Because Ladybug is turning four already in January, it’s about time we started to practice writing. She shows great interest in reading and writing and has known most letters and how to write her own name (more of ten than not she does it backwards, though) for a good while now so I thought we’d take a step further. My goal is to have her writing her letter to Santa on her very own. I’m pretty sure it’s a little too ambitious, but nothing bad ever came out of dreaming a little, am I right?
// Kuna kroonprintsess saab jaanuaris juba neljaseks, on tagumine aeg kirjutamisega algust teha. Ta on lugemise ja kirjutamise vastu alati suur huvi välja näidanud ja tunneb juba päris ammu tähti ning kirjutab oma nime (enamasti tagurpidi), mistõttu mõtlesin, et nüüd võiks olla aeg seda oskust edasi arendada. Minu eesmärk on panna ta jõuluvanale täiesti iseseisvalt kirja kirjutama. Ma olen päris kindel, et s ee eesmärk on pisut liiga ambitsioonikas, aga unistamine pole kellelegi kunagi kahjuks tulnud või mis? Pildilolevat vihikut soovitan kõigile väikeste kirjutajatele soojalt – minu mäletamist mööda maksis see ca. 2€ ja harjutused olid meie kolmeaastase jaoks väga paeluvad ja arendavad. 🙂
This little lesson of ours was a huge eyeopener for me – for the first time I ever, I got to really be proud of her not only for what she does but who she is and the kind of traits she possesses. Whenever she would draw a line that was crooked or just not perfectly neat, she would make a little joke, reach for the eraser and patiently redo the whole thing. I didn’t know she was this much of a little perfectionist, but I am really happy she is. What’s even better – even though I, too, am a perfectionist, she doesn’t take after me. I get irritated and upset while Ladybug stays calm as a cucumber and just redoes whatever she doesn’t think is good enough.
// Meie väike kirjatund oli minu jaoks täiesti uus kogemus – esimest korda elus sain ma tõeliselt uhke olla mitte ainult tema tegude ja saavutuste, vaid tema iseloomuomaduste üle. Muidugi olen ma varemgi heldinud, et ta on lahke, abivalmis ja hea huumorisoonega, ent see oli midagi täiesti uut. Iga kord, kui ta mõne pisut kõvera või mitte-päris-ideaalse joone tõmbas, tegi ta selle üle nalja (“hahaa, printsess Karlotta kõverad jalad!”), haaras kustukummi ja tegi kõik kannatlikult otsast peale ja korralikult ümber. Ma ei teadnud, et ta nii suur pedant on, aga mul on selle üle ainult hea meel. Mis veel parem – kuigi ka mina olen perfektsionist, ei ole laps minusse. Mina lähen närvi ja muutun kannatamatuks, kuid kroonprintsess säilitab rahu ja teeb kõik ümber, mis tema väikestele standarditele ei vasta.
She doesn’t have the correct grip down yet (even though we’ve practiced it) but I decided not to let that spoil her fun. Maybe I should get her one of those ergonomical pencil grips to help her learn? How did you teach your kids the correct grip?
// Ta ei hoia pliiatsit veel õigesti käes (kuigi seda on üksjagu harjutatud), aga ma otsustasin mitte lasta sellel tema rõõmu rikkuda. Äkki ma peaksin talle ühe neist pliiatsipidemetest ostma, mis korrektset asendit toetavad? Kuidas teie oma lastele õige haarde selgeks õpetasite?
Once she’s done with her little workbook (which will probably soon – she finished half of it in one go and would’ve continued unless it hadn’t been bedtime), she can move on to practicing writing some of her favorite words and names. I made her these little worksheets with family photos and clip art from the Google image search. The font with the dotted lines is available HERE – download it, install it on your computer and use it to make worksheets for your kids with the letters and words closest to his heart. After all – learning should be fun, right? 🙂
// Kui ta oma harjutusvihikuga ühele poole saab (mis juhtub ilmselt üsna varsti – ta tegi esimese hooga kohe pool vihikust ära ja kui uneaeg poleks peale tulnud, oleks ta selle suure innuga lõpuni ära täitnud), saab ta harjutamist jätkata endale kõige südamelähedasemate nimede ja sõnade läbi. Ma tegin talle need harjutuslehed meie perepiltide ja Google pildiotsingust leitud clip art’ide abil. Punktiirjoonega font on pärit SIIT – lae see alla, installi oma arvutisse ja tee selle abil oma lastele neile meeldivate tähtede ja sõnadega harjutuslehed. Õppimine peab ju lõbus olema, kas pole? 🙂
ah, kui lahedad töölehed!
aitäh!
Pliiatsipide?! O tempora o mores! Aga jämmemat sorti kolmnurkne(!) pliiats oleks kindlasti abiks 😉
hehee! ma polnud ka sellisest kaasaegsest vidinast midagi kuulnud, googeldades leidsin. kuskohast saab kolmnurkseid pliiatseid, ma küsin?
http://bfy.tw/293W
very funny, peter 😀 ma tegelikult mõtlesin kohalikku kaubandusvõrgustikku, ilmselt sa mõistsid seda isegi? kuigi jah, tõele au andes andis google otsing “kolmnurkne pliiats” vasteks apollo raamatupoe, nii et joke’s on me…
Õpeta teda pliiatsit, lusikat õigesti hoidma näiteks nii, et tee nimetissõrmega pliiatsile pai (no samal ajal kui ta seda hoiab eksole), kui sa saad aru, mis ma mõtlen. Me ikka rääkisime, et enne kui sööma hakkad, proovi lusikale pai teha sõrmega ja ikka sättisime seda õigeks, pliiatsiga samamoodi ja selgeks sai. Kusagil 3,5a oli selge täitsa 🙂
saan aru! proovime lusikapai ära järgmisel söögikorral 😀 aitäh!
Meil ka hetkel sarnased teemad 🙂 Pliiatsi õige hoiu kohta oskan öelda nii palju, et meie puhul kolmnurkne pliiats abiks ei olnud. Nüüd, õpetajate soovitusel muretsesin “lohukestega” pliiatsid (http://www.penandpaper.co.in/content/images/thumbs/0002759_lyra_groove_slim_12_color_pencils_code_2821120.jpeg). Maksavad oluliselt rohkem kui tavalised pliiatsid, kuid juba nädalapäevade järel on edusamme märgata ja minu meelest investeeringut väärt 🙂
proovime mõlemad ära, nii kolmnurkse kui lphkudega! aitäh 🙂
Meil sellised, 12tk maksab Selveris 17.90, aga iga senti väärt.
Minu lapsed muidu kirjutamise ja värvimise vastu huvi ei tundnud, aga poiss nüüd kooli minnes kulutas paki värvipliiatseid kuuga läbi 😀 Ehk siis igakuine kulu paistab tulevat..
http://www.writeleft.co.za/content/images/thumbs/0000616_stabilo-easygraph-easycolours-left-or-right-handed-pencils.jpeg
Ikka suuna teda pliiatsit õigesti hoidma, enne kui selline hoid kinnistub, pärast on palju raskem ümber harjuda.
Minu tütar hoidis pliiatsit valesti (kolme sõrmega), lasteaias harjutati kohe ümber ja see tegi lapse esialgu vähe tusaseks küll, aga käe täpsus paranes kiiresti. Oleks teadnud, oleks ise kohe algusest õigesti õpetanud.
Teise lapsega olin targem, nii süües kui joonistamises on tema käsi täpsem ja kindlam.
Väga tubli tüdruk sul ja need töövihikud on väärt ost – lapsel huvitav ja hariv üheaegselt.
Poodides on olemas jämedad kolmnurksed pliiatsid, piisab nendest ja imevidinaid polegi vaja tegelikult 🙂
(kasutan juhust ja kiidan su blogi ka, aitäh nii toreda ajaviite-lugemise eest!)
suuname-suuname – st. mina ei suuna, sest ma ei oska isegi pliiatsit korrektselt hoida (piinlik), aga H ja H emme drllivad teda ja ma ostan talle nüüd selle kolmnurkse pliiatsi ka. tänan sind komplimendi eest ka muidugi 🙂
Ma “lohutan” sind sellega, et kõik lapsed ei õpigi õigesti pliiatsit hoidma:D (mhkmm..vihjan endale jahmm). Mäletan väga hästi,kuidas mind hoolega alatihti õpetati seda õiget pliiatsihoidmist aga mul oli nii ebamugav ja hoidsin ikka endamoodi….ja siiamaani:D. Samas ei leia, et see midagi muutnud ka oleks.
Muidugi E alles nii pisi, et kindlasti ta õpib selle ära:)
jepp! mina ka üks neist lastest 😀
E. on väga tubli! Ja noh..eesmärgid peavadki vähe lennukamad ju olema ja jõuludeni on veel natukene aega küll (kuigi ma juba tundsin kiusatust herr Buble jõulualbum mängima panna ühel õhtul..) 🙂
ära hakka!!! sa lasid praegu jõuludžinni pudelist välja 😀
Jep-jep. Ma ostsin juba uue kaneeli – apelsini küünla ja põletasin seda juba eile 🙂 Ja rasedaisud panid täna poes paki verivorste korvi.
Mul ükspäev kummitas “Let it snow” 😀 Sinu tehtud harjutuslehed on väga kihvtid ja tänuväärsed. Üks minu armsamaid mälestusi lapsepõlvest on just sellest ajast kus ma olin vist umbes kahene-kolmene ja ema õpetas mind lugema. Ta tegi minu jaoks värvilised sõnakaardid ja mul on siiamaani meeles, et “koer” oli türkiissinine, “emme” oli tumeroosa ja “kodu” oli oranž. (:
ahhhhhhhh kui armas mälestus :’) ja jätke teie, Lible, ka oma naljad – ei hakka veel jõululauludest rääkima, muidu mul tuleb kiusatus ja siis on novembri lõpuks juba serv ees… 😀
Need harjutuslehed on geniaalsed, võtan kindlasti ise ka kasutusele, kui aeg käes.
Tee seda kindlasti!
Väga vahva mäng lastele, mida koolis vanematele soovitan on selline:
Kirjutage postnote´idele erinevaid lühikesi sõnu ja lauseid, mida siis E võiks proovida lugeda. Esialgu võib mängida sõnadega, hiljem lausetega. Kleebid toa neid täis ja palud E´l otsida ja sulle lugeda ( EMME, KOER, SAI jne).
Hiljem kirjutad laused, näiteks “JOO PIIMA”, “LÄHME ÕUE” jne. Lapse jaoks on see mänguline ja ta ei saagi aru, et ta tegelikult õpib.
Sama on arvutamisega. Näiteks, palud tal paberil olevad numbrid kokku arvutada ja nii mittu kükki teha, paberil on näiteks 1+2, tema arvutab kokku ( kasutada saab näppe, klotse, värvitud jäätisepulki jne) ja siis kükitab. 🙂
Meil kõik selle sarja vihikud täidetud samuti 3-5a vahemikus. Head, lihtsad ja selged ülesanded 🙂
See font on küll hea leid! Näitasin seda oma lasteaiaõpetajast sõbrannale ja uurisin, et mis ta trükitähtedest ja numbritest arvab, et saaksin mehe vennalastele ka küllatulekuks midagi huvitavat meisterdada, oma laps veel pisut liiga väike. I ja J pidid trükitähtedest pisut valesti olema, et I-l näiteks ei tohiks olla üleval ja all seda kriipsukest, vaid peaks olema sirge pulk, numbrid vist ka päris ei klapi. Kusjuures puidust täheklotsidel pidid ka paljudel need I-d valesti olema, et lasteaias ja koolis vist õpetatakse teisiti. 🙂
Aga sellegipoolest hea idee ise lapsele oma piltidega töölehed meisterdada, pluss veel eriti äge, et saab pilte värvida ka, väga lahe! 🙂
mhmh i’d tekitavad segadust jah, ma lihtsalt ütlesin, et ära neid tee 🙂
Tubli laps! 🙂 See on tegelikult oskus omaette sellises (valesti) pliiatsi hoidmise asendis nii täpselt neid kontuure järgida. Sind kiidaks ka andeka tähtede harjutuslehtede idee eest.. tubli ema ka! 😉
Ma tahaks ise seda vihikut täitma hakata kohe, kuniks lapsi kuskilt võtta ei ole! 😀
selverist saad 😀 või kroonprintsessiga harjutama tulla 😀
tähendab, jah, tule õpeta ta pliiatsit hoidma – ma ei oska!
Soovitatakse lapsele osta siis kolme küljega pliiats, sest siis ta õpib pliiatsit õigesti hoidma. Samuti ka värvipliiatsid.
Siis, kui on kolme küljega pliiats, siis õpetada lapsele, et pliiatsil on kolm külge. Igasse külge läheb üks sõrm – pöial, kotinõel, pikk peeter. Ja siis seda alati enne hariliku kasutamist meelde tuletada.
Ja muidugi ongi põhirõhk kolmeküljega pliiatsitel. Kui on rohkem külgi, siis pole lapsel mugav panna enda sõrme sinna küljele.
Muidugi see eespool mainitud pliiatsipideme on ka väga hea. Aga siis samuti tuletada meelde, et on kolm “auku” ja et mis sõrm asetseb õigesse kohta.
Ja kolme küljega pliiatseid leiab igas poes tavaliselt. Selveris, rimis, prismas jne. Tuleb ise vaadata ja otsida. Nii värvipliiatseid kui ka harilikku.
Mina tuletan nii lasteaias lastele alati meelde. Nende jaoks uus ja huvitav, samuti tihti tulevad küsivad meelde tuletamiseks sõrmede nimetusi.
Loodan, et enda mõtet liigselt ei korranud 🙂
Suurepärane kommentaar! Aitäh nõuannete eest, meile asjadele nimede panemine sobib õppemeetodina suurepäraselt, ma poleks ise selle peale tulnudki! 🙂
Väga tubli neiu :). Super, et ta ise tunneb huvi ning tahab õppida kirjutama :). Mäletan, et mulle meeldis ka kunagi neid kirjutamise harjutusi teha lasteaias 🙂
Tubli piiga ja nii vahva, et emme julgustab, E-l ka õppimislust kohe suurem ning oli ka rõõmsat naeru kuulda, kui kiita sai, et nii hästi läheb. Imetore! 🙂
Lovely idea says the teacher who cant hold rigth on the pen 😉
I really love the idea with the worksheets
Võibolla ma olen nüüd totaalselt hiljaks jäänud selle kommentaariga ja teil jõuluvana kiri valmis 🙂 aga ma soovitan pliiatishoiu korrigeerimise kohta lisa lugeda. Mõningad allikad väidavad, et pliiatsihoidu ei pea korrigeerima, vaid tuleks tegelda vastavate lihasgruppide tugevdamisega ja hoid paraneb iseenesest. Korrigeerimisel on omad ohud. Näiteks: “When a child is forced to use a “proper” pencil grasp before the shoulder and arm muscles are ready to support it, you may find fine motor problems emerging, such as holding the pencil in “weird” ways, messy work and even avoidance of drawing and coloring tasks.” (Allikas: http://www.ot-mom-learning-activities.com/pencil-grasp-development.html). Ja “Whilst it’s important to start encouraging the correct pencil grip at a young age, it’s important to be aware that you are encouraging the correct age-appropriate grip. Getting a 3 year old to use a tripod grip when their muscles aren’t developed enough will only result in them using an awkward version of the grip and these incorrect habits are hard to correct over time. However, you can support the development of their pencil grips by developing the underlying skills required for manipulating a pencil properly, such as grip strength, finger isolation, shoulder stability and postural control.” (Allikas: http://www.occupationaltherapychildren.com.au/blog/parents-pencil-grasp-gripping-guide/). Peenmotoorika arendamiseks soovitatakse voolimist (play-doh, plastiliin jne), helmeste nöörimist, pintsettidega tõstmist, kõik väikeste vidinatega mängud, kus on kolme sõrmega vaja midagi haarata. Mänguasjadest nt nupumosaiigid või midagi sellist: http://www.amazon.co.uk/Rainbow-Peg-Play-Activity-Set/dp/B00000IVHT/ref=sr_1_10?s=kids&ie=UTF8&qid=1446141249&sr=1-10&keywords=pegs Ma panin tähele, et minu lapsel oli pintslihoid õige siis, kui ta vertikaalis maalis (nt molbertil).
Eks sa ise hinda allikate usaldusväärsust, ma ei julge lasteiaiaõpetajatele vastu vaielda 🙂