See on ikka täiesti hämmastav, kuidas päikeseenergia toitel on võimalik ühe päevaga korda saata sama palju, nagu tavaliselt ühe sombuse nädala jooksul. Hommikul ärgates tegin Virsikule võis praetud, vahukoorega valmistatud munaputru, mida ta suure isuga sõi – päeva esimene võit! Siis tegin natukene tööd, võib-olla isegi vilistasin väikest viisijuppi, sest tuju oli lihtsalt nii hea. Pesin paar masinatäit pesu, riputasin Virsiku abiga kuivama (no see on nii armas – tema võtab kausist, ütleb ilmekalt “aeitäääääähhh!” ja ulatab mulle, et ma kuivama riputaksin), kraamisin magamistoa ära ja panin seejärel Virsiku riidesse, et Nõmmele Kardemoni jalutada, seal H’ga kohtuda ning üheskoos lõunat süüa.
Esiteks oli Virsik vabalt nõus vankris pikali olema ja väikese uinaku tegema. Päeva ma-ei-tea-kui-mitmes võit! Teel kohvikusse hüppasin läbi Nõmme Raamatust, et Kroonprintsessile Roald Dahli “Matilda” osta – lõpetasime just sama autori raamatu “James ja hiigelvirsik” lugemise ja kuna neiu on viimaks ometi piisavalt vana, et nö. “pärisraamatutest” aru saada ja neid hinnata osata, kavatsen ma talle kõik oma lapsepõlvelemmikud pähe määrida. “Matildat” neil ei olnud, aga leidsin hoopis imeilusas köites “Mio, mu Mio”, mida meil ka polnud ja mida ma hiigla ammu lugenud pole. Kassas maksmist alustades ütlesin müüjale ehmatusega, et raamatul oli küll hoopis kallim hind ja et kas tal ehk midagi sassi ei läinud. Järgmine võit – märtsi lõpuni olevat kõik raamatud -10% alla hinnatud! Rääkimata siis sellest, et Nõmme Raamatus on täiesti suurepärane teenindus ja tõeliselt autentne ja hea raamatupoe vibe.
Kroonprintsessile uus raamat, Virsikule… pudel rauasiirupit. Ole lahke, kullake! 😀
Ja aina paremaks läks – mäletate, ma arvustasin ükskord Kardemoni ja kurtsin ebaühtlase kvaliteedi ja niru teeninduse üle? Täna oli söök lihtsalt suurepärane ja teenindus ka hoopis parem, kui varem. Mina sõin kana, mozzarella ja basiilikukreemiga galetti (oivaline!) ning magustoiduks šokolaadikastme, jäätise ja mandlilaastudega kreppe (suurepärased!). H nautis kala-mereannisuppi, kiitis seda taevani ja sõi veel pearoaks rikkaliku lõhe ja köögiviljadega salati, mis nägi tõeliselt ilus ja ahvatlev välja ning maitses härra sõnul samuti suurepäraselt. Lõuna ajal saime kõne Maailma Parimalt Perearstilt, kes tundis muret teisipäeval antud vereanalüüsi üle ja käskis madala hemoglobiinitasemega Virsikule kohemaid apteegist rauasiirupit hankida.
Koduteel tegime nagu kästud ja põikasime veel läbi Leiumeka kaltsukast, kust sain endale laheda kampsuni ja Kroonprintsessile imearmsa Blochi seelikuga balletibody, mille hind poes on umbes-täpselt kümme korda kallim, kui mina tema eest täna maksin. Täitsa lõpp, kuidas inimesel võib ühe päeva jooksul vedada! Näitan teile kaltsukaleide eraldi postituses. 🙂
Ostsin endale Nurme lillepoest hea tuju ja korras kodu puhul kaks kimpu tulpe ja kui koju jõudsime, riputasin veel ühe masinatäie pesu õue kuivama ja jätsin Virsiku maja ette vankrisse magama. Et Virsik otsustas teha midagi talveune sarnast, tegin mina midagi, mis meenutas kevadist suurpuhastust – pesin köögikappe, aknaid ja kõike muud, mis mu teele ette jäi. 
Roosad tulbid kaunistavad mu magamistoakummutit. Parfüümipudelikesega poster on Kukupesa looming ja selle saab soovija enda ilunurgakesse või elutoaseinale soetada SIIT.
Kollased asetasin köögilauale – nende vahelt oli hea õhtuste kotlettide kõrvale Virsikuga “kuk-kuuu!” piiluda ja itsitada. 😀
Kõik need asjad võivad teile tunduda (ja ilmselt tunduvadki) argised ja nürid ning see postitus igav “käisin seal, tegin seda” loba, aga minu jaoks oli tänane päev nagu taassünd. Mul oli tänast intensiivset ja samas nii zen‘i päeva väga vaja ja tundub, et universum teadis seda. Aitäh, universum. 🙂
Oi, see zen paistab nii hästi seda postitust lugedes välja. Aitäh.
Mirjam, oled nii siiras ja vahetu ja ootan su postitusi alati suure huviga.
suur aitäh, hea R – see läheb mulle väga korda ja on nii kenasti öeldud. 🙂
Sa oled nii võrratu. Aitäh veelkord, kust universum Sinu näol teadis, et mul just enne reisi näole kaatrid tekkivad ja neid varjama pean?
aitäh sulle, pai Liis 🙂
Oh kui mõnus!!! Ma vajan täna sellist mõnusat päeva :). Patareid on tühjaks saanud 🙁
Ahh, sellised päevad on ju puhas võit.
Sellised pisiasjad teevadki päeva õnnestunuks.
Ma olen samamoodi üliõnnelik kui mingi hea leiu kaltsukast saan ja kui toit on hea. Minu jaoks pole halvemat tujurikkujat kui halb toit 🙁
Aga raamatutest, lähen just homme vennalapse sünnipäevale ja kavatsen talle ka kinkida enda lapsepõlve lemmikraamatud, Pöial-Liisi, Vaat mis juhtus, Saabastega kass jne. Praegu on Pro Kapitali majas miski raamatulaat, kus need raamatud on 5 ja 7 euri (http://www.apollo.ee/poial-liisi-13.html).
Ma olen ainult paar korda kaltsukates käinud ja tihti leian end mõtlemast, et peaks ikka uuesti minema. Äkki saan oma lapsele sealt odavalt kraami.
Aga mul on heameel, et sul nii tore päev oli ja sa seda hinnata oskad 🙂
see, kas lapsele midagi head saad, sõltub vanusest. nendele juba roomavatele ja mäkerdavatele lastele on natukene raskem leida, päris pisikeste asjad on enamasti nagu uued ja umbes kolmandast-neljandast eluaastast hakkab juba ka rohkem tutikaid asju olema. aga see ei tähenda, et vahepealsetele ülihäid pärle ei leiduks – ma iga kord leian ikka midagi. 🙂
Matilda oli lapsena üks mu lemparitest ka. Film niisamuti. Broadwayl käisime muusikali ka vaatamas ja nagu mingi uks lapsepõlve oleks avanenud – niii palju emotsioone tabas korraga. Nii-niii hea. Ei jaksa ära oodata, et mul siin keegi tahaks ka midagi päris raamatutest teada. Praegu tundub, et Pipile ja Matildale tuleks printsessikroon pähe kritseldada, et asi üldse arutlusele tulla võiks .. 🙂
no printsessikroonid vast ei päästaks, see tekst on natukene veel keeruline nii väikesele inimesele hoomata. eriti nende vanemate raamatute puhul, kus keelekasutus on nii rikas ja värvikas. isegi Kroonprintsessile pean päris palju sõnu nö. “ära tõlkima” veel, sest ilmselgelt ei ole ta jõudnud oma eluajal veel kokku puutuda näiteks sõnadega “tisler” ja “karabinjeer” (loeme praegu Pinocchiot) 😀
aa ja Broadway muusikali peale – sorri, ma olen nii kade, et me ei saa vist enam sõbrad olla 😀
Panin 10kuuse põnni eile õhtul esimest korda tema tuppa magama ning kujuta ette mu üllatust, ta ei ärganud öösel kordagi ja magas 10h järjest. Ma ise sain 8h magada ja arvestades, et seda juhtus viimati 6 kuud tagasi, siis tunne on küll imeline!
Töövõidud on olulised! 🙂
Haigelt armas beebi
Nii inspireeriv on lugeda, kuidas oskad igapäevaelust rõõmu tunda. See ongi õnn.
Võiksid teha postituse Loorest. Kui palju peate temaga tegelema ja üldse elust koeraga.
Mina olen ka nö ” päikse-inimene”. Energiat ja tahtmist on kohe nii palju kui väljas ilus ilm. I. on nii armas 🙂
Mk ei söö kunagi selliseid üüratuid koguseid mis I taldrikust paistab 😀 tavaline täks on spl….
mhmh ega I ka ei söö, aga tal lendab ikka arvestatav kogus üle õla ja osa söödab “aeetääähhh!” koerale sisse (kui me ei näe) ja siis on parem panna kohe rohkem – saab hästi kätte ka 😀 aga 1 spl sööb ikka rohkem… mingi kolm…