Staatuseuuendus-nimekiri

Joon: kuuma küüslaugu-ingveri-sidrunijooki meega (mu lemmik!), sest mu kurgumandlid löövad juba mitmendat õhtut tuld. Varitsevad päev otsa vaikselt ja BOOM! on enne uneaega neelamine nii valus, et piss tahab püksi tulla. Kannutäis kuuma vett, üks sektoriteks lõigatud sidrun, korralik jupp riivitud ingverit ja vähemalt viis suuremat küüslauguküünt. Ja mesi. Mmmm!

Söön: naabrinaise tehtud kaeraküpsiseid ja ei saa pidama. Pagana head on. Kõht on ka tühi, sest õhtusöögi ajal olin mina ainus, kes kodus oli ja ainult iseendale söögi valmistamine tundus ületamatu katsumusena. Päeval käisid naabrilapsed meil söömas, meie omad õhtul neil. H oli meie poe tagatoa-köögis tööpinda ehitamas. Kell 00:26 õhtusöögiks küpsist süüa on ka ok ju, ei vä?

Kannan: pesuskäigu järgselt H froteehommikumantlit ja ei naudi seda tegelikult vähimalgi määral, sest ma VIHKAN lohvakate riideesemete kandmist kodus. Lähengi panen enne edasi kirjutamist retuusid jalga ja t-särgi selga. There, much better. 😀

Tunnen võidurõõmu: täna Facebooki Marketplace’ist tasuta (meepurgi eest) skooritud diivani üle, mille H Tambeti abiga ära tõi ja poodi kohale viis. Ma olen omal ajal ikka hulgi igasugu vingeid asju Osta.ee’st kommirahaga kokku ajanud, aga meie uus uhke musta värvi nurgadiivan on küll skooride skoor! Ta on küll pisut suurem kui arvata võis, aga küll me talle juba koha leiame! Ja inimene, kes ta meile andis, oli HÄSTI meeldiv ja armas. Maailm on ikka ilusaid inimesi täis, ma ütlen!

Tunnen puudust: oma kõige kallimast Tartus elavast sõbrannast, kelle sünnipäeval käimine möödunud laupäeval mulle meelde tuletas, kui väga ma temast puudust tunnen ja kui õnnelik tema seltsis olen. Elud lähevad ju täiskasvanueas sageli eraldi ja pereelu kõrvalt on raske sõprust prioriteediks seada, aga meie oleme selles kohe eriti kehvad olnud. Õnneks ei defineeri see meie sõprust ja mul on hea meel, et kui me vahel mitu tundi telefoni otsas ripume ja lõpuks ikkagi kohtume (mis siis, et harva), on hingeakud kohe paugust täis ja koos nii hea olla. Ja ta saab varsti oma teise beeeeeeebi ja see on niii äge!

Olen õnnelik: et täna pärastlõunal meie aeda eksinud pardipere meiepoolse sekkumiseta kodutee leidis. Mul oli juba pill peaaegu lahti, sest pardiemme käis pardititadega muudkui edasi-tagasi ja püüdis välja mõelda, kustkaudu vette tagasi saada. Ma ei tea, kust nad tulid, sest aed on meil nüüd ju ees ja ma olin kohe päris nõutu, sest ei suutnud välja mõelda, kuidas neid aidata. Siis utsitas pardiemme tibukesi läbi aia vee poole minema, kuid jäi ise teiselepoole aeda kinni, sest ei mahtunud aiast läbi. Ma olin juba valmis minema teda sülle võtma ja üle aia tõstma, aga õnneks meenus talle, et ta on lennuvõimeline lind ja nii ta üle aia oma tibukeste juurde lendaski. Ujusid valju prääksumise saatel minema. Oh, see oli väga intensiivselt emotsionaalne (ja kestis tegelikult ainult paar minutit, aga mul hakkas emasüda momentaalselt pahinal verd jooksma) seik, aga nii vahva, et nad meie juurde sattusid ja veel toredam, et kodutee leidsid. Mõnus siin metsa ääres niiviisi. 🙂

Olen nukker: et meie pereseiklus Peipsi äärde Kroonprintsessi haiguse tõttu ära jäi. Ta jäi juba pühapäeval Andra poja sünnipäevapeol veidi viletsaks ja kurtis hirmsat peavalu, millega ärkas ka täna hommikul. Õnneks hakkas tal päeva peale parem ja pärastlõunal soovis ta juba mängidagi, kuid reis jäi ära ikka ja sellest on marukahju. Tal endal eriti – nuttis südantlõhestavalt, et ei taha haige olla ja tahaks nii väga ikkagi minna. Sama juhtus ju ka meie jaanipäevase Hiiumaale sõiduga, kui meid silmapõletik tabas. Suveneedus või?

Muretsen: poe avamise eel kõigist asjust kõige rohkem just leti puudumise pärast. Meil oli üks kasutatud lett välja vaadatud, aga selle müüja mängib surnut ja teine alternatiiv (mis oleks palju ägedamgi), ei mahu meie eelarvesse kuidagimoodi ära. A mis on pood ilma müügiletita?

Unistan: koduabilisest. Eelkõige pesupesijast ja -voltijast, aga ka muude asjade korras hoidjast. Rohkem kui kunagi varem on praegu tunne, et me oleme üle oma võimete elanud (see minu töötegemise hobi segab täiega praegu :D) ja isegi unetundidest näpistades ei jaguks kõige jaoks piisavalt aega. Kui ma teaks, kes see inimene on ja kust teda leida, kutsuksin ma ta hommepäev appi. Soovitusi? Tahab keegi kandideerida? Anyone?

Töötan: vitriinakendele mõeldud kleepsude kujunduse kallal ega suuda otsustada, millist infot neile panna ja kui palju. Tahaks, et juba väljastpoolt sisse kiigates oleks aru saada, et meil ei ole mingisugune udupeen disainbutiik, vaid pisut kaootiline, lihtne, armas ja oma.

Ostan: viimasel ajal harjumatult palju, aga õnneks oma maailma kõige lemmikumast kauplusest – ehituspoest! Vähe sellest, et meil kõiksugu ehitusmaterjale vaja läheb, on meil see poeke ju vaja ka sisustada ja nii oleme me tüdrukutega viimasel ajal röögatult palju aega ehituspoodides veetnud. Ostnud laminaati ja kaableid ja torusid, aga ka vaipu, valgusteid, õueprügikasti…. good times! Vaja teile üks ehituspoe haul teha, onju?

Lähen: nüüd magama. Sai juba lobisetud küll. Teinekordki!