Nagu te pealkirjast lugeda võite, avastas E enda jaoks täna hommikul uhiuue ja põneva kontseptsiooni. 😀 Küllap on ta natukene veel väike ka – nagu ma aru olen saanud, ei saagi väga paljud temavanused lapsed taskuraha?
Kuna ma kõigile kolmele lapsele kolmanda samba avasin, on neil kõigil nüüd LHV’s oma pangakontod, millest jutt täna hommikul algaski. Esimesed kaks veel oma rahaga ei majanda, aga kaheksa-aastasel on seni olnud kolme purgi süsteem, mille raamatust “Tom õpib rahamängu” omaks võtsime: “säästan”, “kulutan” ja “annetan” purgid. “Säästan” purki tuleb panna pool kõigist sissetulekutest ning ülejäänu kahe teise purgi vahel omal vabal valikul ära jagada. Näiteks: kui laps saab sünnipäevaks 20 eurot, tuleb 10 eurot pista säästupurki ning ise valida, kas kulutamiseks jääb kasvõi 9 eurot ja annetamiseks 1. E jagab enamasti umbes nii, et 60% võtab endale ja 40% paneb annetamispurki, mis minu meelest on väga mõistlik ja armas jaotus. Nüüd, jõuluajal, peakski üle vaatama, palju sinna kogunenud on, ja laskma E’l valida, mida ta selle rahaga teha tahab.
Kõigi kulutuste jaoks on E’l koolipäeviku tagaosas üks lehekülg, kuhu ta saab koolipuhvetis tehtud ostud koos summadega kirja panna, et oleks parem tagasi vaadata, mida ja kui palju kulunud on. Mina tema oste ei kontrolli (püüan vaid hellalt suunata, et ostetud maiused oleksid enam-vähemgi mõistliku koostisega ja et ta ostaks maiustusi vaid neil päevil, kui ta on pikemalt jalutanud ja hüppenooriga hüpanud või kehalise tunnis käinud, st et tal ei oleks üleliigset kulutamata suhkruenergiat keres), rahapäeviku pidamise nõudel on rohkem selline kasvatuslik, tulevikus majandamiseks ette valmistav eesmärk.
Regulaarseid sissetulekuid ehk taskuraha E’l siiani olnud ei ole (peamised sissetulekud on olnud sünnipäevad ja korrad, kui ma ei ole ise viitsinud Väikevenda magama panna ning olen teenust sisse ostnud) ja jutuks tuligi see täna, kui E isalt mingit laenuks antud raha tagasi nõudis ja H ettepaneku tegi, et me võiks lapsele pangakonto teha, kuhu saaks kohe laenu võttes (endal ju kunagi sularaha ei ole, kui vaja on) ülekande teha. See viis omakorda mõtteni, et E võikski arveldada omaenda pangakaardiga – see muudaks väljaminekute kontrollimise tema jaoks rahapäevikust sootuks lihtsamaks. Tellisin talle LHV noortekaardi ja leppisime kokku, et ta võiks taskurahaks saada 8€ kuus.
Kuidas teile see summa tundub? E ise ütles, endal silmade asemel dollarimärgid, et tema jaoks on 8€ kuus nagu kaheksa miljonit. 😀 😀 😀 Ja kui vanalt teie lapsed taskuraha saama hakkasid? Kas olete ka rahatarkuse arendamisega juba kuskilt otsast algust teinud? Ma ise mõtlen, et minu elluastumine, ehkki muudeski küsimustes väga raske ja turbulentne, oli täis väga halbu finantsotsuseid (sh paar SMS-laenu jooksvate kulude katteks), ja ehkki ma muidugi plaanin (kui jumal lubab) juures olla ja lapsi nende iseseisva elu hakul toetada, võiks tunnetus, mismoodi rahaga ümber käia, neil juba algusest peale kuidagi luuüdi sees olla, et nad saaksid võimalikult varakult oma parimat elu elama hakata.
Meil ka 8 aastane ja hakkas taskuraha saama, teeme nii, et 5 emmelt ja 5 issilt. Sai omale kella osta, kui oli paar kuud kogunud. Nüüd tahab ka maiustusi osta. Selles mõttes on hea, et tavise tajub juba ära raha väärtust- nt kui ta poes midagi tahab,et ma talle ostaks, siis ma ütlen, et sul raha olemas, osta. Siis ta ikka mõtleb pikemalt, kas on ikka vaja 😄 ja tihti jääb ostmata. Pangakaardi tegime ka alles, sinna on kaugel elavatel vanaemadel kena üllatus-taskuraha saata. Samas oleks hea, et laps enne ikka korralikult raha oskab lugeda ja üksi poes kassas maksta (vanema kauge pilgu all küll), viipemakse on küll lihtne, aga see sentide lugemine õpetab ehk rohkem, kasvõi kannatlikkust ja matemaatikat 😃
See on ikka VÄGA hea, kui laps juba ise raha väärtusest aru saab 🙂
Ma saan samamoodi ja olen rahul. (13)
Meil on ka väikesel määral taskuraha teemaks praegu. 7a kogus omale raha ja sai osta tahvelarvuti. Kassasse kogunenud sendid oli vaja üle lugeda ja “rahaks” vahetada ja selgus, et kõige lihtsam viis oli lapsele pangakonto teha ja sai ka kaart võetud. Siiani pole preili taskuraha kunagi saanud vaid raha on kogunenud sünnipäevadega või kui vanaemad ja vanaisad annavad vms. Aga nüüd kui piiga koolis käib siis aegajalt sõbrannad tahavad peale kooli poodi minna ja minu oma läheb siis kaasa aga kuna raha tal igapäevaselt kaasas ei ole siis osta ta midagi ei saa, mis siiani pole tema jaosk probleem olnud. Nüüd aga ma ei teagi kas peaks talle tekitama ka mingi nädalase või iga kuu taskuraha millega peab ise majandama või pole ikka vaja ja saab siis raha kui küsib või peab oma sünnipäevade raha eest toimetama ja kui raha kas siis sulas, et näeks kuidas raha “kaob” ja oleks lihtsam lapsel arvestada palju tal on vms või kaardiga et tal kogu see arvutamise mure ära kaoks. Ja mida peaks laps oma taskuraha eest ostma? Tuttaval on juba veidi vanem laps ja neil on nii et laps ostab kõik selle mis lapsevanema jaoks mõttetu aga laps tahab ise. Noo meil see tahvelarvuti ost natukue nii oli et ise me talle seda osta poleks tahtnud kuna ei näe väga suurt vajadust aga samas see ei ole väga mõttetu asi ka, noo näiteks nagu LOL nukk mida on niinii vaja kuna teistel on aga ise ta sellega ei mängi ( teada teeme kuna eelmine aasta kingiks sai), et ma ei tea kas ma lubaks tal oma taskuraha eest ükskõik mida osta aga samas vist keelata ka ei tohi. Väga raske! Ilmselt ma mõtlen väga üle kogu selle taskuraha teemaga aga noo mis teha 😀
Ei mõtle üle, minu meelest see on vägagi selline teema, et ülinormaalne on mõelda ja vaagida. Eks see jura ostmine ja pärast kahetsemine on ka osa rahatarkuse teekonnast, ma kardan, mida vahele jätta ei saa. 😀
Mul on 9aastane ja 6aastane kodus. Mõlemal on olemas pangakontod, kuhu on kogunenud sünnipäevarahad, taskurahad jne. Suuremal on kontol natuke üle eesti keskmise kuupalga ja nooremal natuke rohkem kui pool sellest summast.
Meil lihtsalt on üliagarad vanavanemad (ainsad lapselapsed mõlemalt poolt), kellel oma lapsi kasvatades olid pigem kitsad olud ja no nüüd lapselastega ollakse kõvasti heldemad kui mulle meeldiks.
Tihti saadakse vanavanematelt nädalaks 10-20 eurot lapse kohta, mille siis valdavalt pangaautomaati komandeerime ja nende kontole, sest mul puudub igasugune huvi selle vastu, et suurem selle koolis nännile kulutaks. Kord kuus või kaks korda kuus (vahel ka harvem kui neil huvi pole), siis vaatame palju jälle kogunenud on ja mõtlevad, kas midagi on neil kindlasti vaja mida mina nõus ostma ei ole. Oma rahast tulevad alati ostud raskemalt kui minu rahakotist 😀
Just uurin ka kolmanda samba tegemist mõlemale lapsele, sest aasta lõpp läheneb suurel kiirusel. Ideaalis võiks siis ju osa sellest rahast investeerida aga seda peab lastega rääkima.
Laste kolmandasse sambasse vist ei ole selles mõttes mõtet, et nemad ei saa tulumaksu tagasi 🙂 Ma ei tea, kas lapse nimel kasvukonto saab avada?
Saab!
Lahe, ma avan!
Selles mõttes on mõtet lastele III sammas teha enne aasta lõppu (kasvõi üks euro sinna
kanda) seoses järgmise aasta seadusemuudatusega
https://www.err.ee/1153461/seadusemuudatus-paneb-inimesi-pensioni-kolmanda-sambaga-liituma
Jah, seda kindlasti, aga koguda aktiivselt sinna lastele vist praegu veel mõtet ei ole – ajahorisont ju nii pikk, et elluastumisekski jõuab normaalselt koguda 🙂
Mul laps hetkel 11 ja selline mõistlik tüdruk. Taskuraha annab talle hoopis vanaisa, nädalas viieka. Mis on piisav, et pikkadel päevadel kui huviringid lõppevad viiest-kuuest on ta saanud ka midagi mõistliku vahepalaks osta. Mina ise pole siiani talle väga taskuraha andnud. Mõned üksikud korrad, kus mündid on pihus olnud. Need rändavad kassasse. Kuhu siis kogutakse raha millegi meeldiva ostmiseks või kulutamiseks. Kulutamine toimub tavaliselt kord aastas kui reisil käime. Kus ta siis saab endale kõike meeldivat oma raha eest lubada. Teise osa eest on ta ostnud endale telefoni ja palju muud vajaliku. Just nimelt asju, mida muidu oleks mina pidanud talle võimaldama :). Kassasse tuleb raha tööd tehes, sekka ka väiksemad summad vanaemalt-vanaisalt. Suvel müüb kartulit, värvib aeda sügisel-talvel õmbleb skrantsisid ja müüb koolis laadal või kohalikul jõuluturul jne. Talle väga on meeldinud neid töid teha. Eelmine detsember kui ta hakkas 11 saama ja ei suutnud valida, mida jõuluks ja sünnaks soovib tekkis tal mõte. (Pool aastat varem oli perre lisanunud kaksikud poisid, kes said peretuttavalt kingiks kuldsed väiksed mündid oma sünniaasta loomaga) Et soovib ka enda sünniaasta münti. Kuna sellest oli möödas pea 11 aastat oli võimalik osta vaid ühes suuruses ja kallist münti. Nii ta pani selle alla oma säästud ja kõik kingid. Jõuluvana tõi vaid paar raamatut. Aga märtsiks oli raha koos, minu väikese toetusega, ihaldatud münt käes. Nüüd kui pool aastat hiljem vaatasime maksis antud münt kolmsada eurot rohkem. Sellest on tal tekkinud hasart ja ka selleks aastaks soov. Et kõik sünnipäeva rahad lähevad uue mündi alla. Väiksema ja tunduvalt odavama, aga päris armaas ja tore investeerimine 11 aastase poolt. Et kes otsib ideed kuhu laps saaks oma raha paigutada siis võib seda kaaluda. Münte on palju ja erinevas väärtuses. Plika on põnevuses. Kalkuleerib ja valib. Oluliselt tublim kui mina 😀 Pangakaarti tal pole just selles mõttes, et raha on silme all ja paremini hoomatav. Tuttavad tegid lapsele, aga nädalane raha oli kiiremini kadunud kui sulas. Läksid sularaha peale tagasi. Tuli selline pikk ja segane kommentaar. Aga nii tore on teiste lahendusi lugeda. Täiega meeldib see teie kolme purgi süsteem, peaks poistega paari aasta pärast kasutusele võtma.
Lapsele saab LHV’s teha investeerimiskonto kuhu siis pangakaardiga makstud summadelt lisaks natuke raha koguneb. Mul mõlemal suuremal see olemas. Nad mõnikord unustavad ära, et mingi osa läheb minema hoiusesse aga enamasti teavad täpselt, et kui maksavad 1,50, siis arvelt läheb maha 2€
Minu esimene poeg (ka Uku) on küll alles 4,5-kuune, seega mingit rahatarkust ma talle veel õpetada ei saa. Küll aga tegin talle samuti LHV-sse nii 3.samba kui Kasvukonto. Kasvukonto jaoks tegin endale püsikorralduse, et igakuiselt kannaksin tema pangakontole raha, kust see siis järgmise püsikorraldusega edasi Kasvukontole läheb.
Ise olen üsna hea finantskäitumisega: olen aastaid oma kulusid kirja pannud, et näha, kuhu raha “kaob”, kulutan alati vähem kui teenin, investeerin ja säästan. Loodan, et oskan seda edaspidi ka oma lapsele edasi anda.
koolilaps (praegu 4 klass) on saanud 5 eur nädalas pangakaardile, mida siis kulutab peale kooli puhvetis. Trennipäevadel rohkem, teistel päevadel kas üldse mitte/vähem. Muud ostud arutame alati läbi ja ostame.
Ülioluline on hea rahatarkus juba noorest peale ja mina igal juhul usun nii pangakaardi kui taskuraha süsteemi. Nähes oma tuttavate pealt, kellel ei olnud regulaarset taskuraha, vaid raha küsiti ja anti nii nagu vaja oli, siis täiskasvanuikka jõudes ehmatab neid ära, et ka kuu lõpus võib ootamatuid kulutusi tulla. Ühesõnaga taskuraha õpetab planeerima ja vastutama. Ja kui 8-aastaselt tarka majandamist alustada, siis võib teismeiga vähemalt selle küsimuse osas leebemalt mööduda. Jõudu!
Soovitan väga family economyt, mis õpetab lapsele, et raha ei kasva puu otsas ega tule seina seest.
https://simplyonpurpose.org/resources/
tõmbasin sealt enam-vähem kõik resource’id alla, aitäh!!!
Mulle tohutult meeldib see kuluta, säästa, anneta süsteem. Kuidas aga seda säästu osa lapsele seletad? Et kui kogub siis saab midagi suuremat osta? Sellises vanuses laps ilmselt väga ei taju seda “millalgi kui rihkem on” teemat. Või kas laps paneb kohe algul mingi eesmärgi, mille jaoks ta kogub?
Tal on eesmärk – kogub Disneylandi jaoks. Ja ega seal tegelikult polegi midagi seletada, selles mõttes, et ma ise kogun ka raha “eimillekski”, sest kogu raha lihtsalt ei ole mõttetustele kulutamiseks. Täna ta näiteks sai meie peale pahaseks ja teatas, et ta ostab endale oma säästude eest telgi ja kolib sellesse elama. Kunagi ei tea, millal võib sellist “käige-kõik-seenele-raha” vaja minna, suurel siis või väikesel. 😀