I’ll never be the kind of blogger to puke all of my personal problems and conflicts all over the internet in detail – I don’t think that’s something a person with dignity and respect for their loved ones does. I have, however, emphasized before that I don’t want anyone to think I’m in any way perfect or flawless – sometimes shit hits the fan in this household, too. I could’ve lied and said I accidentally erased the blog and managed to magically restore it. I didn’t want to lie to you guys. The truth is shit has been hitting the fan a lot lately (every single appliance in our household seems to have decided to die on us, I’m hormonal and in pain most of the time, ghosts of the past and nasty rumors they’ve spread aren’t letting go no matter how hard I try to distance myself, did I mention I was hormonal?) so, with a little huge push from H, I broke down on New Year’s Eve. I broke down completely and ended up staying in alone and crying my eyes out. I had put my brand new dress on, worked hard on my make-up, done my hair and felt pretty for a few minutes… until it all came crashing down on me. During this personal crisis of mine, I decided to erase this whole entire blog and all of its content – lucky for me, I wasn’t thorough enough and had the chance to restore it. Please don’t throw me a pity party – I’m in no way interested in one. But I did, however, want to be truthful and open about what has been going on. I’m feeling better and I think H gets me a little better now, too. I honestly believe everything happens for a reason, I have to. Oh, and, please – if you can – stop sharing all those motivational posters and quotes on how the way you received the New Year affects how it’s going to pan out. I really hope that’s not the case. 😀
// Ma pole kunagi olnud sedasorti blogija, kes oma isiklikke probleeme ja konflikte detailideni lahata tahaks (või oskaks) – minu meelest ei tee üks eneseväärikusega ja oma lähedasi austav inimene nõnda. Seevastu olen ma alati tahtnud rõhutada, et ei mina ega mu elu ole kuskilt otsast ideaalsed või veatud – ka selles majapidamises siin on mõnikord raskemad ajad. Ma oleksin ju vabalt võinud jama ajada ja öelda, et oih, ups, kustutasin blogi kogemata ära ja suutsin ta seejärel maagiliselt taastada. Ma ei tahtnud teile valetada. Tegelikkuses on viimasel ajal paljud asjad mind kurvastanud (iga viimane kui kodumasin selles majapidamises on otsustanud surra, ma olen kohutavalt hormonaalne ja enamuse ajast valutab mul kusagilt, minevikutondid ja nende poolt levitatud koledad kuulujutud hammustavad mind vaatamata minu püüetele neist täielikult distantseeruda jätkuvalt tagumikust ja… kas ma mainisin hormonaalsust?) ja, väikese tõukega H’lt (mis oli tegelikult päris suur), sai mul aastavahetusel lihtsalt jaks viimseni otsa. Ma varisesin täielikult kokku ja veetsin selle õhtu üksinda kodus silmi peast ja hinge seest nuttes. Uus kleit oli seljas, imeilus meik näos, soeng peas ja jõudsin ennast mõned minutid isegi ilusana tunda… kuni kõik otsa sai. Selle isikliku kriisiolukorra ajal otsustasin blogi ja selle sisu viimseni kustutada. Õnneks ei olnud ma piisavalt põhjalik ja jätsin kogemata alles võimaluse kõik nüüd ikkagi taastada. Kaastunde ja haletsuse jaoks pole vähematki vajadust. Ma tean kindlalt, et kõik juhtub põhjusega ja usun, et ka H mõistab mind ja minu vajadusi täna paremini, kui varem. Ja kui te vähegi saate, ärge öelge minu kuuldes, et nõnda, nagu uus aasta saabus, peab ta ka jätkuma. Sellest ei soovi ma midagi kuulda. 😀
Oii, ma arvan, et umbes tean seda tunnet, mida Sa emotsionaalse krahhi ajal tundsid… 🙁
SIiski on suur rõõm, et end täna juba paremini tunned ning ka ümbritsev helgem on! Paid!
Ja hästi tore, et see blogi ikka alles jäi! 🙂
Tervitan!
H ja E küpsetasid just kahekesi suure hunniku šokolaadiküpsiseid ja serveerisid neid külma piimaga. siinne teenindus ja taastusravi on tipptasemel – i’ll be okay! pai, et oled meiega. 🙂
Aamen selle viimase mõtte peale! Meil oli ka kodus aastavahetusel natuke halb õhkkond, aga loodan, et alanud aasta tuleb siiski paremates toonides. 😀
Ja tegelikult ongi- ma olen iga keharakuga tänulik, et mul on selline elukaaslane ja olen ka muidu pea iga detailiga oma elus rahul, AGA mõnikord lihtsalt on nii- väiksed asjad kuhjuvad ja lõpuks ongi selline tunne, et kõik on nii halb ja paha.
Ning veel kodumasinate osas :D. Eelmise aasta algul läks meil katki kaminaklaas (vahetamine ca 300 euri), siis pesumasin, seejärel juhtus boileriga midagi ning kõike seda just peale jõule, kahte sünnipäeva ja noh, kuud, kui meie peres läheb kõige rohkem raha. Mina olin siis veel lapsega kodune ja mehel oli siis väga vähe tööd=vähem palka, kui muidu. Vot siis oli küll selline tunne, et elu on ikka üks hädaorg 😀 Ehk, et aasta esimene kuu oli kõike muud kui ilus, aga ülejäänud aasta see-eest üks mu elu parimaid.
PS.
Ehmatasin ennast lolliks, kui nägin, et su blogi ning FB leht maas olid. See siin pluss veel paar on veel ainsad blogid, mida huviga loen nii, et jumal tänatud, et see sisiki hetkel vähemalt kuhugi ei kadunud!
jumal, see sündmuste kirjeldus on ju nagu meil – kõigepealt osutuks surnuks uhiuus aurumasin, siis külmkapp, siis boiler, siis ähvardas peldikupott otsad anda (veel hingitseb) ja kõige tipuks saabus KUUS KORDA SUUREM veearve, kui tavaliselt 😀 detsembrikuus! õnnistegija, halasta! aga tegelikult ongi nii, et kurta pole millegi üle – lihtsalt vahepeal lõppeb ka muidu õnneliku inimese jaks viimseni otsa. ma arvan, et see on okei… 🙂
You are only human 🙂 pai!
Oi, sinu blogi lugemisest ma küll loobuda ei tahaks! fingers crossed, et ikka jätkad 🙂
ega ma ju ei plaaninud ega plaani pooleli jätta ega ära kaduda – sellel “kadumisel” oli pistmist kõige muu kui blogimise endaga. 🙂
Ma olen üliõnnelik, et sinu blogi alles on :P! Torisesin hommiku otsa elukaaslasele, et mu lemmik blogi on ära kustutatud ja fb ka pole enam. Oleks mul häält, siis oleksin õnnest ilmselt kilkand 😀
Aga eks igas suhtes ole selliseid olukordasid kus pinged ja mured jooksevad kokku ning tahaks kõik pikalt saata. Pea püsti ja rōōmsalt edasi ;)!
ajasid mu itsitama! aitäh, armas. ja ka teise lõigu osas olen sinuga 100% nõus 🙂
Rahu! 🙂 Kõik saab korda, sa oled muhe ja sul on mõnus blogi. Ja see, kui keegi arvab kusagil teistmoodi või levitab niisama kõlakaid, on AINULT kadedusest.
Ja ei, see, kuidas aasta algab, EI OLE korrelatsioonis sellega, kuidas ta lõpeb. Ma võtsin 2014. aasta vastu Londoni äkases metroos lohutamatult nuuksudes, sest keegi, keda pidasin oma sõbraks, sittus mulle tol õhtul lihtsalt tuima näoga hinge. Elu teeb oma korrektuurid ja karma on bitch. Nii et lase olla, tuleb ka nende mihklipäev.
Kuid 2014. aasta lõpp oli aga täiesti meeliülendav. 🙂 Nii et see aastavahetus ei tähenda tegelt midagi. Ela edasi ja ole õnnelik. Kallidmusidpaid
ei-ei, see igivana asi lihtsalt valas tulle nõksa õli, aga ei põhjustanud – noh, et umbes miks see iial otsa ei saa ja mind ikka veel kummitab…
aga aitäh, ma ise suhtun asjasse umbes nii, et äkki ma jätsin kõik hüsteerilise pillimise möödunud aastasse ja uues aastas enam ei ulu. see oleks juba midagi, eh? 😀
sa oled hea 🙂
Ei tea, kas mingisugune tähtede seis on äärmiselt kehv või milles see asi on, aga mina tabasin end 1.sept hommikul sellises emotsionaalses madalseisus, et kohe nagu ei tahtnudki enam…mitte midagi…lihtsalt ei tahtnud enam ja kõik. Esimest korda elus. Tegelikult on tagantjärgi isegi naljakas mõelda nende mõtete üle, mis sel hetkel peas mõlkusid..aga samas üsna hirmutav ka. Ja mul pole põhjust midagi isegi hormoonide süüks ajada. Ma tõesti loodan, et see madalseis tuli mul ja ka Sul läbi teha selleks, et see aasta võiks tulla ilus ja õnnelik 🙂
mina arvan, et sul võib täiesti vabalt õigus olla. et kui sa ühe asja lõpetad “mustas augus” ja alustad uut avatud silmade ja kergema südamega, saab see ainult head tähendada. 🙂 kalli!
Ma klõpsisin eile vist paarkümmend korda, et ikka tsekkida, et kas su blogi on tõesti kadunud ja et ehk vahepeal pole tagasi tulnud. Mõtlesin, et proovin täna veel ja näed sa 😀 Mul on hea meel, et sa täiesti ära pole kadunud. Kuigi ma ei tunne sind isiklikult, siis su blogi on saanud kuidagi südamelähedaseks ja sa ise oled jätnud mulle ühe sümpaatseima mulje. Nii, et ma soovin sulle kõike kõige paremat 🙂
ma luban, et ma ei kao kuskile. mu lugejaskond on nagu kontsentreeritud hope for mankind – kõik nii lahked, altruistlikud ja alati arukad. ma peaks üks vana oinas olema (kahjuks, nagu selgub, vahepeal olengi), kui ma sellest vabatahtlikult loobuks. 🙂 aitäh sulle toetuse eest ja kõike kõige paremat sulle ka!
Oehh, kui tore, et sina ja su blogi tagasi on! Minagi jõudsin juba kõigile kurta, et mu lemmikblogi ja suurim inspiratsiooniallikas on netiavarustest kadunud! 🙂
Imeilusat uut aastat sulle, armas!
minul on ka hea meel, et mu dramaatiline kustutusaktsioon vett vedama läks – ma oleksin hirmus õnnetu olnud, kui kolm aastat meie pere ajalugu kadunud oleks olnud. ja blogimine ja mu imetore lugejaskond mõjub (nagu juuresolevalt pildilt näha) nii terapeutiliselt, et sellest loobumine oleks olnud täielik rumalus. kaunist uut aastat sulle ka, pai!
Sa oled üks imeline naine ja usun, et edaspidi saab kõik ainult paremaks minna 😉 Uus aasta koos uute mõtete, emotsioonide, kogemuste ja meeldejäävate mälestustega on kohal ja vana-aasta halb jääbki sinna vanasse aastasse 🙂
ei teagi täpselt, kuidas sind kõige eest ära tänada… aitäh, et sa minu jaoks olemas olid/oled!!11 <3
Mul oli ka NYE’l ugly cry to the max. Vana **** jäägu vanasse aastasse, uuel aastal vähem hormooniat ja rohkem harmooniat. Pai 🙂
no seda poleks saanud paremini sõnastada, you sõnasepp, you! pai!
Ja keegi ei kiusa ega narrigi ^.^
jepiiii ^^
Oh, see tunne on nii tuttav! Kui me alles oma korterit ehitasime, siis mul tekkis neid emotsionaalseid krahhe päris tihti! Eriti lõpu poole, sest kõik viskas üle ja tundus, et see õudus ei lõppe iialgi! Jube! Aga no, olen siiani elus ja kõik lõpuks lahenes ilusti 😀
Muide, kodumasinaid soovitan uurida ka internetist. Me tellisime kõik oma kodumasinad – gaasipliidi, ahju, külmkapi ning nõudepesumasina internetist ning ma arvan, et meil läks kõik kokku maksma nii 1000-2000 eurot? Samas kõik masinad on kvaliteetsed, energiasäästlikud ning nii-öelda tehnoloogia viimane sõna 😀
mina olen imestunud, et me remondid kõik oleme suuremate kriisideta üle elanud 😀 aga ma olen enam kui tuttav tundega “appi see kamm ei lõppe eal”. saime endale suure ja imelise boschi külmiku hirmus odavalt, sest ta oli vana hooaja mudel – meile muidugi sobib paremini kui hästi. tunne, et söök mahub vabalt kappi ära, ei lähe seal jäässe ja säilib erakordselt ilusa ja värskena… kirjeldamatu õnn. 🙂
Ma arvan, et meie ajutine korter tekitas mul rohkem stressi kui remont kuigi remondiga sai ka parajalt nalja. Värskelt värvitud laest kukkusid tükid alla, plaadid pandi vannituppa kõveralt, puidust laud kukkus ümber ja tekitas uude parketti augud. Ja need on vaid mõned pisiasjad 😀 aga lõpptulemus on päris rahuldav 🙂
Ja pole paremat tunnet kui uus, toimiv köögitehnika! Meil üürikorteris oli minikülmkapp. Samasugune nagu hotellitubades. Ehk sinna ei mahtunud mitte midagi 😀 ajutises korteris oli küll suur külmkapp aga sinna kogunes nii palju niiskust! Nüüd on meil aga uus külmkapp ja üleüldse uus, superköök seega kannatused tasusid kõik ära 🙂
Ka minul oli kahju, kui blogini ei pääsenud. Salamisi lootsin, et ehk plaanid ühte suurt kujundusmuutust ja oled varsti tagasi 🙂 “Kus on, sinna tuleb juurde” printsiip kehtib vist nii hea kui halva juures. Aga õnneks on kõik mööduv.
Sinu blogi on üks väheseid blogisid Eestis, mida üldse jälgin 🙂 Nii mõnusad, ausad ja otsekohesed postitused. Sind küll isiklikult tundmata arvan, et sul on väga kihvt iseloom ja tore perekond. Vähemasti resoneeruvad sinu arusaamad mõnusalt minu omadega ja seetõttu mu “subjektiivne” arvamus taoline ongi. Ma soovin sulle hästi palju rõõmu, energiat ja ettevõtlikkust. Tulles ise terviklikust perekonnast, kus vanemad kogu aeg lastega tegelesid ja koolis/lasteaias poolikuid peresid nähes, leian, et pere olemasolu on turvatunde tekkimise ja harmoonilise isiksuse arenemise alus. Nii, et kõike-kõike head teie perekonnale!
ma olen alati öelnud, et halvasti öelda oskab igaüks, aga sedasi kellelegi südamest rõõmu teha ja ilusti öelda… see on imetlus- ja austusväärne isikuomadus. 🙂 kallistan kõvasti!