I’m going through a motivational blog crisis. 🙁 The good old “who reads this stuff anyway”, pretty much. Status report: we’re planning our brunch on Sunday, trying each dish out before we make it on Sunday and trying to figure out a good schedule to get everything done on time. One of the technically difficult elements on our menu turned out great when we tried making it so there’s hope!
I now finally have a new midwife and she’s an angel – apparently, there are a lot of tests that I should have done already and none of my personal or medical information had even been registered at the hospital. Now I at least seem to have someone who listens to me and takes care of me. Yay! Bump is kicking and punching super actively lately – it even gets a little annoying at times. 😀 The pain I described in the Q&A video has gotten worse – I had spasms like these when expecting my Ladybug, but they were never painful. These knock me off my feet and feel a lot like being in labor – I know because when I feel the pain coming, I panic. 😀 The midwife told me to start munching magnesium to avoid the spasms from occurring.
On Saturday we went to “send off” Kristi to Oslo. Her going away party was fabulous and I stayed until 5 a.m. Who’d like to applaud this brave party animal of a pregnant woman? Feel free to do so now. Oh and H won a free plane ticket to Oslo so we can go visit Kristi. For some reason I’ve never made it to Oslo so yay!
// Mul on täielik motivatsioonikriis, mis blogimisse puutub. 🙁 Vana hea “kes seda jama ikka loeb”, noh. Mõtlesin siiski raporteerida, mis toimub: plaanime parasjagu oma pühapäevast brunchi, teeme kõik road korra enne pühapäeva läbi ja üritame välja mõelda sobiliku plaani, mille järgi tegutsedes loodetavasti pühapäeval hätta ei jää. Üks tehniliselt keerukamaid asju meie menüüs õnnestus igatahes ideaalselt, nii et lootust on!
Mul on viimaks uus ämmaemand ja ta on ingel – selgus, et mulle on määramata jäänud päris korralik peotäis teste (nt veresuhkur, HIV jne) ja haigla süsteemi polnud sisestatud killukestki minu isiklikke ega meditsiinilisi andmeid. :S Nüüd on mul vähemalt keegi, kes mind kuulab ja minu eest hoolitseb. Jee! Üsaelanik põtkib ja vehib kõhus viimasel ajal eriti aktiivselt – vahepeal läheb isegi natuke tüütuks. 😀 Valud, mida ma teile videos põgusalt mainisin on läinud hullemaks – mul olid printsessi oodates ka toonused, aga nad ei olnud ealeski valulikud (seekord on nad pigem vähem toonuste moodi, aga valusad). Praegused niidavad mul jalad alt ja tunne on, nagu sünnitaks – ma tean, sest kui valu tuleb, tekib automaatselt ka sünnituselt tuttav paanika. 😀 Ämmakas käskis mul hakata magneesiumi krõmpsutama, et toonuste teket eos vältida.
Laupäeval käisime Tartus Kristit Oslosse ära saatmas. Pidu oli imetabane ja ma pidasin kella viieni hommikul vastu. Kas keegi soovib sellele vaprale rasedale peoloomale siin teha ühe aplausi? Võite, kui tahate. 😀 Aa ja H võitis tasuta lennupiletid Oslosse, nii et me saame Kristile külla minna. Ma pole millegipärast iialgi Oslosse jõudnud, nii et jehuu!
Kiddo was the life of the party – she made everyone dance and threw her hands up yelling “partyyyyyyyyy!” every now and then. Even after she left, everyone kept mimicking her and screaming “partyyyyyyyyyyy!” 😀
// Printsess oli tõeline peo hing – pani kõik alguses tantsima ja tõstis aeg-ajalt käed üles ja hüüdis “piduuuuuuuuuu!”. Isegi pärast tema lahkumist jätkasid kõik tema tsiteerimist ja hüüdest “piduuuuuuuuu!” sai peo moto. 😀
Kelle endale ämmaemandaks valisid, kui saladus ei ole? 🙂
ma ei valinud, saatus kinkis. Ulvi Kreitsmanni 🙂
keep calm and blog on
said the pot to the kettle v hehe
Ma olen iga päev luuret teinud, et kas on miskit uut – küllap neid on teisigi selliseid. Aga magneesiumi osas soovitaks hoopis magneesiumiõli – see imendub paremini ja kiiremini. Ka jalavannide kaudu imendub paremini ja kiiremini. Soolestiku kaudu kõige kehvem variant. Magneesiumirikkad toiduained ka muidugi head, aga õlist saad kõige rutem abi – seda saad otse krambitavale alale pritsida ka.
see on väga hea nõuanne – kuigi minu jaoks tekitab muret enim see, et need niinimetatud toonused ei meenuta millegi poolest toonuseid ega krampe, vaid on lihtsalt valud. aga võin seda magneesiumi krõmpsutada ja määrida muidugi niisama ka – ega ta halba ei tee. 🙂
Mina loen! Iga päev! Ausalt!!! 🙂
pai oled 🙂
Huvitav, sa juba kolmas blogija, kelle blogi ma jälgin ja kes samalaadse avalduse teeb. Mina ootan ka väga huviga sinu postitusi. Sul on alati jutus väikesed omad kiiksud sees. Nii lahe lugemine 🙂 Jätka kindlasti!
hehee, ega see pole tegelikult mingi avaldus, vaid pigem väike vingumine – blogimine käibki nõnda periooditi ja moti tagasi saamiseks tuleb lihtsalt võtta… munad pihku ja hakata lihtsalt kirjutama. nagu ma täna. 😀
nojah, vaata, ma jõudsin nüüd järjega selle suhkrupostituseni juba hea mitu päeva tagasi…. 😀
krt peab ikka peale tootma hakkama usinasti siis 😀
Mina loen! 🙂 Sa siin Piduuuu pildil nii tütre moodi. Täitsa ühtekad olete 😉
Mina ka loen ja ootan huviga uusi postidusi 😉
Mina käin ka koguaeg lugemas 🙂
Täiesti uskumatu oli lugeda, et arst jättis Sul pooled analüüsid tegemata. Kui selline arst satub esmarasedale, siis tema ei oskagi midagi ju kohe kahtlustada.
Aga peo pilt on väga vahva 🙂