I went to see the Tallinn University Symphony Orchestra in concert with a friend last night – her hubby plays the cello and she asked me to tag along. I decided two hours before the concert I wasn’t going to go – I just didn’t feel like it. Even though the girls have the best dad in the world, leaving the baby so early on didn’t feel right at all. But I pulled myself together and gave it a shot – after all, H could always come pick me up half way in if things didn’t work out. I’m so happy I went! The concert was really beautiful (they played some world classics and film music) and for some weird reason, the older I get, the more appealing and meaningful classical music seems to me. I thoroughly enjoyed myself and I’m so glad I went and that last night proved I can go out for a couple of hours and feed my soul every once in a while. Pilleriin is bringing me a breast pump today (god only knows where mine has gone – I seem to have hidden it from myself…) so leaving the house will be a tad bit easier in the future. There’s a theater piece I have my heart set on… 🙂
On an entirely different note: an advertising company contacted me and sent me their price list for advertising on blogs to offer me a collaboration. I considered it for a second – who doesn’t want to get paid for something they love doing? But, at the end of the day, pop-ups with random ads don’t belong on a personal blog. Sure, I love trying out products and telling you about them and putting together outfits with sponsored clothing and photographing it, but that’s all me – if something I receive sucks, I want you to know about it. So there won’t be any advertising appearing on this blog anyday soon – I’m not going to bother you with flashing pop-ups and banners for the sake of receiving payment. Doesn’t feel right. 🙂
Happy May day, by the way, kids! What are your plans for today? I think I feel like taking a nature walk somewhere beautiful (and letting Pooch run free and let her freak flag fly) and then maybe having a barbecue in H’s mom’s garden. She’s coming back from her trip today. Yay! We’ve missed her. 🙂
// Käisin eile sõbratariga Tallinna Ülikooli aulas Tallinna Ülikooli Sümfooniaorkestri suurt volbrikontserti kuulamas – tema abikaasa mängib tšellot ja ta kutsus mind endaga kontserdile kaasa. Otsustasin kaks tundi enne kontserti, et ei taha ikkagi minna… no lihtsalt ei olnud õiget tunnet. Kuigi tüdrukutel on maailma eranditult parim isa, tundus beebi nii vara üksi jätmine pisut ebaloomulik. Aga ma võtsin ennast kokku ja andsin sellele võimaluse – otsustasin, et ma saan ju poole pealt välja hiilida ja H saab mu peale võtta, kui mingi jama on. Mul on nii hea meel, et ma läksin! Kontsert oli imeilus (nad mängisid maailmaklassikat ja filmimuusikat, väga kihvt kava oli) ja mingil kentsakal põhjusel muutub klassikaline muusika minu jaoks aasta-aastalt üha südamelähedasemaks ja ma märkan ning hindan nüansse, mida ma varem tõenäoliselt tähelegi ei pannud. Ma nautisin kontserti väga ja mul on hea meel, et minu väljaskäik tõestas, et ma saan teinekordki paariks tunniks oma hingele pai tegemas käia. Pilleriin toob mulle täna rinnapumba (issand ise teab, kuhu ma enda oma pannud olen – tundub, et peitsin selle hoolega enda eest ära…), nii et kodust lahkumine saab edaspidi pisut lihtsam olema. Mul on üks teatrietendus välja valitud, mida ma väga näha tahaks… 🙂
Hooopis teisel teemal: üks reklaamiettevõte võttis minuga ühendus ja saatis mulle blogireklaami hinnakirja, et mulle reklaamialast koostööd pakkuda. Hetkeks isegi kaalusin seda – kes ei taha armastatud hobi eest tasustatud saada? Aga lõppude lõpuks ei ole anonüümse ja suvalise (blogijaga mitteseotud) reklaamiga vilkuvatel bänneritel ja pop-up’idel personaalses blogis kohta. Muidugi meeldib mulle toodetest kirjutada ja riietest outfite kokku panna, aga selle kõige taga olen mina ise – kui miski on üdini mõttetu või nõme, siis ma tahan, et te teaksite sellest. Niisiis ei hakka selles blogis sedasorti reklaam ilmuma – ma ei taha, et te peaksite blogini jõudmiseks sada pop-up’i kinni klõpsama. See ei ole seda lihtsalt väärt. 🙂
Kaunist 1. maid ka, sõbrad seltsimehed! Mis teie tänased plaanid on? Mul on vist tunne, et ma tahan kusagile looduskaunisse kohta jalutama minna (ja kutsal vabalt ringi joosta lasta) ja hiljem võib-olla H emme aias grillida. Ta tuleb oma reisilt täna tagasi ja me oleme teda väga igatsenud. Jee. 🙂
Hehe, mina jälle võtsin sama pakkumise ( reklaam) vastu, sest kuigi ma olen üldiselt samade põhimõtetega ja nõustun su arvamusega, siis olen ma hetkel lihtsalt situatsioonis, kus iga isiklik rahateenimisviis on äärmiselt teretulnud. Minu jaoks on tähtis lihtsalt see, et kellelegi ei hüppaks näkku mõni erakond ( kuigi sellega on vast rahu majas mõneks ajaks), alkoholi-tubaka-või kasiinoreklaam. Aga mõni allahinnatud telekas või kosmeetikatoode, no las ta siis hüppab sinna nurka vaikselt. Kui kellegi jaoks tähendab see seda, et müüsin hinge maha ( ei viita su tekstile vaid kommentaaridele mida teiste blogidest reklaamiteemal lugenud olen), siis so be it, aga natukene liialdatud mu jaoks 🙂
Ma ei arva halvasti mitte reklaamist vaid pean silmas, et reklaami peaks blogija müüma ise ja ettevõtetele, mis blogi sisuga haakuvad või meeldivad 🙂 Tegelikult on ju blogi kõige parem reklaamikanal üldse, sest blogija on sümpaatne, temaga samastutakse ja tema soovitustel on veidi teine kaal kui nt telekanalil 🙂 Seega on küsimus pigem: kas marginaalne tasu nende anonüümsete pop-upide eest ei ole blogijate väärtuse kahandamine? Mina sinu asemel müüks reklaami ise – sul on ju nii palju lugejaid ja kindlasti on ettevõtteid, kes oma reklaami sinu blogis näha tahaksid!
Mul on nii hea meel, et sa sellele pakkumisele ei ütlesid. Sest tore muidugi, kui blogija teenida veidi saab, aga need reklaamid on ikka päris tüütud tegelt, eriti telefoniga lugedes. Eriti naljakas oli see, kui pooltel blogijatel enne valimisi Savisaare näoke blogis lahti hüppas. 🙂 Ja üks asi paljude seas, mis mulle su blogi juures eriti meeldib ongi see kinnimakstud reklaami puudumine 🙂
no eriti naljakas on selline poliitreklaam veel blogides, kus kirjutatakse, kui mõttetu üleüldse valida on ja kui kohutav on savisaar 😀 ma arvan, et blogijatel on igasugune õigus riputada üles reklaami ja saada tasu, sest paljud näevad oma blogidega ikka väga-väga palju vaeva. lihtsalt leian, et latti peaks pisut kõrgemale nihutama, et tasu oleks ka hea töö eest vääriline. 🙂
Väga positiivne, et ültlesid reklaamile ei. See on väga ebamugav, kui tahad midagi lugeda ja reklaam hüppab ette ning kui seda eest ei saa, siis jääbki postitus lugemata. 🙂
Mina ka kiidan seda otsust! Põhjendatud on minu jaoks lehe sisuga seotud reklaam, aga nagu siin paaris teises blogis on, et valimatult ükskõik, mis – no segab. Väsitab ka.
Aga end tuulutamas peab ikka käima, ma tean täpselt seda kõhklemise tunnet! Kaksikud saavad kohe kolm ja ma ikka kõhklen vahel 🙂 Pean tööasjus kontoris käima ainult ühel-kahel päeval nädalas, aga isegi siis suudan hakata end laste ees halvasti tundma ja neid kohutavalt igatsema. Praegu on korra peol isegi lihtsam käia, sest siis lapsed magavad vanaema või abikaasa hoole all, raske on eemal olla just päeval 🙂
reklaami koha pealt 100% nõus! ja laste koju jätmise koha pealt ka. kui ma vahepeal tööl käisin ja õhtul kl 19ni ära olin, oli päeval ikka kohutavalt raske olla…
Mina vist nii kategooriliselt vastu ei ole nendele reklaamidele. Ma isegi ei pane neid tähele eriti ausalt öeldes, nii automaatselt käib enamasti see kinni klikkimine juba. Kui blogijatel õnnestub sellega endale natukenegi mingit taskuraha teenida ja keegi nendele klikib ka, siis mu pärast las need olla 🙂
Kiidan, et ikka välja läksid! Esimese lapse kõrvalt oli mul eriti keeruline minna, kuidagi ei raatsinud… Kahe lapse kõrvalt juba tahaks rohkem närvi puhata 😀 Aga muretsen ikka, kui lähen. Oma mehega jättes nii väga mitte, aga kellegi teisega küll. Ma millegipärast kardan alati, et äkki mu lapsed teevad tüli… Noh, et minu lapsed ja pean ise nendega hakkama saama 🙂 Oma mehega ei pea selle pärast muretsema 😀
mina ei ole ka reklaamidele kategooriliselt vastu – mitte ühtegi blogi ei jätaks nende pärast lugemata. aga enda omas ei kujuta neid ette… 🙂
mina väljas olles ei muretse üldse (kui lapsed on isaga), aga enne minekut nagu ei taha minna… nagu kahju oleks või nii. ma ei teagi. eks see emadusega kaasnev tunnete virr-varr ongi enamjaolt küllaltki irratsionaalne. 😀
Osad reklaamid on talutavad, need millel on suur rist, et need kähku kinni panna. Mallukal oli mingi hetk mingi reklaam, mida isegi ei saanud kinni panna, päris tüütu oli ja poolt teksti ei näinudki päris pikka aega.
minu meelest peaks reklaam olema osa blogi kujundusest nii, et see ei saaks iialgi tekstile ette jääda vm. vaid oleks blogi ümber (ja/või postituste vahel) ilusasti paika sätitud. 🙂
Justnimelt nii see olla võiks 🙂 kuid paraku nii enamjaolt ikkagi ei ole.
Mul on hea meel, et sa nendele reklaamidele ei ütlesid. Ma muidugi ei tea, kui suur see summa on, mida need blogijad teenivad, aga tundub, et see ei ole seda väärt. Kõige absurdsemad on olnud blogijad, kes nt. on oma blogis Keskerakonda või üldse valimisi maha teinud ja selle tegevust kritiseerinud, aga samas jooksevad kõrval need pop-up reklaamid, kus on suur reklaam et vali mind! 😀 .. On tore, et sul on nii terviklik nägemus enda blogist ja sellest, milline see olla võiks 🙂
see on jah ilge jama, kui reklaamitakse vaateid ja tooteid, mis blogija endaga mitte kuidagi ei haaku – nii on see lihtsalt tühi reklaampind, mida näeb küll palju silmapaare, aga mis ei ole absoluutselt õigele sihtgrupile suunatud. rääkimata sellest, et need summad tõepoolest ei ole kuigi suured – blogijad (eriti just need suurimad) oleks PALJU enamat väärt. 🙂
Ma oleks nõus pigem blogi lugemise eest maksma, kui mingit suvalist reklaami vaatama. Respekt! 🙂
no blogi lugemise eest raha kasseerimine oleks muidugi eriti totter 😀 pigem olgu ikka mõistlik ja viisakalt kujundatud reklaam, mis on blogi sisuga enam-vähem kooskõlas, arvan ma…
Mul on adblock ja suht suva. Nt sellest, et Briti blogis mingid reklaamid on… lugesin siit praegu. 😀 ise ei oleks teadnudki, et ta vahepeal “oma hinge maha müüs”. 😀
A vot mina ei mõista, miks suured blogijad ei müü ise reklaami ja raha ei taha teenida. mitte Sul aga mõnest blogist olen lugenud, et on kohe selline põhimõte. minu meelest on see natuke valehäbi ja samuti takistab blogimise kasvamist Eestis, kui kõik tulule ei ütlevad. saan Sinu otsusest aru, sest kujutan ette, et agentuurid pakuvad vaid kopikaid ja panevad ise suurema osa tasku?
Jep seda ma mõtlengi, et mingi flashiv Alwaysi reklaam, mille eest saab mingi 10 senti per klikk (kusjuures enamusel lugejatel on adblock) on tublide blogijate (ei mõtle ennast) mõnitamine 🙂
Mina ka poolt, et loobusid sellest reklaamipakkumisest hetkel. Endal ka adblock peal, aga teatuid reklaame ta vist ei bloki ja siis on vahest mingi tühine reklaam kellegi blogis lausa häirinud, kuigi ei ole seda raske kinni klõpsata.
Muusika osas, siis osaliselt tundsin samuti ära ennast. Kunagi ei osanud kuulata ja hinnata seda selliselt nagu nüüd, mil seda kuulates tekib hoopis teine tunne sisimas. Super, et kasutasid ära ikkagi võimaluse kontserdile minna ja väga rahule jäid.
muusika koha pealt – just! need tunded, mida nüansid, dünaamika ja meloodiad kusagil sügaval hinges tekitavad… ei tea, kas seda hingesoppi polnud varem või lihtsalt ei teadnud selle olemasolust. 🙂 ooperiga on sama lugu – varem võisin magama jääda, nüüd ihkan veel ja veel ooperisse. mida vanemaks ma saan, seda rohkem ma näen tõelist ilu ja tõelisi väärtusi enda ümber ja mul on NII hea meel, et ma pole enam teismeline mina!
Selge pilt, et oled siis edaspidi ka mu invitee no 1, kui mingi klassikavärk terendamas. 🙂
jee!