Uneaeg. H on juba voodis, minul läheb korralikult aega enne kui ma oma jäiga ja valutava vanurirasedakeha voodisse tõsta jõuan ja kui ma lõpuks pikali olen ja H mu selga mudima hakkab, kurdan talle: “Täiesti KOHUTAV, kuidas iga viimane kui osa mu kehast jõledalt valutab! Õudne, noh!” Minu imearmas ja kaastundlik mees ohkab selle peale teatraalse kergendusega ja vastab: “Täiesti IMELINE, et mitte ÜKSKI osa kehast üldse ei valuta. JUBE mõnus, noh!” 😀 Ja siis me naersime…
Bedtime. H’s already in bed, I take my sweet time trying to lay my stiff pregnant body down in bed and when I’m finally there and H starts rubbing my back, I complain to H how awful it is how badly every single bit of my body hurts. H lets out a huge obvious sigh of relief and says: “How wonderful it is that NO parts of my body hurt what so ever!” 😀 And so we laughed…
Leave a Reply