Kui te möödunudaastast või tänavust VLOGMASi (loe: jõuluajal iga päev uus video) näinud olete, teate, et meie lastel käib iga päev külas päkapikk Mila. Et ma olen sotsiaalmeedias nähtud päkapikuaruteludes viimasel ajal palju issand-miks-peab-laps-iga-päev-midagi-saama-hoiakut kohanud, mõtlesin, et kirjutan täna meie päkapikutraditsioonist. Meie päkapikk on võrratu!
Kui ma ei eksi, tuli päkapikk Mila esimest korda juba siis kui Kroonprintsess kolmene oli. Meie Mila ei ole niisugune päkapikk, kes vaikselt mandariini sussi sisse poetaks ja salapäraselt vehkat teeks – ta on uudishimulik (peaaegu-kooliealine, nagu hiljuti selgus) päkapikutüdruk, kes armastab kirjutada. Nii jätab ta ühes üllatusega alati ka väikese (spetsiaalsele vanutatud kirjapaberile) kirja, kus kirjeldab oma igapäevasündmusi või küsib meie laste omade kohta.
Lisaks sellele, et Mila armastab kirjutada, on tal suur huvi ka mõistatuste vastu. Möödunud aastal vahetasidki Kroonprintsess ja Mila vastastikku mõistatusi. Näiteks võis Kroonprintsess Milale kirjutada:
“Taevas päikesed, paistavad meile väikesed”
ja Mila omakorda:
“Lilleõied juustes tal,
tiivad nagu liblikal.
Imesid teeb üks-kaks-kolm,
tema võlujõuga tolm.”
Nii tuleb teisel oma järgmises kirjas ära arvata, mis mõistatuse vastus on ja vahel võib elevil Mila sõbrale mõistatuse ära arvamise eest tavalisest edevama kingituse tuua. Ka tublide tegude eest premeerib tähelepanelik Mila lapsi tunnustuse ja kiidusõnadega. Karistaja Mila ei ole – ta teab, et tema tulematajätmine oleks suur pettumus ja kurbus laste jaoks. Kui lapsed aga halvasti käituvad, on Milal kombeks kirja teel aru pärida ja lapsi järele mõtlema panna, mis niisuguse olukorra tingis. Kõiksugu probleeme on Milal võime lahendada – näiteks on meid igal aastal külastanud Jõuluvana järgmisel aastal pensionile minemas. Teame seda tänu Mila kirjale, milles ta teatas, et ta kuulis niisugust kõlakat, aga detaile ei tea – ainult seda, et tema vanemad (ja kogu ülejäänud Korvatunturi) on sellest õudselt elevil. Vanemad on vahel õudselt imelikud, leidis Mila….
Nänni toob Mila harva – peaasjalikult leidub sussi seest niisugust kraami, mis ideaalselt hommikusööki täiendab, kiudainerikast ja toitvat. Pähklite ja seemnetega Kalevi batoone, Maiasmoka toorbatoone, Loodusväe toorbatoone ning kõrremahlajooke ja sekka kuu jooksul paar üllatusmuna. Viimased on iga korraga suurem nördimus, sest ehkki ma ostan neid peamiselt lapsepõlvenostalgiast, ei ole neist minu laste ajal kordagi leidunud nii toredaid tegelasi, nagu need, mida meie omal ajal kogusime. Mäletate? Nii kurb – ma ei saa aru, miks nad neid enam ei tooda….
Muidugi on Mila näinud videot, mille Maiasmokaga koostöös tegime ja teab, kui väga lapsed armastavad nende marju tumedas šokolaadis! Hehe, lapsed… mitte, et ema ei sööks vahel öösiti salaja varusid vähemaks…. Aga nali naljaks – kuigi need suhkrusisalduse poolest tavalistest kommidest kuigi palju ei erine (loe: maitsevad ilgelt hästi), sisaldavad need siiski pärismarju ja et ma olen suur harjumuste kujundamisse uskuja, tundub mulle, et pärismarjade eelistamine tervet Mendelejevi tabelit sisaldavatele želatiinikommidele on just see, mille ma lastele kodust kaasa tahan anda.
Et teie lapsed (mitte te ise laste eest salaja, onju, mkm) saaksid ka Maiasmoka marjamaiustusi nautida, loosin kõigi selle postituse kommenteerijate vahel välja KASTITÄIE neidsamu marju ja puuvilju šokolaadis.
Selleks kirjutage mulle, millised on teie kogemused/traditsioonid seoses päkapikkudega ning lisage ka, milline maius SIINSEST valikust teile kõige ahvatlevam näib. 🙂
Võitja loosin välja 15. detsembril!
Kahju kohe, et endal seda kirjutamise soont ei ole, nii vahva mõte 😉 . Ka meie pere kahel lapsel käivad päkapikud ja toovad hommikuks miskit sussi sisse. Kommidega üritan samuti tervislikemaid valikuid teha ning vahel satub sussi sisse hoopis väike mänguasi, voolimissavi vms. Kõik need marjamaiused on väga head, kuid kui valima peab, siis alustaks tikrist 😉 .
Meil käivad klassikalised päkapikud. Hommikuks on sussi sisse pandud midagi. Mitte just kommi, enamasti puuvili, mingi toorbatoon, juukseklambrid/patsikummid jne.
Lemmik on rabarber šokolaadis
Minul on alles kohe aastaseks saav laps ning olen talle praegu pannud sussi sisse sümboolseid asju 🙂 Esimese detsembril sai oma esimese isikliku jõuluehte (sain iga aasta ühe ehte kinkimise traditsiooni mõtte sinult, Miiu!), lisaks on ta saanud veel puuviljapüreesid, Mysnack krõbedaid viinamarju ning mangot, lisaks ka ühed pisikesed puiduklotsid.
Minul päkapikud ei käi enam 🙁
Aga mäletan, et väiksena leidsin hommikul sussi kõrvalt suure karu pildiga pleedi ja ma olin jummala hämmingus, et KUIDAS on see võimalilk, et päkapikk nii suure asja jõudis mulle tuua!?! 😁
Veel mäletan, et ükskord leidsime vennaga kogemata päkapiku kommivarud üles ja sinna see värk soiku jäi 😐
Kõige rohkem tahaks proovida kirssi tumedas šokolaadis 😋
Kuna olen juba aastaid üksi elanud, siis mul endal päkapikud ei käi. Küll aga on minu arust täiskasvanuna ka päris tore teeselda, et päkapikud on olemas ja rõõmu nautida. Seega on mul selline komme, et kui keegi detsembri jooksul mulle külla tuleb, siis üritan ma kindlalt enne poest läbi käia ja enda kodus sussi sisse midagi poetada. Noh, pärast muidugi mängin seda mängu ka, et misasjaaa? Mis siin on mõni päkapikk käinud või..? Ajab sõbrad segadusse, naerma, rõõmustama ja mul on endal ka rõõmus meel.:)
Ahjaa, need apelsinid šokolaadis kõlavad päris hästi.. :))
Neiul käib päkapikk Miia, kel on alles esimene aasta käsil. Paar korda nädalas ta kirjutab kirja, uurib kuidas läinud ja edastab häid soove. Alles õppiva päkapiku kohta tuleb tal see hästi välja. Toob väga kasulikke asju. Meisterdamiseks vahendid (käärid, sädelevad värvid, värvipaberid jne), pisikesed kuuseehted (neiu sai enda toas okstele riputada), sukkpüksid, puzzled, köögi põlle jne. Miia on tore ja loodan, et neil on neiuga veel palju vahvaid aastaid ees.
Maiustamiseks oleks kast kirsse tumedas šokolaadis väga vahva jõulukink. 😊
Meil toob maiustusi või pisikesi mänguasju mida ma tavaliselt varakult koguma hakkan.. Näiteks petshopid, kuuseehted, little ty’d, sokke, kindaid, juukselõkse vms.
Samuti kirjutavad päkapikud kirju Pelle ja Ruudi, kui nad miskit tahavad kiita või laita. Samas on ka nii et kui ikka lapsez halvasti käitunud siis ei too midagi.
Meie pere sai sellel aastal ühe armsa traditsiooni võrra rikkamaks ja seda tänu Teie toredale perele. Kui eelmistel aastatel on lihtsalt päkapikk vahel harva mõne kirjakese jätnud, siis sellel aastal on ka lastel oma päris päkapikud, kellel on ka nimi ja kes iga päev kirjakese jätab ja ka vastuse saab. Ideaalne viis ilusaid mälestusi lapsepõlvest koguda, aitäh Miiu! Sain selle idee teie selle aasta vlogmasist ja panin asja kohe tööle. See lapselik imestus ja rõõm.. Tee jätkuvalt seda, mida sa teed, sest sa teed seda suurepäraselt!
Valikust oleks meie lemmik kindlasti apelsin shokolaadis. ☺
Ilusaid jõule Teie perele!
Meil on kodus pisike 1,5 aastane preili,kes puutub esimest korda kokku päkapikundusega .( Nii vahva vaadata,kuidas lapse silmad särma löövad ,kui oma pisikese käekesega soki seest midagi leiab). Sussi sisse toob päkapikk ikka pisikesi šokolaade ja kommikesi. ( varuks on ka omanimeline jõulukuulike). Traditsiooniks on saanud igapäevane teie video vaatamine. Olete nii vahva perekord.
Ilusaid ja tegude rohkeid jõule teie perele! 🙂
Ise veel lapsi kahjuks ei kasvata, kuid mäletan selgelt, kuidas ise lapsena päkapikke ootasin. Enamasti olidki minu sussi sees väiksemad maiustused, puuviljad jne. Kahjuks mõnikord jäi päkapikk tulemata kah, kui palju pahandusi sai tehtud.
Kuna olen suuremat sorti kirsihoolik, siis lemmikuks on just kirsid šokolaadis!
Tervitusi teie perele ja ootan meeletult veel Küprose reisi postitusi, nii armas äratundmisrõõm tekib- sai suvel isegi seal käidud. 🙂
Minu lapsed saavad hommikul mõne väikese maiustuse või tuubipüree vms.
Apelsin tumedas shokolaadis oleks esimene millega maiustaks
Mäletan lapsepõlvest, kui meie päkapikk tõi meile päris enda valmistatud kommi, mille oli ise paberi sisse pakkinud.
Mustsõstar šokolaadis tundub isuäratav.😋
Täpsemalt oli kogu lugu nii, et päkapiku varud olid otsas ja meie päkapikk pidi ootama seni kuni kõik meie pere lapsed uinuvad, seejärel valmistas karamellkommid ja pakkis need paberi sisse. Kõik selleks, et lastele mitte pettumust valmistada.
Kui ma väike olin, siis meie peres erilisi trditsioone ei olnud. Igal hommikul oli sussi sees üllatus ja kirju kirjutasin ainult jõuluvanale. Mul on eredalt meeles ühed jõulud, kui soovisin jõuluvanalt kassaaparaati, mis piiksus, vilkus ja millel oli liikuv lint, kuhu sai mängutooted peale panna. No nagu päris! Lõikasin Anttilast pildi välja ja kleepisin kirjale. Suur oli mu üllatus, kui leidsingi kuuse alt täpselt sellise kassa, nagu olin soovinud. Mulle ei mahtunud pähe, kuidas see võimalik on🙊 Aga teie pere päkapikk Mila on nii vahva. Kui kunagi endal lapsed sünnivad, siis see on üks selline traditsioon, mida tahaks ka enda perre tuua.
Mis puutub loosi, siis kirss tumedas šokolaadis kõlab hästi🍒
Minul on lapsepõlvest seoses päkapikkudega meeles see, et ema jäi ühel öösel vahele 🙂 Peale seda enam ei uskunud kuigi ta ikka üritas minusse seda usku süstida edasi. Nosida võiks Kirsse tumedas šokolaadis!
Kõik marjad shokolaadis kõlavad hästi. Vb lemmik kirss. Meie päkapikk toob enamasti nn tarbeesemeid. On olnud juukselõkse, käekell, lego friends jupikesi ☺
Meie lastel käib päkapikk Tuhvi, kes tundub sama ulakas nagu mu lapsedki. Pealeselle, et sussi seest võib leida igasugu asju on ta jätnud ka kirju ja teinud ka muid vigureid. Näiteks ühel öösel otsustas ta meie kassile süüa anda, nii et ajas ka jahukoti ümber ja pool kööki oli jahu
ja pisikesi jalajälgi täis. Oi, milline elevus ja rõõm meie lastel sellel päeval oli ja kuidas vanem laps käis ja kuulutas kõigile, millega see päkapikk ikka hakkama sai.Sel päeval polnud isegi tähtsust, mida ta sussi sisse tõi. Pihlakas ja astelpaju šokolaadis tunduvad päris põnevad.
Oh! Mina tahan ka sigadusi korraldada päkapiku nime alt!
Meil on olnud kaks varasemat aastat isetehtud advendikalender, aga sel aastal otsustasin ikkagi päkapikumaagia kasuks. See ju tegelikult sama, lihtsalt kingid pole koguaeg nina ees. Päkapikk toob üsna palju jõuluasju, nt piparkoogivorme ja siis saab tol päeval kohe piparkooke ka teha. Kuidas ta küll teab, et see meil plaanis oli? Raamatuid on ka sussi seest palju leida, neid siis kahe peale üks. Mõnikord saavad mõlemad midagi eraldi, mõnikord kahepeale.
Päkapikkude ja jõuluvanadega olen ma proovinud tekitada lastes (ligikahene ja justneljane) mängutunnet, et päkapikud ja jõuluvana on olemas, aga et kõik võivad ise päkapikud ja jõuluvana olla. Et idee on salajases rõõmuvalmistamises ja salapäras, et võib teha kinke, aga salaja. Ja kui teine küsib, et kes tegi, siis tuleb vastata, et päkapikk. Kuigi justneljane siiski kaldub seda maagiaasja ka uskuma. Selle küsimuse olen ma natukene lahtiseks jätnud, natuke maagiat ei tee kunagi kahju. Ise kasvasin ka umbes nii üles, et teadsin, et tegemist on mänguga, aga samas oli miski maagia ja salapära ka.
Pihlakas ja mustikas tunduvad väga mõnusad!
Meil hakkavad lapsed jõudma sellesse vanusesse, kus nad kahtlustavad mind asjade sussi sisse panemises.
Eelnevatel aastatel on päkapikud ikka maiustusi toonud. Kuid sel aastal jõuavad sussi sisse erinevad vajalikud nännid – sukapüksid, sokid, aluspüksid (tahaks hirmsasti praegu Henry kombel trussikud kirjutada :D), joonistusplokid, plastiliinid, riidepuud, pliiatsid, piparkoogivormid jne jne. Algul tundus, et need asjad saavad ruttu otsa, sest mõtetut nänni panna ei taha. Aga nüüd tundub, et äkki jääb päevi puudu hoopis. Suurem osa asju on sellised, mida oleks pidanud niikuinii ostma. Mind jätkuvalt hämmastab, kuidas nad siiani meenutavad heldimusega kordi, kui uusi sokke olen ostnud vms. Elu väikesed õnnelikud hetked. 🙂
Maiasmoka valikust on minu lemmikud mandlid täidises, eriti kookosega. Marju olen peljanud osta, sest tume šokolaad ei kuulu mu lemmikute hulka, aga nüüd on Miiu küll head tööd teind ja mul tekkis ka huvi proovida. Ja kui, siis ikka kõik proovin järgi. 🙂
Meie pere kolmel lapsel käivad päkapikud. Suurematele toob maiustusi või puuvilju, pesamunale “moe pärast” teise sordi mähkusid (ta on veel rinnapiima toidul). “Moe pärast” sel põhjusel, et ei peaks 7sele ja 5sele põhjendama, miks väikevennale päkapikk midagi ei too. Kuigi mind lapsena päkapikega distsiplineerit, ma oma lastega seda ei tee. Lapsed on alati head, lihtsalt nende teod on mõnikord mõtlematud.
Kommidest maitseks meie perele kõige rohkem kirsid šokolaadis.
Mandel mocca trühvlis, raudselt!
Päkapikk käib meil ka ja pigem toob midagi sellist, mida tavaliselt ei saa (allergiline laps ja igapäevast magusat ei söö, niigi valitult) Vahel ei käi ka, aga siis on emmel mäluga probleeme mitte laps halvasti käitunud 😋
Meie poiss veel nii pisi, et temal päkapikud ei käi. Küll aga on enda lapsepõlvest meeles see jõulumaagia..Mul oli samuti päkapikust kirjasõber Kati, kes küll moodsa päkapikuna hoopis trükkis kirjad arvutis 😀 Talle sai siis kirjutatud nii oma igapäevast kui ka salasoovidest aka Spice Girls’i Emma raamatu igatsusest (õnneks Kati tõi selle kah).
Mäletan siiani oma hämmastust kui sain endale Suure Päkapikuraamatu (super raamat, soovitan!) mida ma olin samal päeval poes näinud. Ei ma mõistnud, kuidas 1)päkapikud selle raamatu nii ruttu kätte said, pood oli ju öösel suletud! 2)selle tuppa tassisid.
Loodan oma pojale sama imelised päkapikud leida, khm.
Prooviks hea meelega rabarberit 🙂
Minule meeldib päkapikku teha ja seda ka suurtele. Minu ema tegi ka mulle, kui ma juba gümnaasiumis käisin, päkapikku ja see tegi alati hommikuti meele rõõmsaks. Püüan ise ka seda traditsiooni hoida, et isegi, kui usk imedesse ja päkapikkudesse on kadunud, poetan jõulukuul midagi ikka lähedaste sussi sisse.
Valikus olnud maiustest on kõige suupärasem mandel jogurtis
Minu lapsel päkapikud veel ei käi, ta on veel liiga väike, et nendest aru saada. Mina mäletan enda lapsepõlvest päkapikkude käimist hästi. Minu jaoks oli see aeg imeline ning ootasin igat hommikut väga. Fantaseerisin pidevalt, et millised nad välja näevad, kui pikad nad on, millise transpordiga liiklevad jne. Pisut suuremana esitasin juba emale küsimusi, et kuidas nad ikka läbi akna sisse pääsevad. Kuidas nad jaksavad üllatusmuna tassida, kui nad ise nii pisikesed on. Kas nad elavad meie maja lähedal, et nad pidevalt piilumas saavad käia jne. Lõpuks hammustasin läbi, et ilmset on nad ikka välja mõeldud ja ema luiskab. Hambahaldjat aga uskusin edasi. Natuke usun siiani 😊
Meil on viimased kaks aastat päkapikk Ruubi. Ka käib ja kirjutab ja toob lastele vaid Looduspere maiusevalikust tervislikke alternatiive (riisipalad sokolaadi ja kookosega – why not hommikusöögiks, kahju et mulle ei too). Toonud on ka väikseid SCHLEICH loomakesi, kes meil alati au sees on, templeid millega isetehtud kaarte kaunistada jms.
Eelmisel aastal tõi päkapikk kohe esimesel detsembril meile “Suur Jõuluraamat” raamatu, mida oleme usinalt lugenud ja kust päkapikkude elust rohkem aimu oleme saanud. Nüüd mõistame ka Ruubit paremini. Mulle meeldib see maagilisus ja meeldib, et lapsed sellesse usuvad. Üritamegi rõhuda jõulukuu emotsioonidele ja maagiale rohkem, kui faktile et keegi peab neile nänni tooma. Ei pea.
Samas olen mõlemas lasteaiarühmas tõmmanud liigsele maagiale kriipsu peale, kui osad on arvanud, et lasteaias võiks peale lõunaund ka päkad käia. Kui küsida neilt põhjuseid, siis kõige pädevamad neist on “ma ei tea, niisama”. See lasteaias päkapikutamine on minu jaoks täiesti põhjendamatu. Nii lähebki rõhk lihtsalt nänni saamisele, liigtarbimisele ja ka traditsioonide muutmisele.
Kirsid ja sokolaad, selle vastu ei saa. Kui siis vaid rabarber ja sokolaad … või apelsin on ka päris hea.. ja tikker… pekki.. (vesistab)
Minu enda kogemused/mälestused on nii suurepärased, et sooviks ajas tagasi minna . Ema oli võrratu oma erinevate aardejahtide ning teadmisi arendavate mõistatustega, kui tuli ette (vist kõikide päkapiku aastate peale 2 korda), et päkapikk pahanduse tõttu ei tulnudki, siis oli sussis ka kiri kurvalt päkapikult, kes selgitas, miks ei tulnud ning luges ka väikesed õpetussõnad, mis tekitas koheselt tunde tubli olla. Enda lapsel hakkasid päkapikud see aasta esimest korda käima, mõistatusteks on ta veel pisut noor, kuid vahvaid/soodsaid asju käelisteks jm tegevusteks ning ka mõned maiustused leiab ta oma jõulusokist küll. Ootan väga järgnevaid aastaid, et samuti millegi-kellegi nii vahva peale tulla nagu seda teie päkapikk Mila on!
Jumaldan kirsse tumedas šokolaadis!
Meie lastel on üsna tavapärased päkapikud. Üks päev on miski söödav (pirn/rosinad/mandariin) sussi sees teine päev mingi asi-asi ( vannipart/ mudelauto/ juukseklamber)
Maiustuste kohapealt. Valiks kas müstika või tikri tumedas šokolaadis.
Lapsena käisid päkapikud suht tihti, aga mäletan pettumust, kui leidsin sussist mandariini. Alles õhtul ju sõime neid kausist?! Meeldisid üllatusmunad, kus tõesti nii palju põnevat oli, mitte nagu tänapäeval. Mäletan ka neid hetki, kui suss tühi oli. Milline pettumus. Kui enda lapsed väiksed olid tegin ka erinevaid üllatusi. Vahel jätsin maiuse asemel väikseid teateid sussi õpetussõnadega. Kõige rohkem meeldis neile, kui poetasin sinna väikseid autosid, legosid, nukukesi. Kalender oli ka iga aasta. Minu lemmik on mustsõstar šokolaadis😉
Minu laps on sama vana kui Uku ja tal veel päkapikku ei käi. Aga järgmisel aastal kindlasti ja nii lahe oleks samuti oma päkapikk luua, et jõuluaeg oleks veel maagilisem.
Tikker šokolaadis kõlab nii hästi.
Meil käib Paula. Ta suurem asi kirjutaja pole aga küsimustelw vastab alati. Vahel küll päwvase viitega, aga vastab. Näiteks teame, et vennale toob üllatusi hoopis Paul ning Paula ise viib üllatusi veel 8 lapsele.
Maiatustustest lemmik on loomulikult maasikas sokolaadis 🙂
Mandel jogurti ka kookoshelvestega. Mm 😋
Aga minu 2.5a sel aastal esmakordne päkapiku teema. Jummel, ta ärkab igaöö vhmaly 2x, et äkki on juba hommik ja saab sussi sissr piiluda! 3 päeva on kella 5st roninud voodist välja ja sussist maiustuse nahka pistnud ja siis edasi maganud 😃 Naljatilk!
Mandel šokolaadi trühvlis tundub kõige isuäratavam. Väike reklaam mõjus ka muidugi hästi, need lähevad ühe hilise sünnipäevalise kingikotti seltsiks ka ilma võiduta. Minul pisiperet pole, lapsepõlvest ka suurt midagi päkapiku ajast ei mäleta. Kõik magus (kommid) olid defitsiit veel sel ajal, hiljem sai ühe kommi kaupa ostmas ka käidud 20 sendi eest kaalukomme..
Meie lastel käib Päks, kes 1. detsembril alati kaardi koos kirjaga toob. Päks toob lastele maiustusi!
Kommentaari kirjutama pani vist äratundmisrõõm(kurbus) tänapäeva üllatusmunade osas. Meie ajal (ha, ma ei ole tegelt väga vana) olid nii ägedad lõvid ja pingviinid jne…
Ja siis mõtlesingi kirjutada, sest avastasime, et selle aasta Kinderi jõuluteemalistes munades on jõulutegelased, kes tõesti meenutavad neid vanu üllatusmunade kujukesi. Lisaks on neil kaasas nöör ja saab kuusele riputada. Nunnud on. Tänu sellele on ilmselt lapsed meil ka mõned üllatusmunad rohkem saanud kui vb planeeritud…
Maiustest jäi silma mandel mocca trühvlis!
Minul on käinud päkapikud elujooksul vaid siis, kui olen hästi käitunud. Õnneks on olnud iga aasta advendikalender, seega täiesti ilma maiustustest/kingitustest ilma ei jäänud. Väiksena mäletan et sain küll palju magusaid asju, aga ka klambreid/patsikumme lemmiktegelastega, mänguasju ja muud huvitavat. Mäletan ka seda, kui 10-aastaselt sain teada, et päkapikke ja jõuluvana ei eksisteeri, see oli väga suur šokk, aga õnneks ei lõpetanud päkapikud sellega enda külaskäike.😊 Kõige paremad tunduvad sellest valikust Mustikas tumedas šokolaadis.❤️
Minu kahel lapsel(üks on 15) on sussid riputatud ukselingi külge. Hommikuti on seal kommi.
Meil on ka traditsioonilised päkapikud, kes enamasti toovad maiustusi. Lastel käivad lasteaias ka päkapikud, natuke jama on see, et väiksemal lapsel käivad iga päev lasteaias päkapikud, aga suuremal mitte. Seletan siis iga päev järele minnes, et neil käivad erinevad päkapikud. Maiustustest meeldivad mulle mandlid kookosega, mustikas ja astelpaju šokolaadis.
Meil käib ka päkapikk, vahel isegi minul 🙂
Sussi sisse toob tavaliselt müslibatooni või tuubipüree või maiustuse või väikse pusle või mõne raamatu.
Aga ma pean tunnistama, et ma olen üllatusmunade osas sinuga 100% nõus. Kui ma väike olin, siis need olid mu lemmikuimad asjad vist (väga harva sai ka, eks sellel oma osa), mul on siiani vanaema juures veel neid munadest saadud mänguasju alles ja need on reaalselt väga nunnud ja ilusad. Praegustest munadest saadud asjade puhul ei saa tihti arugi, mis asi see üldse on? Enamik on mingid plastik jubinad, millega mitte midagi teha pole mu arust ja laps ka nendega ei mängi, siis tihti ongi nii, et mingi aja pärast rändavad need üllatusmunadest saadud asjad lihtsalt prügikasti.
Maiasmoka maiustustest maitsesid mulle vist kirsid šokolaadis kõige rohkem, aga nende toorbaoonidest ma polnud kuulnud, peaks proovima.
Meid külastab juba kolmandat aastat päkapikk Mikk, kes kirjutab väga harva. Sel aastal oli algus paljulubav ja meie viiene leidis sussi seest neljal päeval järjest kirja. Aga viiene ei kirjutand ega joonistanud sel päeval vastu ja nii lihtsalt kirjavahetus katkeski. Ma usun, et näiteks homme oleks päkapikul kindlasti millestki põnevast kirjutada.
Kuna esimesel detsembril tõi üks teine päkapikk viiesele šokolaadikalendri, siis ütles B ise, et päkapikk ei pea nüüd kommi tooma. Kahel korral on siiski mõlema lapse sussi sees olnud 1 kasekese komm. Kõige rohkem rõõmu on päkapikk toonud duplo analoog kujukestega. Nii mina kui ka kindlasti päkapikk õppisid kiirelt, et Hiinast tellitud asjad on üsna kehvad. Ühe legomehikese käsi läks juba õhtuks katki. Ma isegi ei tea miks ma midagi vastupidist ootasin. Olen üsna kurb, aga sain hea õppetunni.
Ma heameelega prooviks kõiki maiuseid. Viiene on suur maasikasõber ning seda maitset tahaks minagi proovida.
Kujuta ette, et meil vanem tütar küsis, miks enam päkapikud ei käi… ta on 21 😃!
Teised lapsed on 16 ja 19, aga kuna nad kõik elavad veel kodus, siis ma naljapärast olen neile vahel midagi saapa sisse pistnud.
Varem käisid päkapikud Pille, Piia ja Peeter, igal lapsel oma. Aktiivne suhtlus ja kirjavahetus toimus nendega, päkudele kaeti väikeseid lauakesi, jäeti kirju ja kingitusi jne.
Lemmikud on kirsid shokolaadi.
Meie lastele toob päkapikk igasugu asju – väiksemaid mänguasju ja söödavat manti. Aga ostan alati poest võimalikult väikesed asjad. Tihti nad hommikuti ei söögi oma magusat kraami ära ja jätavad selle pärasteks.
Sel aastal nt saavad nad omale kuuseehteid, väikesed öölambid..
Niii vahvad videod teil, väga armas perekond olete!
Meil käisid päkapikud igapäev ja tõid alati maiustusi.
Hetkel enda preili väga pisike veel, ning ootame päkapikudega umbes 2aastat veel.
Sooviks proovida Rabarber tumedas šokolaadis.
Suuremal lapsel käib kolmas aasta päkapikk aga pisemal esimest aastat. Sussi seest leiavad lapsed nii mänguasju kui ka maiustusi, pisem muidugi tuubitoitu (püreesid,smuutisid).
Minu pisike veel 1,5a ja sel aastal veel päkapikke ei käi. Ideid aga olen juba kogunud küll 🙂 Minu enda päkapikuaeg oli puhtalt maiustustel põhinev ja ühtegi vimkat või kirjakest mina ei saanud.
Ma olen poes mitu korda seisnud nende maiasmoka maiustuste ees aga siiani pole suutnud neist ühtegi valida. Kõik tunduvad nii head, et tahaks kohe igat sorti proovida 😀
Meie pere lastel käib päkapikk, kes on samuti meisterdamise huviline, nagu meie tüdrukudki, sest just meisterdamiseks vajalikke tarvikuid sussi seest enamasti välja tuleb!
Valikust tunduvad väga maitsvad apelsinid šokolaadis!
Teile palju rõõmu ja head!
Minu kaheksakuusel tütrekesel veel päkapikke ei käi, aga tulevikus loodan, et ka meie majja satub mõni kirjutamishuviline päkapikupreili või -poiss. Hetkel on meie maja päkapikud sellised toredad tegelased, kes vahel emme jopetaskusse kommi või issi jopetaskusse müslibatooni poetavad ja seda aasta läbi.
Ja täna hommikul pisitütrega magamistoast väljudes avastasime, et päkapikud olid toonud meile jõulutähe ja NELI õhupalli!! Oi neid suuuri silmi ja veel suuremat mängurõõmu. Kuidas saaks päkapikke mitte armastada!!!
Kommidest on minu vaieldamatuks lemmikuks rabarber 🙂
Me ei ela Eestis ning nii on meil natuke miksitud inglaste ja eestlaste ‘päkapikundus’. Nimelt ilmuvad 1. detsembril välja minu laste päkapikud Taavi ja Triin- väikesed päkapiku-nukud, kes igal ööl ellu ärkavad ning midagi kordasaadavad. Samas ei tee nad ainult lollusi nagu inglaste päkapikud, vaid jätavad hommikuks ka mingi väikese maiustuse lastele. Täna hommikul sain näiteks päkapike kaela ajada, et lapsed ei leidnud koolis oma lõunasöögi-karbist tavapärast võileiba, sest leib oli otsas. Niisiis oli lastel päkapikud nende lõunasöögikarpides peidus koos kirjaga, et nad sõid öösel leiva ära, aga selle eest tegid nad lastele pasta-salatit asemele. Aga muidu on nad meil wc-paberiga kööki kaunistanud, mänginud jahu sees lumeingleid jne jne.
Mmmmmaasikaid shokolaadis tahaks küll kohe kangesti!
Minul enam päkapikud ei käi aga mäletan, et lapsena sai ikka alati aknalaualt sussi seest leida mōne maiuse ja vahel ka midagi huvitavamat nagu näiteks nukule uue kleidi vōi uued patsikummid, millega hommikul kohe patsid punuda lasin😄 tore oli see päkapikkude aeg 🙂
Jälgin Sinu VlogMasi ja Mila saadab nii ägedaid kirju! Väga inspireeriv on see, et Kroonprintsess loeb neid meeletult suure huviga. Hästi tore mõte! Meie beebi on alles 8-kune, nii et tema juures päkapikk veel ei käi, kuid minul ja elukaaslasel on päkapikk lapsepõlves käinud (käib siiani, kui ära ei unusta :D) ning kindlasti sooviksin seda traditsiooni ka oma lapsele edasi anda. Maiustustest sooviksin proovida eelkõige mandleid jogurtis kookoshelvestega.
Kuigi meie maja lapsed on juba nii suured, et päkapikkudesse ei usu nad enam ammugi, ootavad nad ikkagi detsembris sussiüllatusi – on selleks siis teatri- või muuseumipilet, väike maiustus või sõnumisedel algavaks päevaks, polegi niivõrd oluline. Väikseid rahuldust ja rõõmu pakkuvaid üllatusi võib jõulukuul teha sõltumata, mis vanuses on nende saaja. Meelsasti maitseksin mustikamaiust:)
Meie päkapiku nimi on Uku. Ka meil käib kirjavahetus päkapikuga. Pean tunnistama, et eelmisel aastal oli ta veidi usinam kirjutaja, ilmselt on sel aastal veidi kiire, aga vahel ta kirjutab siiski. Tema kirjad on alati kokku rullitud ja siis ümbris ära kaunistatud. Temagi on toonud lastele ristsõnu, teinud maiustuse aardejahti, kirjutanud mõistatusi, palunud, et talle pilte joonistataks, juhtinud tähelepanu ebasobivale käitumisele. Loomulikult toob ta ka maiustusi ja muid kingitusi, täna said näiteks tüdrukud endale uued kruusid, aga ta on toonud ka piparkoogivorme, käevõrusid ja patsikumme, sokke, jõulukaunistusi. Maiustustest toob Uku tavaliselt lastele selliseid nö erilisemaid/teistsugusemaid asju, mida me niisama poest ei osta. Ja traditsiooniks on ka saanud see, et alati toob Uku ühe korra enne jõule tüdrukutele suure üllatusmuna 🙂
Maiasmoka maiustusi olen poes sageli vaadanud ja mõelnud, et võiks proovida, sest näevad pildil nii isuäratavad välja, aga ostmiseni polegi veel jõudnud, seega võrrelda ei oska. Usun, et lastele meeldiks aga enim maasikas tumedas šokolaadis, mina ise tahaks proovida tikrit või rabarberit 🙂
Päkapikud on traditsioon olnud juba sellest ajast kui ise väike olin jah kahjuks veel lapsi pole meie mini peres aga kassil ja mehel käivad naad ikka 🙂 😉 . Mina pisikesena nimetasin seda jõulukuu imeloomakest Pikapäkaks miskipärast . Nii nii ootasin teda alati ja isegi vanaema juures käis ta mul ja eriti ootus ärevus oli vanaema juurde minna sest teadsin,et ta oli seal ka terve nädala ju käinud ja ootas igast head ja paremat seal sussi sees 😋😋 Mmmmm maiasmokka komme sööks küll, eriti neid kirsi omasid olen suur kirsside fänn 😋😋 Üritan viimasel ajal eriti leida alternatiivi ja asendust tavalisele sokolaadile ei ole ûldse hea seda tavalist sokolaadi enam näost sisse ajada kuigi olen kahjuks suur sokolaadi fänn 🙄🙄.. Siis on hea vahelduseks ka muul kujul seda maiustada 😊😊
Meie majas käib päkapikk (käpapikk, nagu laps vahepeal ütleb) traditsiooniliselt miskit maiust toomas. Tõsi, sel aastal olen rohkem vaadanud, et ei oleks ainult üllatusmuna vms šokolaad, vaid pisut etem kraam. Nt toorbatoonid ja looduslikumad kõrremahlad jne. Eks vahel harva juhtub ka mõni pisike mänguasi vms susis olema, mis lapse eriti rõõmsaks teeb, kui ta seda väga tahtnud on.
Ahvatlev tundub mustikas tumedas šokolaadis, aga kindel lemmik on mandel šokolaaditrühvlis.
Jälgin huviga alati teie pere huvitavat traditsiooni päkapikk Milaga, see on väga väga põnev. Meil mingit väga põnevat traditsiooni ei ole tekkinud, aga lastel on alati hommikuti sussi sees ootamas mõni vahva üllatus ja poetavad ka ise sussi sisse päkapikkudele vastutasuks miskit 🙂
Ohh, ma armastan jõuluaega! Laps on alles aastane ja sel aastal tal veel päkapikud ei käi, kuid järgmisel aastal usun, et on paras aeg alustada. 🙂 Ilmselt hakkab samuti saama igasugu batoone, kuivatatud puuvilju, duplo klotse ükshaaval vms… Hirmsasti olen juba aastaid ja aastaid mõelnud sellele, et mu lapsed saavad endale kindlasti kõige toredamad jõulutraditsioonid kaasa. Ma loodan vähemalt. Ma ikka igal aastal korraldan perele jõuluõhtuks mänge, juba nädalaid enne valmistun ette jne. Armastan kõike isetegemist seoses jõuludega – piparkoogitaigen ikka ise, glögi ise, kõrvitsad purki ise, kapsad ise, magusad mandlid jms jõulusnäkid ise jne jne… 🙂 Oeh, armastan jõuluaega…
Mulle tundub eriti maitsev tikker 😉
Meie pere pisil. Käivad kahed päkapikud. Ühed emme-issi poolt, teised vanavanemate poolt, kellega samas majas elame 🙂
Sussisisse leiab tee kas mõni puuvili, batoonike või hoopis mänguasi ☺️
Ja Lemmik neist kõigist on Mandel jogurtis ja kookoshelvestes.
Ja Lemmik neist kõigist on Mandel jogurtis ja kookoshelvestes.
Minul käisid päkapikud kaua-kaua, väljakolimiseni 🙂 Mõni üksik kord, kui oli suur pahandus, jätsid tulemata, aga seda ei juhtunud küll igal aastal. Kahjuks mingit seesugust põnevust ei olnud, ainult oligi miskit sussi sees. Enda laps on mõnekuune ja meil käivad päkapikud hetkel 1x nädalas (nii on olnud mehega koos elama hakkamisest saati), lisaks on isetehtud advendikalender. Meile on seal kommi, beebile enamasti Lego Duplo tükk (kui juba piisavalt suur on mängimiseks, siis on, millega mängida 😀 ), aga ka sokke jms. Päkapikk on talle toonud riideid. Tulevikus hakkab päkapikk ikka iga päev käima ja mul juba mõte jookseb, kuidas võiks välja mõelda, kuidas see päkapikuelu on ja kohe sellise romaani kirjutada sellest igapäevaselt 😀 Aga hakkasin mõtlema, et kui laps ja päkapikk lähedaseks saavad, kas see siis liiga traumeeriv ei või olla, kui tõde päevavalgele tuleb? Ma sain ikka korralikult haiget 🙁 Õnneks on mul veel 2 aastat aega selle peale mõelda! Ja antud valikust meeldiks tikker šokolaadis 🙂
Minul kahjuks enam päkapikud ei käi, aga kunagi käis samuti üks Mila nimekaim. Tema oli pigem selline vaikselt hiiliv ja salapärane ning need üksikud kirjad, mis ta aastate jooksul sussi sisse jättis, olid hindamatu väärtusega.
Minu arvates on eriti tore kui päkapikud toitvamaid maiustusi toovad. Enda lemmik Maiasmoka sarjast on must sõstar tumedas šokolaadis 🙂
Hei Miiu! Soovin su perele imelist jõuluaega! Minul käivad siiani päkapikud ja iga aasta riputan õhinaga sussi üles. Mulle heidetakse tihti ette, et olen juba selleks liiga vana.Usun, et vanus on ainult number ja sellest ei saa küll sõltuda päkapiku käimine. See on ilus ootus. Ma olen üldse hinges tõeline jõulu fänn. Juunis loen alati juba kuid ja päevi. Ma maitseksin meeleldi neid kirsse tumedas šokolaadis. Oleks ju hea panna mõni pakk kingikottigi…:D
Varasemalt, kui mehega kahekesi olime, siis aeg-ajalt võis padja alt miskit magusat leida 😊 (mees suur õlledegusteerija, siis ta leidis enamjaolt mõne käsitöö õlle 😀). Nüüd oleme juba kolmekesi, laps küll alles 1.7a, aga juba käivad ka päkapikud. Ikka vaatan, mida sussi sisse panen. Üldjuhul midagi sellist, mida tal nagunii vaja oleks või mis talle huvi pakub (nt patsikummid, värvipliiatsid, värviraamat, loomakujukesed, kamapallid, porgandimehu vms). 🙂
Maiasmoka sarjast hakkasid huvitama kõige rohkem mustikad 😊