I did this once before, but the materials weren’t quite right – the modelling clay I used was too brittle and gouache paint isn’t exactly durable if the kid pours water over her new toys. The toys became disassembled pretty fast and they weren’t exactly what I wanted them to be.
// Ma tegin seda juba ükskord enne, aga tookord polnud materjalid päris õiged – voolimismass oli liiga habras ja mure ja guašid pole just kõige õigemad värvid mänguasjade värvimiseks, eriti, kui pärdikule meeldib vett tuppa smuugeldada ja seda “söögitegemises” kasutada. Tookordsed mängutoidud lagunesid päris ruttu ära ja nad polnud päris nii head ja vastupidavad, nagu ma oleksin tahtnud.Yesterday I finally took a trip to an art supply store and bought Cernit (one of the strongest clays there is), a few pots of acrylic paint, some kids’ clay (for the kiddo to work with while I’m working on my project) and some brushes for painting. Cernit is a lot harder to work with than regular clay – it’s dense and wants a lot of love before it starts to obey. On the other hand it’s very elastic and won’t break even if you’re making the most delicate little details (like teensy toy spaghetti) and it doesn’t air dry so it you have all the time in the world to perfect your work. After it has been baked in the oven for a half an hour, it hardens and becomes extremely durable. Cernit is available in all sorts of different colors so you don’t necessarily need to paint the food – you can just make it with colored clay. I’ve liked my toys to be as realistic as possible since I was a little kid (I used to make my own play food with salt dough) so I wanted Ladybug’s to be painted. 🙂
Even though you need to really put your back, all your love and a good couple of hours into making these, it’s all well worth it. It’s a really fun project, the possibilities are endless and it beats having to buy plastic toy burgers and fries (the kind of food toy manufacturers see fit for little children) made in China. 🙂 I plan on buying some more clay soon and making chicken legs, more pasta, grapes, pancakes, carrots etc! I’m not out of ideas yet…
// Eile käisin viimaks kunstitarvete poes (Vunder Skizzes Pirni tänaval – imetore pood, imetoredad teenindajad, NII PALJU LAHEDAID ASJU ja uusi ideid) ja ostsin Cernitit (üks tugevamaid voolimismasse, mis üleüldse olemas on), mõned topsid akrüülvärve, paki lastele mõeldud savi (et printsess saaks samal ajal voolida, kui ma mängutoitude kallal nokerdan) ja paar pintslit värvimiseks. Cernitiga on palju raskem voolida, kui tavalise saviga – ta on tihke ja tahab palju rohkem armastust ja mudimist, et lõpuks alluda. Samas on ta väga elastne ja ei lähe katki ka kõige peenemaid detaile (nt imetillukesi spagette) voolides ega kuiva õhu käes, mistõttu on sul lõputult aega, et oma tööd viimistleda. Pärast pooletunnist ahjus küpsemist muutub ta kivikõvaks ja tõeliselt vastupidavaks. Cernitit on ka kõiksugu erinevates värvides, nii et mängutoite polegi ilmtingimata tarvis värvida – sa võid selle kohe lihtsalt värvilisest savist valmistada. Minule on väiksest peale olnud oluline, et mu mänguasjad oleksid nii realistlikud, kui võimalik (ma tegin alati endale soolataignast mängutoite) nii et mina tahtsin ka seekord toidud ise ära värvida. 🙂
Vaatamata sellele, et nende valmistamine nõuab tublisti näpujõudu, palju armastust ja mõnda tundi nikerdamist, on see kõik seda sada protsenti väärt. See on väga lõbus ja loominguline projekt, võimalused on lõputud ja see on kohe KINDLASTI parem, kui poest nõmedaid plastmassist burgereid ja friikaid (mis on mänguasjatootjate meelest kõige sobilikum toit väikelastele mängimiseks) osta. 🙂 Mina kavatsen varsti veel savi osta ja valmistada veel mõned kanakoivad, makaronid, viinamarjad, pannkoogid, porgandid jne. Mul pole ideed veel otsas…
Breakfast
Sandwich – bread, lettuce, cheese and cucumber. A little pea pod made the plate as well. 🙂
Spaghetti with meatballs
Tore ettevõtmine!
Tõesti hulga parem kui plastikust friikartulid, pizza ning lahedad näevad välja 🙂
vaatasime rootsis toys’r’usis ka mängutoidukomplekte ja no pole reaalselt mitte midagi peale rõvedate burkside ja friikate. 🙁
Appi, kui vahvad!!!!!!!! tahan kaaaaaaaaaaaaa …. 🙂
teeeeeeeeeeeeeeeee… 🙂
Wow! Eriti armsad on need munad
munad on mu lemmikud ka (sest neid on kõige lihtsam teha) 😀
Järjekordne asi mis lisanud mu to-do listi. Tänks 🙂
luba, et sa enda omi ka blogis näitad! 🙂
no isegi sinu tehtud play food näeb nii hea välja, et mul läks kõht tühjaks 😀
Ooo, nii coolid. Mulle ka plastsmassist variandid ei meeldi, aga kuskil Soome poes nägin eriti armsat puust toiduasjade valikut. Ja see valik oli eksponeeritud nõnda, nagu oleksid sa turul. Noh, selline lett. Et lähed ja valid sealt asju, mida osta lapsele.
Puust on ise muidugi kõvasti raskem teha, et siledaid ja väikeseid ja huvitava kujuga klotsikesi saada. Kui neid ei osta, siis ilmselt pean ka kunagi selle voolimisteekonna ette võtma!
puust on jah hullult armsad, see turuvaliku variant tundub eriti lahe. sellised on ka olemas, mis koosnevad juppidest-viiludest ja käivad krõpsuga kokku, et neid saaks puust noaga “lahti lõigata” (pitsad-saiad jms) 🙂 aga minu meelest need konkreetsed on päris kirved… ise teha ju lõbus ka!
ei, ma tegelt ka ei saa aru kuidas sa selliste asjadega hakkama saad. see tundub nagu filmist 😀 ma teen nelja tapeediga kaetud hipi purki juba kuu aega 😀
issand kui jõle tundub tapeediga katmine 😀 kõlab nagu massohism. voolimises ei saa ju midagi VALESTI minna, erinevalt vastikust liimisest rebenevast tapeedist, selle mõõtulõikamisest, hoolega silumisest… õõh.