Mehhiko köök on üks minu kõige lemmikumaid rahvuskööke ja guacamole on kahtlemata üks kirkamaid kriite selles kireva värvivalikuga karbis. Kuigi ka sellenimeline purgikraam maitseb üpris meeldivalt, ei ole sellel mehhiklaste legendaarse avokaadodipiga kuigi palju pistmist – uskumatul kombel ei sisalda enamus poes müüdavaid guacamolesid kuigi palju (kui üldse) avokaadot! Et koduse guacamole valmistamine on küpsete avokaadode olemasolu korral naeruväärselt lihtne, ei ole mingisugust põhjust, miks üks endale tervisliku ja kasulikest rasvhapetest ning antioksüdantidest pakatava avokaado asemel poolfabrikaate sisse sööma peaks. Vähe sellest, et kodune guac igati tervislik ja taljesõbralik on, on see ka tõeliselt värske, särtsakas ja soovi korral ka mõnusalt vürtsikas. Olete valmis? Hakkame pihta!
Vaja läheb:
3 küpset avokaadot (soovitan neid otsida Rimist, kus mitmekaupa müüdavad võrku pakendatud avokaadod on pea alati ideaalselt küpsed)
1 tomatit (või ca. 5 kirsstomatit)
1/2-1 värsket tšillit (seemneteta)
2-3 vart rohelist sibulat (võib asendada 1/3 punase sibulaga)
1 küüs küüslauku
1 väikest peotäit värsket koriandrit
1 sl laimimahla
värskelt jahvatatud musta pipart
maitse järgi soola
Tee nii:
Aseta tomat(id) kaussi ja vala peale keev vesi. Jäta vili täpselt üheks minutiks kuuma vette ligunema, et tal nahk seljast ehmatada ning see hiljem maha koorida. Brutaalne, aga kahtlemata vajalik – tomatinahad guacamolesse ei kuulu. Seejärel haki tomat peeneks ja tee sama ka tšilli, rohelise sibula, koriandri ja küüslauguga või viska kõik koostisosad köögikombaini/blenderisse, et elu enda jaoks kohe eriti kergeks teha. Kõige lõpuks lisa avokaado* ning laimimahl. Kui eelistad siidist ja ühtlast konsistentsi, kasuta blenderit või saumiksrit ning püreeri avokaadomass täielikult. Juhul, kui eelistad tükilist konsistentsi või vajaliku varustuse puudumisel võid avokaado purustada ka lihtlabase kahvliga. Maitsesta avokaadodipp soola ning pipraga, kaunista värske koriandri ja tšilliga ning serveeri ühes soolaga maitsestatud nachode e. maisikrõpsudega (reedeõhtuse õlle kõrvale või pidulauale) või näiteks chili con carne (minu retsepti leiad SIIT) juurde. Päris kindlasti ei kahetse sa, et guacamoleteo ette võtsid – võrreldes plekkpurgis müüdava rohelise tatiga… tähendab – seda ei olegi võimalik poekraamiga võrrelda. Küll sa näed. 🙂
* Õhuga kokku puutudes kipub avokaado kahetsusväärsel kombel oksüdeeruma ja pruunikaks muutuma. Happelise laimimahla lisamine aitab seda protsessi küll pidurdada, ent dipi kaubandusliku välimuse võimalikult pikaks säilimiseks soovitan guacamolet siiski mitte liiga pikalt ette valmis teha. Kui teen guac’i külalistele serveerimiseks, valmistan ette kõik teised koostisosad (püreerin nad), hoian külmkapis ning alles külaliste saabudes purustan avokaado neile lisaks.