šampooniga ning pudel värviga, millele lisaks ka kindad ning kilemüts, on pakendikogus siiski poevärvikarbi omast tagasihoidlikum. Et pakendivabalt läbi ajada, tuleks päris hennavärv ilmselt ise kokku segada ja vajaminevaid koostisosi suuremas taaras tagavaraks osta. Kes õige hennaga värvivad või seda teinud on, võiksid kommenteerida, kas hennavärvi kokkusegamine endale meelepäraseks tooniks on niisugune asi, mida üks peaks mingil põhjusel (pakendisodi kokkuhoid, rahaline sääst, puhtamad koostisosad) harrastama peaks?

Kui tavaliselt tasub värvida pigem pesemata juukseid, siis selle juuksevärvi puhul kästakse pea kaasasoleva sügavpuhastava šampooniga esmalt rasust ja muude toodete jääkidest korralikult puhtaks pesta ning alles seejärel värv peale kanda. Šampoon tegi juuksed vastikult puhtaks, krudisevaks ja… heinaseks – täpselt niisuguseks, nagu poevärv juuksed pärast värvimist kuivatab ja mille tagajärjel sa kõiki maailma silikoone sisaldava palsamiga möksima pead, et oma vaeste juuste algne seisukord vähemalt näiliselt taastada. 😀

Seejärel tuli karbist välja võtta värv ning see puhastesse juustesse kanda. Mökerdamist oli PALJU vähem kui ma kartsin. Kusjuures vähemgi kui tavalistel poejuuksevärvidel – värv oli pudelisse juba valmis segatud. Hindan seda selle toote juures VÄGA kõrgelt ja valiksin juba ainuüksi sellepärast kõigi värvide seast niisuguse Tints of Nature’i looduslikuma variandi.

Juuksevärvi kogus pudelis oli väga lahke – mul on küll praegu väga pikad ja paksud juuksed, aga poolpikkadesse juustesse jaguks ühest pudelist vabalt, mulle tundub. Värvi lõhn on äärmiselt (!!!) meeldiv ja selle pealekandmine lihtne.

Pärast värvi kõigepealt hoolikalt juurtele ja kuklasse kandmist, plökerdasin ülejäänud pudelite sisu šampooni kombel juustesse nii, et kõik ühtlaselt märg oleks, mudisin mõned minutid, keerasin pealaele krunniks ja tõmbasin pakendiga kaasas olnud kilekoti mütsiks pähe. Üsna ebaoluline lisa sellele pakendi sisule – sama töö teeks kuus korda paremini ära selleks otstarbeks varutud korduvkasutatav müts või harilik poekilekott, mida ma niigi korduvkasutan ja alles hoian.

Värv kästi pähe jätta 30-40 minutiks, seejärel välja pesta kuni loputusvesi on värvitu ning siis omaenda hariliku palsamit juustesse kanda. Loputades olid juuksed nagu intensiivse ravikuuri läbinud – kui harilikult on poevärviga värvitud juuksed pärast värvimist tuntavalt kuivad ja vastikud, siis selle Henna Cream värvi peashoidmise järel olid nad pehmed, terved ja siidised. Ma olin niiii positiivselt üllatunud! Väga positiivne oli ka see, kui kergelt nahale läinud värv maha tuli. Ei olnud vaja mingit suuremat nühkimist ja kraapimist ning mu kõrvad ei näinud veel kaks päeva pärast värvimist välja, nagu mul oleks mingisugune kole nahahaigus. Boonus!

Müügiargumendid karbil ja lisatud ning lisamata jäänud koostisosade nimekiri.
Pärast!

Minu meelest on seda nii hästi tunda, kas juuksed on päriselt terved või lihtsalt “silikooniga plaasterdatud”. Selle värviga värvimise tagajärjel on mu juuksed nii siidised ja läikivad ja niisutatud ning värv ühtlane ja imeilus. Ma läksin õhtul pärast värvimist niiskete juustega magama, ei näinud lõpptulemust, ärkasin hommikul üles ja ehmusin unise peaga peegli ette kakerdades täiega ära – mu padjakuivad juuksed olid lisaks käega katsumisele ka peeglist vaadates NII siidised ja ilusad ja head!

Kas teie käite regulaarselt juuksuris nagu tõelised naised või olete ka koonrid nagu mina? Millega teie ise juukseid värvite?

Olen oma leiuga väga-väga rahul ja värvin selle värviga kindlasti teinekordki. See ei ole keskkonnasäästu seisukohalt täiuslik lahendus, aga edasiminek igatahes – eriti, et see ju nahale (hingamisteedele, silmadele…) nii palju leebem ja tervislikum variant on. Ja tulemus on tõesti KORDADES parem kui ma oleksin võinud arvata. Soovitan kahe käe ja jalaga!

Veits rahul. 😀

Hirmus tüütu, aga viljakas suvešoping

~ edevus, ilusad asjad, mood, ostlemine, reklaam

Käisin eile kolmandal katsel kaubanduskeskusest endale suveks midagi selga leida. Esimesel korral ei suutnud ma missioonile pühenduda kauemaks kui kümneks minutiks – kui esimeses (võib-olla kahes) poes sobivaid asju silma ei jäänud, tagurdasin sama targalt välja ja loobusin. No ei ole mul seda šoppamise jaksu enam vanas eas. Kiirmoekaubad on nii tihti nii kohutavalt halva kvaliteediga ja maksavad summasid, mida minu käsi ühegi kiirmoekleidi eest maksma ei tõuse. Lihtsalt ei tõuse. Kui ma tean kui kallis on iga palgana välja makstud euro, ei teki mul tunnet, et tahaks röögatu juurdehindlusega osta asja, mis heal juhul kaks pesu kannatab ja siis õnnetult hukkub. Kui see leitud asi ei näe välja täpselt nii ilus nagu ma vaimusilmas kujutlenud olin, aga seda mul esimesel kahel katsel igatahes ei juhtunud.

Nüüd võtsin end vahetult enne Hiiumaale sõitu tõsiselt kokku ja lubasin endale, et ei pea suve veetma pikkades rasedateksades või ebamugavalt kitsa lõikega kleitides-seelikutes. Mulle lähevad praegu veel enam-vähem kõik riided kenasti selga (skinny jeansid muidugi v.a.), aga kuna hingata on niigi veidi raske, sest üks elab mu kopsude otsas, ei taha ma seda vähestki hapnikuvoolu mingite jäikade õmblustega veelgi koomale tõmmata. Eesmärgiks oli leida vähemalt üks ilus maksikleit, soovitavalt hele, pitsi või narmastega, lendlev ja naiselik, et ma saaksin end tunda nagu see viljakusjumalanna, kes ma olen. Hahahahahahahaha. See kõlab kirjasõnas veel nilbemalt kui mu peas. 😀

Sellist kleiti muidugi olemas ei ole. Astusin oma kleidiotsingu-Kolgatale asudes sisse Postimaja H&M’i, kus oli HÄSTI palju ilusaid sirge lõikega kleite ja pluuse, milles ma oleksin oma paisunud rindade ja rasedakõhuga välja näinud nagu kitlis Muumimamma. Siis oli veel hulgaliselt selliseid kleite, milles igaüks näeks välja nagu kitlis Muumimamma. Ja siis muidugi nabapluuse, mida kõlbaks rasedana kanda võib-olla komplektis koniga hambutus suunurgas. H&M Mama rasedakleidid on erinevalt sama sarja teksadele täiesti õudselt koledate lõigetega. Ühesõnaga võite te aimata, et mind tegi kogu see olukord üsna pahuraks. Ei ühtki lendlevat jumalannakleiti. Ühe hästi lihtsa ja mugava musta pika kleidi H&M’ist tegelikult ikkagi sain ja kuigi see maksis allahindlusel 10€ ja on hästi mõnus ja mugav, ei olnud see ikkagi see, mida ma ette kujutanud olin. Jätkasin otsinguid New Yorkeris, kus oli samuti täpselt null mulle meeldivat maksikleiti. Küll aga sain sealt VIIE euroga päevitusriided. Mul selliseid nimelt polnud – kolimise käigus on mu bikiinid lihtsalt ja labaselt kaduma läinud…

Minu missioonist leida asi, milles end suvel mugavalt ja ilusana tunda, ei näinud aga üldse midagi välja tulevat. Olin juba pea kaks tundi ringi tuulanud ja vaikselt hakkas nutt kurku tulema. Ostsin endale jääkohvi ja kõndisin porisedes Viru keskuse poole, et endale vähemalt Pupilost uus komplekt läätsesidki osta ja siis koju tagasi minna. Proovisin õnne veel Zaras, kus oli küll paar enam-vähem ilusat kleiti, aga mis kõik 60€ maksid. Kui on üks pood, mille kauba kvaliteedi eest ma 60€ maksma nõus pole, on see justnimelt Zara. River Islandis polnud midagi, Reservedis polnud midagi, Mohitos polnud midagi… Läätsed käes, oli mul juba nutuvõru ümber suu ja otsustasin käega rehmata ja lahkuda. Silmasin Mangot ja kuna Mangos on varemalt mulle meeldivaid asju pakutud küll, plaanisin sinna sisse astuda. Kogemata eksisin uksega ja sattusin hoopis mulle täiesti tundmatusse Promodi. Ja oh sa jutttttttttttttttttttttttttt, mis mina sealt leidsin!


Seinatäie võrratuid maksikleite ja pikki pükskostüüme, mille kohal ilutses silt: kuni -50%! Ma pidin päris tõsiselt lahinal nutma hakkama. Kes mu blogi kauem lugenud on teab, et pikad kleidid on mu kõige lemmikumad riideesemed, sest esiteks lahendavad need ühe hoobiga kogu outfitimure, sobivad hästi Eesti suve heitlike ilmadega ja noh… ma ei ole oma ebaesteetiliste (sissekasvanud karvade süül armiliste, tihti ka lihtsalt karvaste, sest iga päev raseerida ei ole alati füüsiliselt võimalik) säärte üle just ülearu uhke. Tunnen ennast pikas kleidis lihtsalt hästi mugavalt ja seda suurem oli minu õnn kui need seal niiviisi mind ootasid nagu hanekesed rivis. Proovitud kaheksast kleidist sobisid mulle kolm nagu valatult ja needsamad kolm ma endaga ka koju kaasa kahmasin. Tükihinnaga 19€! St. et ühe Zara kleidi hinnaga sain ma endale kolm võrratult-võrratult-võrratult mõnusat maksikleiti, milles end ka sellise… ee… pisut lopsakamana kaunina tunda saan. Seal oli üleüldse hästi palju ilusaid riideid ja ma olen väga üllatunud, et ma selles poes iial varem käinud polnud. Kui teil ka mingisugune suvegarderoobi-mure on, minge vaadake endale ruttu midagi ilusat välja, sest allahindlus algas alles eile ja valik oli väga lai. Ma ei mäleta, millal ma endale viimati poest riideid ostsin, aga selgemast selgem on see, et vaatamata edukalt lõppenud retkele ma lähema aasta jooksul seda teed uuesti jalge alla ei võta. Ma mäletan küll, et ma kunagi nooremana šoppamisest rõõmu tundsin, aga see oli vist enne seda kui ma taipasin, et mul on lisaks ostetud asjadele vaja ka reaalset otstarvet ja kohta, kuhu need panna. 😛

New Yorkerist. Ülemine ots 2,99€, alumine 1,99€. Esmapilgul olid pisut liiga… vanaemalikud, aga proovides selgus, et ülemise otsa lõige on hoopis selline sportlikumat laadi ja väga flattering. Ka mu taas toidulauaks muunduvale korvile…

H&Mist pärit plätud. Üsna selline läbikaalumata ost, st. oleks võinud pigem otsida ja süveneda, et endale kümneeuroste plähvide asemel korralikud nahksed isendid leida, aga mõte Hiiumal parema puudumisel higistamisest ajas mu paanikasse ja haarasin ruttu need. Loodan, et peavad ikka paar suve vastu. 🙂

Hirmus mõnus on pakkida kui on, mida kotti panna. Ma olen siiani sisuliselt ainult ühes kleidis (või retuusides :P) käinud, tenniseid kandnud ja suti pitsitavas trikoos päevitanud, nii et hirmus mõnus oli suveseiklusele asuda teadmisega, et saan end lõpuks mugavalt JA ilusana tunda. Minu masti (looduslikku ja “kõigevaba”) kosmeetikat müüv Allure Beauty nimeline veebipood (reklaamlink) saatis mulle hiljuti paki, kus olid lisaks koduspaa toodetele ja muule veel võrratult hästi lõhnavad šampoon ja palsam, mis on hea koostisega ja ühtlasi sama firma poolt nagu mu lemmik-lemmik-lemmik kõigevaba juukselakk. Juba aastaid üht kindlat (Macadamia) lemmikšampooni kasutades on mu huvi uute šampoonide-palsamite vastu pigem jahe, aga liitriste pumbaga pudelite kaasa tassimisel on oma miinused, nii et rõõmustan uute minisuuruses toodete üle väga.

Samuti tuli minuga saarele kaasa Allure Beautyst välja valitud argaaniaõli, milles on tillukesed sädelevad osakesed (reklaamlink) ja mis niisutab ning jätab (näo)naha imeilusasti kuldselt kumavaks. Ma olen juba mitmendat aastat näokreemid enda jaoks täielikult välistanud ja kasutan näol ainult looduslikke õlisid. Mu kõige lemmikumad näoõlid on porgandi- ja jojobaõli, aga ka mittekomedogeenne argaaniaõli sobib mu nahale suurepäraselt. Õrn kuldne kuma on puhas boonus, eriti minu hallile ja väsinud moega näonahale. Ja looduslik (sidrunheinaga) sääsetõrjevahend, mille viimati emalt sain, reisib ka meiega vapralt kaasa. Ma olen sääskede vastu üsna allergiline ja see konkreetne tõrjevahend näib ülihästi toimivat.  🙂

Laupäevad ja tutud ja juuksenõelad ja… juukselakk?

~ edevus, juuksed, kroonprintsess: areng, kroonprintsess: pildid

Kõik meie laupäevad kulgevad üsna ühtemoodi. Kõigepealt sätivad lapsed end hommikumultade ette samal ajal kui mina või H (täna tema) hommikusöögi ette valmistame. Täna oli menüüs riivitud porgandi (kes meie Facebooki lehte jälgib, teab, miks :D), paprika, sibula ja riivjuustuga munapuder koos ahjus krõbedaks küpsetatud peekoni, tomatikastmes ubade ja röstsepikuga. Pärast hommikusööki algab operatsioon “Balletitunniks valmistumine”, mille käigus tuleb kindlaks teha, et kõik sukad-trikood-sussid on vastavas seljakotis olemas ja siis Kroonprintsessi juba tagumikuni ulatuvad juuksed soengusse taltsutada. Balletikrunni tegemine, muide, ei ole mingi lihtne kunst, mistõttu mina seda tegelikult ei valdagi. Aga harjutama peab, sest homme on Kaie Kõrbi balletistuudiol Nordea kontserdimajas suur kevadkontsert “Kui tuul pöördub” (ma ei tea, kas pileteid on veel, aga kui on ja teil plaane pole, siis ma igaljuhul soovitan tulla vaatama – see on üliäge!) ja sinna mingisuguse niisama-krunnikäkerdisega juba minna ei sobi. Kevadetenduse kostüümiinfos seisab nii:

“Krunnisoengu vahendid on: patsikumm, juukseklambrid (nii tavalisi kui krunnisoengu tegemiseks ehk vanaemad) , soovitavalt krunnivõrk (juustega ühte tooni ja ilma kaunistusteta), võimalusel juukselakk.”


Mina proovin juuksed alati kõigepealt võimalikult peadligi pinguldatud hobusesabasse kinnitada, punun sabast patsi ja kinnitan siis selle patsi ümber. See on kuidagi kõige lihtsam ja lollikindlam viis mingisugunegi krunn-asi valmis teha. Tegelikult on meil juuste silumiseks spetsiaalne hari ka olemas, aga seda ma täna leida ei suutnud. Tegin hoopis juuksed alguses natuke märjaks, et nad paremini kammimisele alluks. Kui ma esimesel aastal seda juukselakisoovitust nägin, tekitas see mus pisut vastakaid tundeid. Kroonprintsess oli siis muidugi väiksem ka, aga mulle üldse ei meeldinud mõte sellest, et ma talle mingisugust rõvedat aerosoolpudelis keemiat näkku peaks laskma. Toddlers and tiaras või nii…

Kuna ma endale aga möödunud sünnipäevaks maailma mõnusaima uue juukselaki ostsin, mis lisaks kaunile viimistlusele ka puhta koostisega on, proovisime täna krunnile ka pisut lakki pihustada. Kroonprintsess on sellistest asjadest muidugi igatahes sillas, sest vanus on juba selline, et igasugune emme meik ja muu on ülipõnev ja Hästi Eriline. Lakil on üsna tugev ja magus lõhn (väidetavalt mitteallergeensetest lõhnaainetest), mis mulle TOHUTULT meeldib, aga mida endale juustesse pihustades ma lõhnaõli kindlasti kanda ei saa. Samuti meeldib mulle toote pakend (mis on pruun, pisut sädelev metallpudel) ning puhas ja öko koostisosade nimekiri. Sellist lakki võin ma oma väikesele baleriinile vabalt paar korda aastas juustesse lasta!  Lakk ei tee juukseid raskeks ega tükki, vaid jätab nad mõnusalt pehmeks ja vetruvaks, aga hoiab mu lokid ja lained samas alati imeilusti paigal. Samuti lasen ma seda niisama juuksejuurtele kui mul bad har day ja juuksed nukralt ludus on. Ma ei tea, kas sellel brändil Eestis teisi edasimüüjaid ka on (kui teie teate, kindlasti jätke kommentaar väärtusliku infoga!), aga mina ostsin ta Olümpia hotellis asuvast Desirée ilusalongist, kus alati juuksuri juures käin. Hind oli tal vist midagi 10€ kanti (ehk absoluutselt taskukohane) ja järgmisel korral kindlasti soetan mõne viimistlusvahendi lisaks, et proovida, kas kõik selle brändi tooted on ühtviisi head. 🙂


Ma pean lihtsalt ära märkima, kuidas a) selles kodus on VÕRRATU pildistada, sest siin on nii meeletult palju valgust b) seda inimest on VÕRRATU pildistada, sest ta on… lihtsalt… võrratu! Need pildid valmisid umbes kahe minutiga enne kui nad issiga autosse istusid ja Tallinna Balletikooli poole homse etenduse proovi suundusid. Ta on nii ilus ja fotogeeniline, et temast pole vaja lihtsalt rohkem pilte teha – kõik õnnestuvad niikuinii kohe. Ja nagu näha – ta naudib seda edvistamist täiel rinnal!

Üks hetk päevast jäi puudu, võib-olla esimene hommikutund

~ chit-chat, edevus, meik & nahahooldus

vann1
Aukartus suure hunniku täitmist ootavate tööülesannete ees oli nii suur, et otsustasin nende juurde asumist veel piiisut edasi lükata ja endale natukene omaette olemise aega lubada. Kuidagi tundus, et pea on mõtteid ja tööpaanikat nii täis, et minust ei saa enne asja, kui ma vannis ära käinud ja endale erinevaid hästi lõhnavaid tooteid peale määrinud olen. Mul on vannitoaredeli küljes rippuvas korvis hunnik vannipalle ja näomaske, mille hulgast sobivate valimine on alati lõbus meelelahutus ja mõnus argiluksus. Vannipallid sain endale sünnipäevaks – kui ma ei eksi, on need pärit Viru Keskuses asuvast Goodkaarma poest ja on küll imeliselt lõhnavad ja lõbusalt kihisevad, kuid tunduvad nahahoolduse seisukohast küllaltki mõttetud. Sellele vaatamata armastan neid palavalt – eriti seda roosat taevalikult metsmaasikalõhnalist pallikest, mida alumisel pildil käes hoian. Montagne Jeunesse maske ostan endale tavaliselt Rootsist kaasa, sest need on seal lihtsalt odavamad. Selmet end tänasel niigi raskel päeval raske valiku ette panna, määrisin näkku kaks maski – sügavpuhastava vistrikumuda, sest ma olen natuke vinniline ja niisutava ning rahustava maasikasuflee näomaski, sest vaatamata vinnilisusele on mu nahk ka kohutavalt kuiv ning vajab turgutust. Tulemus? Täiesti fantastiliselt puhas, pehme ja siidine nahk. Mulle hirmsasti meeldib, et need maskid on puhta koostisega, kuid samas jääb see ühekordsete pakendite asi natukene kripeldama. Ma kasutaksin neid maske sootuks tihedamini, kui ma saaksin neid soetada suurtes totsikutes – mõistan, et ühekordsete maskide müük ongi Montagne Jeunesse’i nišš, aga… prügi, noh… Rääkides maskidest, mis tulevad suurtes totsikutes, tegin ka vana head Macadamia Deep Repair Masque’i ja lasin juustel täna kohe ekstra kaua marineeruda. Mu vaesed heinad on viimasel ajal kuidagi eriti kehvas ja kurvas seisus olnud ning mul pole ka olnud võimalust neid maskitamisega turgutada. Mängisin juba vahepeal mõttega kõik õlgadeni maha lõigata – nii kahju oli mul nendest rabedastest salkudest! Aga nüüd katsun oma siidpehmeid juukseid ja mõtlen, et selle rohelise purgi sees on ikka üks imerohi küll…

vann3
Läitsin kirsiks tordil uue Joik’i küünla nimega Chérie, mis meenutab mulle lõhnalt pisut Escada Magnetismi, mida 15-aastane mina endale ohtralt peale pihustada armastas *oksendab suhu*. Otseloomulikult ei ole küünal nii vänge, nagu kõnealune parfüüm, vaid täpselt parajalt magusa ja maheda lõhnaga. Ma olen harilikult pigem selliste… sandlipuu, tsitruse, karamelli, šokolaadi või vanilli järgi lõhnavate küünalde fänn, aga täitsa huvitav on tänu sünnipäevaks saadud üllatuskingitusele uusi küünlaid proovida. Veelkord suur aitäh Sulle, mu armas Teresa!

vann

Olgu nüüd, aitab eidejutust – ma pean nüüd minema emta.ee’sse makse maksma, raamatupidajale arveid saatma, arveid maksma, tellimustöid täitma asuma, kirjadele vastama… Huhh. Hakkan parem ruttu pihta! Homme tuleb meile Läti riigitelevisioon külla… ärge küsige – ma ei tea, millesse ma ennast mässinud olen. 🙂

Küünelakijuttu e. ära iial ütle iial

~ edevus, küüned

küüned
Paar kuud tagasi juhtus nõnda, et olin töökohustuste täitmiseks sunnitud teistest mulle meeldivatest tegevustest loobuma. Üheainsa nädala jooksul pidin ära ütlema nii geelküünte hoolduseks kokku lepitud aja kui ka sõbrannaga koos ostetud ooperipiletid ja ette broneeritud vaheajatellimuse (ja see on juba midagi – sai ju räägitud, kui kirglikult ma teatripuhvetisse suhtun…). Midagi polnud parata – unetundide arvelt olid töötunnid otsas ja tundus, et nii on õigem. Oligi! See tähendas aga seda, et minu niigi räbalad käpakesed muutusid hoolitsuseta jäädes nii silmipimestavalt koledateks, et igasugune geel tuli neilt viivitamatult maha nokkida. Kuigi kogusin pikalt hoogu, et küüned uuesti spetsialisti hoolde viia, ei ole kuidagimoodi olnud võimalik seda piisavaks prioriteediks seada, et sellele paari (potentsiaalse töö)tunni kulutamine mõistlik tunduks. Samas olen ma ju alati väga kategooriliselt keeldunud küünte lakkimisest, sest minu meelest ei ole nürimat, tüütumat ja kasutumat tööd, kui küünelakiga mässamine. Võta maha, viili, maali, kuivata, kuivata, kuivata, riku kogemata ära, eemalda, maali, keera pekki, tupsuta vatitikuga… no tänan, aga ei tänan!

küüned
Kui Virsikule sünnipäevaks Viimsi keskuses raamatuid otsimas käisime, tabas mind enneolematu tunnetepuhang – kuidas ikkagi oleks, kui ostaks ühe küünelaki, pudeli küünelakieemaldajat ja küüneviili? Kui raske see ikka olla saab? Esimesest ettejuhtuvast poest ostsin Byphasse atsetoonivaba küünelakieemaldaja, posu täiesti suvalisi küüneviile ja vatipadjad. Pool tööd oli tehtud! Siis leidsin kõrvalasuvast ebamaiselt niru valikuga kosmeetikapoekesest ainsad olemasolevad küünelakid, milleks olid juhtumisi Maybelline’i Colorama 60 seconds lakid. Milline kokkusattumus – umbes minut oligi täpselt nii pikk aeg, nagu ma küünelaki kuivamisse valmis investeerima olin! Haarasin pihku õrna ja naturaalse roosa ning olin juba kassa poole suundumas, kui H kõrval pisut emotsionaalseks muutus ja ütles, et tema nii ei mängi, kui ma mõnd vähemigavat lakki lisaks ei võta. Võtsin punase ka.

küüned1
Lakkimine osutus üllatavalt meeldivaks tegevuseks ja seda suuresti tänu soetatud Colorama lakkide muljetavaldavalt kiirele kuivamisajale ja mugavale harjakesele. Töö oli sootuks lihtsam ja lõbusam, kui ma mäletanud olin! Ma ei tea, kuidas teiega on, aga mulle õudsel kombel meeldib see külm sensatsioon, kui lakk küüneplaati puudutab. Lisaks olid ka minu isiklikud küüned sootuks tublimad, kui ma arvasin – ma olen suur loomulike küünte fänn, aga mul on seoses küünte närimisega (ewww, ma tean – õnneks tundub, et olen sellest kombest täielikult lahti saanud) ja nende haprusega alati tundunud, et mu küüsi ei kõlbagi üleüldse kinda seest geeli alt välja võtta. Eksisin – täitsa viisakad on! Mul oli plaanis Coloramade püsivust kiita, ent seda saan teha ainult heleda laki puhul – punane koorub otstest päevaga maha, nude püsib vankumatult terve nädala. Huvitav, kas see on tavaline, et erinevat värvi lakid erinevat moodi püsivad? Ilmselt aitaks siin hästi alus- ja pealislaki soetamine ja kasutamine, aga see on minusuguse jaoks juba next level challenge. Mõtlesin, et küsin teilt nõu – millised on teie kõige lemmikumad küünehooldustooted, lakid, viilid ja muu säärane? 

Special delivery!

~ edevus, friends of ours, juuksed

specToday is a day of great excitement for both me and H – we received a bagful of things we both passionately love! You guys already know my passion for Macadamia’s haircare products and H’s love for jalapeño peppers. Because I was all out my all time favorite hair mask, I needed to place a new order on allbeauty.com and because two friends of mine were in need of new products as well, we placed a group order to get free shipping. You’ve heard me go on about these many-many times now and I promise you’ll keep hearing about them each time I receive a new set. I can’t help being so genuinely impressed with how good Macadamia’s products are. This here is my sixth or seventh 500 ml jarful of their Deep Repair Masque and I swear by that stuff. I can’t imagine anything being better for my hair! However, because Macadamia has a professional series and a new Nourishing Moisture Masque, I had to buy one of those as well. Imagine if it’s even better than the one I’ve been using so far?

The products are both sulfate, paraben and cruelty free (the professional one is even gluten-free!) and smell absolutely divine. Macadamia’s products are pretty pricy (especially the professional range), but the prices on allbeauty.com are incredible. Macadamia Professional’s “Nourishing Moisture Masque” costs 39,40€ at a local webshop while I paid 19,07€ for mine (LINK). The same local shop charges 54,90€ for 500 ml of “Deep Repair Masque” while I only paid 27,33€ for mine (LINK). A jarful of the latter lasts for at least four months so all things considered I would say the price is more than fair considering the quality of the product. I have to say I was pretty shocked googling the local retail prices for you – I had gotten so used to buying mine I didn’t even realize why other people thought Macadamia’s products were so expensive…

As for the peppers – I designed a birthday invitation for a friend’s kid and she returned the favor giving us two jars of home-grown marinated jalapeños. Best deal ever! H was over the moon about it. 😀

// Täna on nii minu kui H õnnepäev – saime kotitäie asju, mida me kumbki kirglikult armastame! Ma olen teile oma armastusest Macadamia toodete vastu korduvalt rääkinud ja ka H suure kirega jalapeñode vastu peaksite te päris hästi kursis olema. Kuna mu maailma kõige lemmikum juuksemask oli otsa saanud, oli aeg allbeauty.com’is uus tellimus teha ja kuna kaks sõbrannat soovisid ka tellida, tegime postikuluta tellimise nimel ühistellimuse. Tean, et hakkan oma Macadamia-armastusega pisut Jehoova tunnistajat meenutama (oodake ainult, kuni ma tänaval Macadamia flaikusid jagama hakkan, õnnis tuluke silmis), aga kannatage ära, sest ma ei kavatse nii pea lõpetada. Midagi pole parata – ma olen tõesti pealaest varbaotsteni ahvivaimustuses, sest need tooted on lihtsalt jumalikud. See siin on minu kuues või seitsmes pooleliitrine purk Deep Repair Masque’i ja ma elan selle nimel. Ma ei kujuta ette midagi, mis võiks mu juustele paremini mõjuda! Sellegipoolest otsustasin lisaks vanale lemmikule tellida ka nende uue profisarjast pärit Nourishing Moisture Masque’i, sest mine sa tea – võib-olla on see veeeel parem?

Mõlemad tooted on sulfaadi-, parabeeni ja nö. “julmusevabad” (e. loomasõbralikud, loomkatseteta välja töötatud) ja lõhnavad taevalikult. Macadamia toodete hinnad on küll parasjagu krõbedad (eriti profisarja omad), ent allbeauty.com’is on hinnad uskumatud. Macadamia Professionali “Nourishing Moisture Masque” maksab ühes meie juhtivas ilutooteid müüvas veebipoes 39,40€ samas, kui mina maksin enda oma eest 19,07€ (LINK). Sama pood küsib 500 ml “Deep Repair Masque’i” eest 54,90€ ja mina maksin enda purgitäie eest ainult 27,33€ (LINK). Viimast jagub vähemalt neljaks kuuks, nii et kõiki asjaolusid (eriti toodete puhtust, kvaliteeti ja tõhusust) arvesse võttes võib öelda, et hind on enam, kui õiglane. Ma pean tunnistama, et olin teile hindu googeldades lausa šokeeritud – ma olen neid tooteid nii kaua allbeautyst tellinud, et olen alati pisut üllatunud olnud, kui keegi ohhetab, et Macadamia asjad on hirmus kallid. Kohalikud hinnad on ju lausa pöörased…

Mis pipardesse puutub – disainisin sõbranna lapse sünnipäevakutse ja vastutasuks kinkis ta meile kaks purki marineeritud koduaia-jalapenosid. Elu parim diil! H oli täiesti sillas. 😀


Snail slime and stretch marks: Before and after

~ bump, edevus, meik & nahahooldus

Post sponsored by Bio4You // Postitust sponsoreeris Bio4You
snail1As I’ve told you before, I developed pretty bad stretch marks a little more than a week before delivering Peach. I didn’t get any stretch marks when I was expecting Ladybug and I didn’t gain more weight or get bigger this time around. They just showed up out of the blue. I have to start by saying I never felt sad or unhappy about them – they’re there, it’s a fact, nothing I can do about it. When they first appeared, they were bright red and hurt as if my skin had just ripped and was about to burst open. After birth, my stomach had completely transformed – it was a little saggy (especially around the marks) and had red stripes all across it. I was sure they would fade on their own, but three months after Peach was born they still hadn’t started looking the least bit lighter (see “before” photo below). So I purchased a bottle of emu oil because I had heard of its healing qualities. Didn’t work. The shop clerk had recommended me to try snail slime next and I was sure I would – if it didn’t have any magical qualities, it would still be a cool product to at least have tried. Then, at some point, Bio4You offered me and my stretch marks a cooperation – they gave me a bottle of snail secretion to see if it could help me. And it did.

// Nagu ma teile varemgi rääkinud olen, tekkisid mu nahale nädalake enne Virsiku sündimist päris koledad venitusarmid. Kroonprintsessi oodates ei ilmunud mu kõhule venitusarmipojakestki ja sel korral ei võtnud ma ei kaalus rohkem juurde ega paisunud oluliselt suuremaks. Nad lihtsalt ilmusid kes-teab-kust, jumal-teab-miks. Ma pean alustuseks ütlema, et ma ei ole nende pärast kunagi ülearu kurvastanud – nad on seal, see on fakt, ma ei saa sinna midagi parata. Saabudes olid venitusarmid erkpunased ja valutasid nii, nagu oleks mu nahk rebenenud ja iga hetk pauguga lõhki minemas. Pärast sünnitust oli mu kõht täielikult digimuutunud – see oli välja veninud ja rippus (eriti venitusarmide ümbert) ning selle keskel ilutsesid suured tulipunased triibud. Ma olin päris kindel, et nad hakkavad ajapikku pisitasa heledamaks muutuma, aga kolme kuu möödudes (vt. “enne” pilte allpool) polnud nad veel vähimalgi määral seda nägu, et kavatseksid heledamaks muutuma hakata. Niisiis tõin ma looduspoest koju emuõli, sest olin kuulnud selle tervendavatest omadustest. Sellest polnud mingit kasu. Poemüüja rääkis mulle ka teolimast ning soovitas mul seda järgmisena proovida, kui emuõlist abi pole. Otsustasin, et proovin igaljuhul – isegi, kui sellel lubatud imeomadusi pole, on see ikkagi põnev asi, mida vähemalt proovida. Mingil hetkel võttiski Bio4You minuga ühendust ja pakkus mulle ja mu venitusarmidele sponsorlust – nad saatsid mulle teolima, et saaksin proovida, kas sellest võiks abi olla. Ja oligi!
 snail2Teosekreet-geel, puhas, 98%, 60ml, Helix Extra, 52.50€ (LINK) 

Let’s be frank – I’m not a big fan of snails. They’re a little too similar to worms (I hate worms…) and something about them being slimy is extremely unappealing. You see the irony in me wanting to rub it all across my tummy, right? Well, I have to say I was a little very apprehensive and thought the product would be a little… yucky. Much to my surprise, it came out of the bottle as a silky gel and when it touched the skin, it became watery. The product is scented so it smells absolutely divine and nothing about it screams YOU’RE RUBBING SNAIL SLIME ALL OVER YOUR STOMACH, YOU WEIRDO!!! so that’s nice.

// Ütleme ausalt – ma ei ole just maailma suurim teofänn. Nad on natukene liiga ussikeste sarnased (ma vihkan ussikesi…) ja üleüldiselt on limased asjad ikka küllaltki ebaatraktiivsed. Nii on ka pisut irooniline, et ma seda oma kõhule määrida tahtsin, kas pole? Nojah, ma pean tunnistama, et ma olin enne toote proovimist parasjagu kahtlustav ja kartsin, et selle pealekandmine saab olema pisut… öka. Minu suureks üllatuseks tuli pudelist välja siidise tekstuuriga geel, mis nahaga kokku puutudes vesiseks muutus. Toode on lõhnastatud, mistõttu on sellel oivaline (ent mahe) aroom ja miski selle juures ei karju SA MÄÄRID OMA NAHALE TEOLIMA, VEIDRIK!!!, mis on minu meelest äärmiselt kena.
snailThe photos aren’t great – I remember  thinking that they looked much better in the “before” photo than they did in real life and the “after” photo looks a lot worse than the marks really do when I look in the mirror.
// Pildid ei ole suurepärased – ma mäletan, et “enne” pildil paistsid armid palju viisakamad, kui päriselus ja “pärast” piltidel on olukord jällegi oluliselt kehvem vaatest, mis praegu peeglisse vaadates avaneb.

Did the slime work? It did. Because the stretch marks would probably have faded a little anyway and because using the snail slime is a process, it’s hard to say what the actual the effects really are. I did however see results when I used it on a more regular basis so I am a 100% sure snail slime does possess healing and repairing qualities (it is said to be great for healing acne scarring – Madiken swears by this stuff!). This is where I screwed up the results though – I didn’t use it as regularly as I should have. The instructions on Bio4You’s home page suggest using it twice a day while I managed to remember applying it no more than once a day for a maximum three to four days in a row. I’m sure it would have worked better if I hadn’t been a bit of a moron. I’ll continue using it as one should and definitely recommend it to anyone who is looking for a way to heal their stretch marks – they probably won’t disappear, but they’ll even out and fade and the slime will improve skin quality like you wouldn’t believe.

If you don’t mind, I would like to finish this post off with a pep talk. I know how looking in the mirror and realizing you’ll never look quite the same as you did pre-pregnancy feels. It’s a little tragedy all on its own. My point is you aren’t the same person you were before and that’s kind of the point. It’s a cliché, but you are a tigress and you did earn those stripes. The next time you walk down the beach, strutting your stuff in a bikini, people probably won’t even notice you’re striped. Partly because you’ll have a tan and being tanned hides stretch marks (hehe), but mostly because noone else cares. Trust me. And if they do notice, they’ll just think “wow, she’s a MILF”. What’s so bad about that? That’s right – nothing. You’re fab. And you’ve made a little human being. Mad props, superwoman!

// Kas lima töötas? Töötas. Kuna venitusarmid oleksid ilmselt niisamagi pisut hajunud ja kuna lima kasutamine on protsess, on raske täpselt öelda, milline efekt sellel tegelikult oli. Regulaarsel kasutamisel oli paranemine silmaga nähtav, nii et olen 100% kindel, et teolimal on lubatud tervendavad omadused (näiteks kasutatakse seda aknearmide ravis ja ka Madiken on kinnitanud, et see on imeline toode). Mina muidugi keerasin tulemused natukene nässu – ma ei kasutanud seda nii korrapäraselt, nagu tegelikult pidanud oleks. Bio4You kodulehel olevate juhiste kohaselt tuleb teolima endale peale määrida kaks korda päevas, minul aga tuli meelde seda kasutada kord päevas ja maksimaalselt kolm-neli päeva järjest. Ma olen kindel, et see oleks veelgi paremini töötanud, kui ma natukene laisk ja loll ei oleks… Igatahes jätkan selle kasutamist nüüd vastavalt juhistele ja soovitan seda teha kõigil, kes oma venitusarme parandada soovivad – tõenäoliselt ei haihtu need küll täielikult, ent kindlasti aitab teolima neil ühtlustuda ja paraneda. 

Kui te ei pahanda, lõpetaksin selle postituse paari julgustava sõnaga. Ma tean, mis tunne on peeglisse vaadata ja taibata, et sinu kõht ei hakka kunagi enam välja nägema selline, nagu enne sünnitust. Nii nõmedalt kui see ka ei kõlaks, on selle järelduseni jõudmine omaette tragöödia. Aga ma olen jõudnud järeldusele, et selles ju asja mõte ongi – sa ei olegi ega peagi olema sama inimene, kes sa enne sünnitust olid. See on küll klišee, aga sa  o l e d k i  tiigriema ja sa  o l e d k i  oma triibud välja teeninud. Järgmine kord, kui sa rannas ennast ebakindlalt tunned, sest kardad, et kõik sinu venitusarmilist kõhtu jõllitavad – unusta ära! Keegi peale sinu ei näe neid. Esiteks sellepärast, et oled päevitunud ja päevitus aitab venitusarme peita (hehe), kuid peamiselt sellepärast, et need ei lähe kellelegi teisele peale sinu karvavõrdki korda. Ausõna. Ja kui keegi panebki su arme tähele, mõtleb ta selle peale, et sa oled üks äärmiselt kuum MILF. Mis selles nii halba on? Mitte midagi, ütlen ma sulle. Sa oled imetabane! Ja sa oled enda sees terve inimese valmis küpsetanud. Müts maha, supernaine!

New hair & burgers for dinner

~ juuksed

burxAs I told you yesterday, my friend and his girlfriend came over today to play with us, eat dinner and do my hair. Kimmo played with the kids while Keiu dyed my hair and chopped off all my split ends so I could look at least a little bit decent. We chose a hazelnut shade and chopped a good 3-4 cm off my lengths. I’m pretty excited to have healthy and shiny hair for a change – even though they didn’t really look as bad as they seem in the “before” photo, they were still pretty dry and torn. I’m very happy with my result and will show you better photos once the sun comes out and we can take proper pictures. So all in all we had a lovely night (especially kiddo who got to play queen Elsa and ride on uncle Kimmo who got to play Sven :P), I made burgers and everyone was happy. It’s really nice having them over. Hope they come again real soon. 🙂

// Nagu ma teile eile mainisin, tulid minu armas sõber ja tema armas tüdruksõber meile külla mängima, õhtust sööma ja minu juustega midagi ette võtma. Onu Kimmo mängis lastetoas põnnidega ja Keiu värvis mu juuksed ära ja lõikas maha kõik katkised otsad, et ma natukenegi viisakas välja võiksin näha. Valisime pähklikarva tooni ja lõikasime maha 3-4 cm jagu katkiseid juukseotsi. Nii mõnus on, et juuksed vahelduseks kerged, terved ja läikivad on – nad ei olnud küll nii hirmsad, nagu nad “enne” pildil välja näevad, aga olid siiski hirmus kuivad ja katki. Minu meelest on tulemus imeilus – loodan teile homme paremaid, päikese käes tehtud pilte näidata. Ühesõnaga oli meil imetore õhtu (eriti kroonprintsessi jaoks, kes sai kuninganna Elsat mängida ja onu Kimmo seljas ratsutada – viimane mängis Sveni :P), mina tegin meile burksi ja kõik olid rahul. Nii tore, et nad külla tulid – loodan, et tulevad varsti jälle. P.S. Soovija leiab Keiu Pärnust, Rüütli tn. asuvast Bellissima ilusalongist. Öelge, et mina soovitasin ja viige talle pakk pelmeene. *inside joke* 🙂
juuxedMy little transformation feels really nice – I can’t stop touching my hair. 😀

// Mu väike “muutumismäng” tegi juuksed nii mõnusaks, et ma ei suuda nende näppimist lõpetada. 😀

Paws and claws: Short and functional

~ edevus, küüned

IMG_2237There’s a skill I have have dreaming of possessing for a long-long time but have never really considered an actual possibility. It has seemed unattainable, even though it really isn’t. So, after years of wishing I could do it, I decided to take on a more proactive approach, just grab the bull by the horns and go take lessons. Aaand that’s the reason why I went for short nails this time! I think they’re really cute, aren’t they? The nude shade is out-of-this-world-pretty – I plan on wearing a lot of army green this season and I think nudes go great with that. 🙂

We woke up at 7:15 a.m. and I’m feeling surprisingly energized considering the amount of sleep I got. It has been a really productive hour so far – Peach has already stood up and fallen over four times. That poor little thing is so eager to stand up, but too much of a tiny little baby to fully grasp the consequences of letting go. I finally get why they make those tiny little helmets for babies. 😀

// On üks oskus, mille valdamisest ma olen kaua-kaua unistanud, aga mille omandamist ma tegelikult kunagi päriselt võimalikuks pole pidanud. Ma olen seda vist alateadlikult võimatuks pidanud, kuigi see ei ole seda teps mitte. Niisiis, pärast aastatepikkust unistamist otsustasin asjale läheneda pisut proaktiivsemalt, härjal sarvist haarata ja tunde võtta. Jaaa see on ka põhjus, miks ma seekord endale lühikesi küüsi nõutamas käisin! Minu meelest on nad imearmsad, kas pole? See nude värvitoon on minu meelest ebamaiselt ilus – ma kavatsen sel hooajal palju tumerohelist (appi! kuidas on “army green” emakeeli?) kanda ja miski ei sobi selle värviga paremini, kui selline ilus soe beež. 🙂

Ärkasime täna kell 7:15 ja ma tunnen ennast väheseks jäänud unetundidele vaatamata üllatavalt energilisena. Möödunud tund on väga produktiivne olnud – Virsik on juba neli korda püsti tõusnud ja pikali kukkunud. Vaene väike põnn tahab nii väga ennast püsti ajada, aga ta on tugedest lahti laskmise tagajärgede mõistmiseks veel liiga beebi. Lõpuks ometi saan mina ka aru, mille jaoks beebidele kiivreid tehakse. 😀 
IMG_2236