Paar kuud tagasi juhtus nõnda, et olin töökohustuste täitmiseks sunnitud teistest mulle meeldivatest tegevustest loobuma. Üheainsa nädala jooksul pidin ära ütlema nii geelküünte hoolduseks kokku lepitud aja kui ka sõbrannaga koos ostetud ooperipiletid ja ette broneeritud vaheajatellimuse (ja see on juba midagi – sai ju räägitud, kui kirglikult ma teatripuhvetisse suhtun…). Midagi polnud parata – unetundide arvelt olid töötunnid otsas ja tundus, et nii on õigem. Oligi! See tähendas aga seda, et minu niigi räbalad käpakesed muutusid hoolitsuseta jäädes nii silmipimestavalt koledateks, et igasugune geel tuli neilt viivitamatult maha nokkida. Kuigi kogusin pikalt hoogu, et küüned uuesti spetsialisti hoolde viia, ei ole kuidagimoodi olnud võimalik seda piisavaks prioriteediks seada, et sellele paari (potentsiaalse töö)tunni kulutamine mõistlik tunduks. Samas olen ma ju alati väga kategooriliselt keeldunud küünte lakkimisest, sest minu meelest ei ole nürimat, tüütumat ja kasutumat tööd, kui küünelakiga mässamine. Võta maha, viili, maali, kuivata, kuivata, kuivata, riku kogemata ära, eemalda, maali, keera pekki, tupsuta vatitikuga… no tänan, aga ei tänan!
Kui Virsikule sünnipäevaks Viimsi keskuses raamatuid otsimas käisime, tabas mind enneolematu tunnetepuhang – kuidas ikkagi oleks, kui ostaks ühe küünelaki, pudeli küünelakieemaldajat ja küüneviili? Kui raske see ikka olla saab? Esimesest ettejuhtuvast poest ostsin Byphasse atsetoonivaba küünelakieemaldaja, posu täiesti suvalisi küüneviile ja vatipadjad. Pool tööd oli tehtud! Siis leidsin kõrvalasuvast ebamaiselt niru valikuga kosmeetikapoekesest ainsad olemasolevad küünelakid, milleks olid juhtumisi Maybelline’i Colorama 60 seconds lakid. Milline kokkusattumus – umbes minut oligi täpselt nii pikk aeg, nagu ma küünelaki kuivamisse valmis investeerima olin! Haarasin pihku õrna ja naturaalse roosa ning olin juba kassa poole suundumas, kui H kõrval pisut emotsionaalseks muutus ja ütles, et tema nii ei mängi, kui ma mõnd vähemigavat lakki lisaks ei võta. Võtsin punase ka.
Lakkimine osutus üllatavalt meeldivaks tegevuseks ja seda suuresti tänu soetatud Colorama lakkide muljetavaldavalt kiirele kuivamisajale ja mugavale harjakesele. Töö oli sootuks lihtsam ja lõbusam, kui ma mäletanud olin! Ma ei tea, kuidas teiega on, aga mulle õudsel kombel meeldib see külm sensatsioon, kui lakk küüneplaati puudutab. Lisaks olid ka minu isiklikud küüned sootuks tublimad, kui ma arvasin – ma olen suur loomulike küünte fänn, aga mul on seoses küünte närimisega (ewww, ma tean – õnneks tundub, et olen sellest kombest täielikult lahti saanud) ja nende haprusega alati tundunud, et mu küüsi ei kõlbagi üleüldse kinda seest geeli alt välja võtta. Eksisin – täitsa viisakad on! Mul oli plaanis Coloramade püsivust kiita, ent seda saan teha ainult heleda laki puhul – punane koorub otstest päevaga maha, nude püsib vankumatult terve nädala. Huvitav, kas see on tavaline, et erinevat värvi lakid erinevat moodi püsivad? Ilmselt aitaks siin hästi alus- ja pealislaki soetamine ja kasutamine, aga see on minusuguse jaoks juba next level challenge. Mõtlesin, et küsin teilt nõu – millised on teie kõige lemmikumad küünehooldustooted, lakid, viilid ja muu säärane?
There’s a skill I have have dreaming of possessing for a long-long time but have never really considered an actual possibility. It has seemed unattainable, even though it really isn’t. So, after years of wishing I could do it, I decided to take on a more proactive approach, just grab the bull by the horns and go take lessons. Aaand that’s the reason why I went for short nails this time! I think they’re really cute, aren’t they? The nude shade is out-of-this-world-pretty – I plan on wearing a lot of army green this season and I think nudes go great with that. 🙂
The lace details seen in these photos are those of a gorgeous boho chic dress with beautiful, long lace trimmed sleeves. Available 
