Sorry about the silence in here over the past couple of days – H had to go to Tartu for work over the weekend so me and kiddo tagged along. Didn’t have my computer or much time either, for that matter…
On Thursday morning I got up at 7:45 to have time to go on a mushroom hunt in the woods before it was time to head off to Tartu. Kiddo stayed home with her dad and I got to spend several hours of quality time in the nature with my dear friend Elerin (who brought me profiteroles for breakfast – how sweet?!). It was fun and we even found a decent amount of shrooms to pickle. Like I told E – I’ll take mushrooming out in fresh air with a friend before going out clubbing or ordering in restaurants any day of the week. And with that being said, I’m not an outdoorsy person at all – there’s just something about picking mushrooms… have I mentioned I don’t eat mushrooms?
Once we had arrived in Tartu on Thursday, helped H put up his little booth at the car exhibition and popped by the store to buy a bunch of beer and snacks to bring with us, me and kiddo went to Kristi’s place to spend time with her and Madiken’s little family who was also visiting over the weekend. Pretty cool coincidence – after all, we don’t go to Tartu all that often and what are the odd’s Kristi would be free from work just when both of our families are in town? They’re all 100% my kind of people and discussing existential topics with them is always so… easy and seriously liberating. 🙂 Plus Madiken and Lauri’s little sugarplum gets to be my favorite little baby girl for at least another four months or so!
Pretty much the only photo I have of our weekend is the one above – we drove to Kristi’s summer house to harvest the last of the crops. We got to pick this HUGE bunch of peppermint to bring home, hang to dry and store over the winter. Our peppermint tea consumption can be measured in gallons so we’ll gladly take anyone’s leftover peppermint. 😀
We spent all of Saturday staying in at H’s grandparents’ house – kiddo played with her great-grandparents, I read the papers and did mindless browsing. On Sunday we decided to tag along to the exhibition where Ladybug got to grab all kinds of different colored balloons from all kinds of car dealers. She soon became restless and whiny so I had to grab kiddo by the hand and just leave. She was a little sad she had to leave all of her balloons and toys with daddy when we left, but bad cop (me, of course) decided that’s what you get if you’re not appreciative of what you have. We hopped on a bus and headed to my dearest Ethel’s place to have a little pre-birthday celebration for her little Kenneth who’s already turning one. It’s like it was just yesterday we were sitting on my bed, I was nursing Ladybug and E told me how badly she wanted to become pregnant… time really flies so fast it’s almost a little scary.
That’s a decent enough summary for now, today is full of all sorts of tasks that need to be tackled. I have some work to do, after which I plan to hide some of kiddo’s toys away in boxes for a while (she’s starting to become a material little girl with all her daily suggestions and demands to buy all kinds of new toys and stuff – I figure it’s because she already has too much). Then there’s the never-ending dirty laundry saga – I swear I think our hampers are bottomless. And lunch needs to be cooked. And if I don’t start planning our wardrobe and doing the measuring, we’ll never get around to it…
Toodles!
// Vabandan siinse paaripäevase vaikuse pärast- H pidi tööasjus Tartusse sõitma ja meie tütrekesega otsustasime temaga kaasa minna. Mul polnud muidugi arvutit ega üleüldse aega ka…
Neljapäeva hommikul ärkasin kell 7:45, et jõuda enne ärasõitu metsas seenel käia. Lapseke jäi issiga koju ja mina sain oma armsa sõbranna Eleriniga (kes mulle hommikusöögiks ka kohupiimaga tuuletaskuid tõi – kui armas?!) metsas mitu tundi kvaliteetaega veeta. Meil oli väga lõbus ja leidsime isegi korralikud korvitäied seeni, mida purki pista. Nagu ma Elerinilegi ütlesin – ma võiksin iga kell klubitamise vm. vaba aja veetmise viisi asemel sõbraga värskes õhus seeni korjata. Ja ma ei ole isegi kuigi aktiivne õueskäija – seenelkäimise juures lihtsalt on midagi erakordset… kas ma olen maininud, et ma seeni ei söö?
Kui me neljapäeval Tartusse jõudsime, aitasime H’l oma messiboksi valmis panna ja hüppasime poest läbi, et osta õlut ja hunnik kõiksugu mõnusaid snäkke, mida Kristile külakostiks viia. Juhtumisi sattusime meie (ja me ei satu kuigi tihti) Tartusse samal ajal kui Madikeni väike pere ja kõige tipuks olid Kristil need päevad ka töölt vabad. Imetore kokkusattumus. Nad on kõik nii 100% minu inimesed ja nendega eksistentsiaalsetel teemadel vestlemine on kuidagi nii… lihtne ja tõsiselt vabastav. Pealegi on Madikeni ja Lauri väike musirull veel vähemalt neli kuud mu lemmik väike beebitüdruk. 🙂
Ainus pilt, mis mul nädalavahetusest on, on seesama siin postituses – me sõitsime Kristi suvekoju, et enne öökülmade saabumist viimane saak kokku korjata. Meie saime koju tuua hiiglasliku pundi piparmünti, et see kuivama panna ja talveks purki pista. Meie tarbimisharjumusi võib gallonites mõõta, mis piparmünditeesse puutub, nii et andke kõik oma üleliigne piparmünt kohe heaga siia. 😀
Terve laupäeva veetsime me H vanavanemate juures – tütreke mängis oma vanavanavanematega ja mina lugesin ajalehti ja rullisin internetti. Pühapäeval läksime issiga messile kaasa. Tütreke sai automüüjatelt kõiksugu värvilisi õhupalle kokku kahmata ja tantsu lüüa. Peagi muutus ta aga väljakannatamatult virilaks ja ma pidin ta lihtsalt kaenlasse haarama ja minema viima. Ta oli pisut pettunud, et ta kõik mänguasjad ja õhupallid lahkudes issiga jätma, aga kuri hunt (mina) otsustas, et nõnda võibki pisut tänamatute lastega teinekord juhtuda. Hüppasime hoopis bussile ja sõitsime minu armsa Etheli juurde, et tema väikese Kennethi peatset esimest sünnipäeva pisut tähistada. Alles eile me istusime Etheliga mu voodil, mina imetasin oma tütart ja tema kurtis, kui väga ta rasedaks tahaks jääda… aeg lendab tõesti nii kiiresti, et lausa pisut hirmus hakkab.
Olgu, sellest kokkuvõttest peab praegu piisama, tänane on täis kõiksugu tüütuid ülesandeid, millel tuleb sarvist haarata. Ma pean kõigepealt pisut tööd tegema, misjärel on tagumine aeg mõned lapse mänguasjad kastidesse pakkida ja silme alt ära panna (ta hakkab natukene ahneks muutuma oma pidevate soovidega ja nõudmistega midagi uut osta, ma eeldan, et see on sellepärast, et asju on liiga palju kogunenud). Siis ootab mind see lõputu musta pesu saaga – kui ma ei teaks, võiksin ma olla veendunud, et meie pesukorvid on põhjatud. Ja ma pean lõunasöögi valmistama. Ja kui ma ei hakka garderoobkapi ehitust planeerima ja mõõte võtma, ei saa me sellega iialgi alustatud…
Tšau!
Sõin sinu toodud ja minu kappi jäetud raksi ja meenutasin ja lugesin kui vahva päev meil oli!
Proovisin ka nädalavahetusel seenel käia, aga osutus ääretult raskeks tegevuseks kui seeni ei tunne! Nüüd ma tean, et puravik ei ole pisike, täppideta ja ilma kraeta kärbseseen vaid on Puravik!
mul ka süda tilkus verd kõigi nende seente pärast, mille tahaks aga mida ei julge teadmatuses korvi pista – nii sattusid minu korvi ainult tõmmuriisikad, kuuseriisikad, pilvikud ja võiseened. kindlasti oleks midagi veel saanud, kui oleks teisi seeni tundnud. 😀