Väikevennal on viimasel ajal mingisuune ennekuulmatu komme kell viis hommikul ärgata. VIIS! No ja kui ta siis ärkab, hakkab ta minu otsa viskuma (loe: väike emme, perevägivalla ohver) ja uuesti uinumisest pole juttugi. Kemplesin temaga, mis ma kemplesin, kuni H üle võttis ja mul edasi magada lasi. Kui ma kohvilõhna ja hommikusöögitaldrikute kolina peale ärkasin, selgus, et hoopis Kroonprintsess oli olnud see, kes mul JA H’l peaaegu kaks tundi kauem edasi magada lasi. Väikevenna kisa oli ta kell pool kuus üles äratanud ja tema tuli elutuppa poisiga raamatut vaatama ja mänguasjadega mängima. Mida väikest inimest, eh? Ütlesin talle, et oleme talle väga tänulikud – seda enam, et poisi eest hoolitsemine absoluutselt tema töö ei ole.
H valmistatud peekoni-munapudru-tomati-mozzarellahommikusöök oli võrratu! Või vähemalt nii palju kui ma maitset tundsin. Mu enesetunne on eilsest palju parem ja üleeilsega pole see üleüldse võrreldavgi, aga päris terve ma veel igatahes ei ole.
Juba päris mitu aastat on meie laupäeva ennelõunad huviringidega tihedalt sisustatud, mistõttu järgneb hommikusöögile alati patsipunumine-krunnikeerutamine, trenniriiete selga tõmbamine ja kodust väljumiseks valmistumine. Ma ei tea, millest see tuleb, aga tüdrukute juuste eest hoolitsemine on viimasel ajal kuidagi lihtsamaks muutunud. Vahepeal olid nad ikka pidevalt takkus, aga nüüd püsivad juuksed ilusti kammitud ja patside punumine on täiesti valutu tegevus mõlema osapoole jaoks. Eks ma olen aastatega punumises osavamaks saanud ka. Varem ei oleks ma niisugust peadligi punutud patsi suutnud teha to save my life. 😛 Endale ei oska ma ÜLDSE patse punuda! Kas teie oskate? Ma täiega kadestan neid, kes oskavad…
H võttis huviringinduse enda peale ja poisu ka ühes, et ma saaksin kodus lebotada pisut korda luua ja lõunasöögi ette valmistada. Käisin pesus, blogisin ja nüüd katsun end diivanilt püsti ajada, et vahelduseks midagi sellele majapidamisele kasulikku teha.
Ilusat laupäeva teile!
Nii tore, et sa jälle nii tihti blogid. 🙂
Mulle ka väga meeldib 🙂
+1 😊
Nii tore, et te kommenteerite, mis siis, et ma laiskurblogija numero uno olnud olen. Hullult motiveerib kirjutama. Ja suurepärane on taas blogilainel olla! <3
Mina näiteks ei oska teistele patse punuda. Endale küll, aga teistele punutud patsid näevad ikka tõelised tuustihunnikud välja. 🙂
HURRAA! Jälle uus postitus! Tahan veel! Ja veel!
Armas Mirjam!
Olen oodanud kannatlikult juba seitse kuud, kuid äkki leiad nüüd selle võimaluse retsepti jagada 🙂
https://www.meiekaopesa.ee/chit-chat/kohv-kooreiiris-ja-litsid/
Ma lubasin, et ma teen ühe korra uuesti nullist läbi ja panen kogused kirja, et asi õige saaks. Ma pole jõudnud seda teha, aga sõin ükspäev ootamatult kehva (siiski väga head, sest kondenspiim ja suhkur ja rõõsk koor can’t go wrong) pumatit ja nüüd ma tunnen küll, et on aeg. Teen ära. 🙂
Sinu blogi lugemine on parim ajaviide üldse. Täiega mõnus, et jälle lainel oled 🙂
Patsindusest. Mul on küll olnud imeline võimalus omada õde ja lugematul hulgal juuskuri mängimist. AGA! Endale patside tegemine jõudis sellegipoolest küllaltki hilja minuni. Ega siin tegelikult muud imelist tarkust taga pole, kui, et proovi ja proovi ja siis proovi veel 🙂 YouTube tutorialid aitavad palju, topeltpeegel aitab palju… ja mind aitas see, et ma ei teinud patse välja minekuks, et ma-nüüd-kindlalt-pean-saama-ideaalse-patsi-muidu-suren. Alustasin sellest, et kodus olekuks tegin endale patse, pärast seda tuli ka presenteeritava patsi periood. Edu!