Our family is in full Christmas-mode and this afternoon when I was doing Christmas crafts and we listened to Christmas carols, it started snowing. We were both excited (Ladybug didn’t give a rat’s ass, she doesn’t remember snow) like little children and headed straight out for a walk. We stopped by a cozy café and had warm, delicious, fatty donuts and hot chocolate. The Ladybug’s timing was impeccable as always – she fell asleep on our way to the café so she missed out. We brought home some donuts so she’s munching as we speak. 😀
It’s really ridiculous how we’re so excited over a couple of millimeters of snow since we’re going to be knee-deep in snow and sick of it for the three upcoming months, but the first snowfall is just so… exciting and romantic. I’m really happy we’ve had to wait until the beginning of December for the snow to arrive, the anticipation makes it feel extra special.
// Meie pere on juba sada protsenti jõulumeeleolus – kodu on kaunistatud, valdava enamuse ajast kõlavad elutoa kõlaritest jõululaulud ja kui ma täna jõulukaunistusi meisterdasin, hakkas lund sadama. Mina ja H olime maksimaalselt elevil (noorel daamil olid lumesajust pohlad, tema eelmisest aastast lund ei mäleta) nagu väikesed lapsed ja kiirustasime õue jalutama. Võtsime suuna Sõõrikukohvikusse ja nautisime sooje, värskeid, rasvast lirtsuvaid sõõrikuid (mmm…) ja kuuma kakaod. Väike inimene uinus muidugi teel kohvikusse oma vankrikeses ja magas kogu piduliku sõõriksuöömise maha (ei, me ei käinud salaja sõõrikuid söömas, ostsime ikka lapsele ka kaasa).
Igatahes on äärmiselt pentsik, kui elevil inimene võib olla mõnest millimeetrist lumest, kui ta samas juba paari kuu pärast tahaks igasuguse lume peale natukene oksendada. Aga päris esimene lumesadu on ju niii vahva ja romantiline… Ilmselt on asi ka päris palju selles, et me oleme seda harjumatult kaua pidanud ootama. Tavaliselt on meil ju juba oktoobri lõpus talve võlumaa. 🙂
Not the most charming without make-up, but throwing on make up just to go out for a walk with the family sounds a little ridiculous even for me…
// Mitte just kõige sarmikam ilma meigita, aga perega jalutama minemiseks meigi tegemine kõlab isegi minu jaoks tiba kentsakalt…
//
Well played, little girl, well played!
I’m usually not a huge fan of large patterns on wallpaper, but this one looks so authentically retro and beautiful. I had to bring it along on photo!
// Mulle tavaliselt eriti ei sümpatiseeri suurte mustritega tapeedid, aga see on kuidagi nii autentselt retro ja kaunis. Ma pidin selle endaga fotol kaasa võtma!
Ladybug’s window from the outside // Väikese neiu aken õuest vaadates
Sõõrikukohvik? Või samas ei..jääb vist kaugele teist.
Igatahes sa näed ilma meigita ka täiesti suurepärane välja ( ma eeldan, et sa tead seda tegelikult ise ka). Ja no ei saa mainimata jätta, et ma ootan ka niiiiii väga seda esimest lund
Sõõrikukohvik ikka, Nõmmel 🙂 Ma ei lubanud Hendrikul lähedalt pilti teha, sest mu nägu on ka nagu miiniväli tegelikult… ja küll see lumi tuleb, hoiame pöialt!
Absoluutselt sarmikas!
Aga meil ei olnud mingit pärastlõunast lumesadu :(, meil oli õhtupooliku tuisk. Üldse mitte nii rõõmsad emotsioonid seoses sellega. Lapsed ka põgenesid jooksujalu
Aitäh sulle, armas! Kas nüüd on lumi maas või tuiskaski lihtsalt kiusu pärast, aga vähe?
Send some snow to Denmark please. Here the sun is shinning and there is 10 degrees outside. So it’s a long way to go to snow here