Virsiku panus joonistusvõistlusele “Minu kingitus Eestile” – hästi mitu Pesakonna siili säravat talvepäikest!
Maailmas pole mitte ühtegi kohta, kus ma parema meelega oleksin, hingaksin, elaksin, lapsi kasvataksin… ma olen nii lõpmata tänulik, et olen eestlane. Ma olen tänulik…
… värske õhu, puhta vee, krudiseva lume ja niidetud muru lõhna eest
… mulle osutatud sünnitusabi ja mulle jagatud kasvatusalaste teadmiste eest
… seenemetsade, kasvuhoonetomatite ja salajaste metsmaasikakohtade eest
… e-äriregistri jt. eneseteostust hõlbustavate võimaluste eest meie riigis
… lasteaia trepikoja seintel rippuvate taieste eest
… selle eest, et eestlased käivad teatris viisakais rõivais ja pakuvad vanematele inimestele bussis istet
… eestlaste kaine talupojamõistuse eest
… Lotte eest
… perearsti ja pereõe, bussijuhi, ämmaemanda, maksuameti töötajate ja Taxify juhi eest
… kogukondliku ühtehoidvuse ja heategevuse eest
… tublide maksumaksjate eest, kes võimaldavad meile kõigile siin hea elu ja, mis peamine, Eesti beebidele turvalised esimesed eluaastad ema-isaga nahk-naha kontaktis
… suurepärase kodumaise toidukultuuri ja kümnete võrratute restoranide eest
… hea Eesti muusika ja laulupidude eest
… märkajate ja tunnustajate eest – inimese eest, kes tõttab sulle kaotatud kindaga järele või jätab sulle siiralt sooja netikommentaari
… pühendujate eest, kes veavad projekte ja algatavad kampaaniaid, et kõige nõrgem ei jääks märkamata, kaitsetu kaitseta ja kõige tublim toetuseta
Aitäh. Aitäh, kodumaa, aitäh, kaasmaalased… ja palju õnne meile sünnipäevaks! Et iga kopsutäis värsket kodumaa õhku tuletaks meile ka järgmisel sajal aastal meelde kui väga meil koduga vedanud on.
🇪🇪👍