My mama dearest came over from Stockholm for a day so we could go see a notary together. Long story short: the apartment we live in is both mine and my mom’s childhood home and as of today, I’m the legal owner of this home of ours – like the most epic 25th birthday present or something. 🙂 The main reason we had to take care of this technicality is because our home desperately needs renovating (as in if we don’t do something about it, the poor wiring will cause our home to burn down) and to be able to do so, we are probably going to need a loan from the bank. We’re waiting for an offer from the construction company and I’d really appreciate it if you guys could keep your fingers crossed for us so we can afford to tear some walls down and completely rebuild our apartment (and post about it on the blog!). 🙂
// Minu kullast kallim emme tuli meile täna üheks päevaks Stockholmist külla, et me saaksime koos notari juures käia. Pikk jutt lühidalt: korter, milles elame on nii minu ema kui minu lapsepõlvekodu ja tänasest olen selle ametlik omanik mina – nagu 25ndaks sünnipäevakingiks või nii. 🙂 Peamine põhjus, miks selle praktilise asja praegu joonde ajasime, on see, et meie koduke vajab hädasti kapitaalremonti (nii hädasti, et kui me aastaid ülekoormatud ja tänaseks suures osas läbi põlenud alumiiniumjuhtmestikuga kohe midagi ette ei võta, põleb meie väike palee lihtsalt maha) ja et me talle seda võimaldada saaksime, peame ilmselt pangast laenu võtma. Ootame ehitusfirmalt pakkumist ja ma oleksin väga tänulik, kui te saaksite meile pöialt hoida, et töö hind oleks meile jõukohane ja et saaksime siin mõned seinad maha rebida, juhtmestiku välja vahetada ja oma kodu täielikult ümber teha (ning sellest muidugi blogisse postitada!). 🙂
I made some pasta bolognese for lunch and Peach ate! Because Peach is a breast milk addict, getting her to eat solids is a huge struggle and I’ve tried refusing nursing her so she’d eat. What a circus… 😀
// Tegin lõunasöögiks pasta bologneset ja Virsik sõi! Kuna meie pere pesamuna on jõle rinnapiimasõltlane, on talle tahke toidu söötmine täielik peavalu ja ma olen nüüd proovinud talle rinda keelata, et ta ometigi sööks. Selline tsirkus… 😀
Mama just left to take the ferry back and it’s just as heartbreaking as always. Lucky for us, we’re spending a week in Stockholm at the end of February so it won’t be long until we see each other again 🙂
// Emme istus just takso peale, et laevale tagasi sõita ja me oleme siin täpselt sama nukrad nagu alati, kui managa hüvasti jätma peame. Õnneks on meil veebruari lõpuks piletid ostetud – sõidame nädalaks Stockholmi ja ei pea seega taaskohtumist üldse kaua ootama. 🙂
assa raks, palju õnne! sul ikka toimub järjest neid suuri asju, oma bisnex, oma kinnisvara, takkapihta terendav kapitaalremont. silme eest võtab kirjuks!
ma ei julge veel üldse hõisata, et terendab. mõtle, kui ei terenda!
Mul on kodus kohe-kohe aastaseks saav tissisõltlane. Ainus asi mis hästi läheb on õhtupuder, muudel söögikordadel ajan teda lusikaga taga (okei, ta istub söögitoolis, AGA võimlema pean ikka).
Kui vahepeal nädala haiglas olin, siis sõi kenasti (ega tal ju muud üle ei jäänud) ja kuna rinnakombe tagasi õpetasin kadus see eeskujulik söömine seitsme tuule poole.
Mul lastearst veidi vangutas pead, et mismõttes nii vähe sööb, aga ma (enam) ei stressa, kaalub juba uhked 11,4kg 😀 niiet juurdevõtmisega muret pole.
nojah, seljuhul muidugi pole midagi muretseda – mina muretsen ikka kirglikult, sest mu üheaastane kaalub ainult ca 8 kg… ta on muidugi sünnist saati kribu ja kui ma ajuga mõtlen, siis ma ülearu ei põe, aga emadele pole paraku antud seda ajuga mõtlemise kapatsiteeti ülearu 😀
Tõsi 😀 ohh, mõnusalt kerge!
Suured õnnesoovid korteriomaniku staatuse puhul kaa!
🙂
tead, on jah täitsa käepärane teine 😀 aitäh, nunnu!
Appi, mis moonid! (?) Hingematvalt kaunid 🙂 Palju õnne, kinnisvaraomanik!
anemoonid 🙂 on tõesti jumalikud. aitäh!
Palju õnne kinnisvara omanikuks saamise puhul!
Ja I on tõesti väga kerge! Meie kaks kuud noorem kaalub nii 2kg rohkem 😀 Mu unistus oleks kergemad lapsed, et neid rohkem süles kanda jõuaks 🙂 (Meie peaaegu neljane on nimelt 20kg raske).
Pöidlaid hoian ka, et kapitaalremont võimalikuks saaks! 🙂
Vanad juhtmed on tõesti kole asi. Eks kõik asjad kipuvad aja jooksul läbi minema kasutamise käigus ja kui tapeeti vahetada on veel meeles, siis sageli juhtmete peale ei mõelda.. Tore, et vähemalt teie pere sellele mõtleb ja murekohta näeb – loodan, et teil selle “pisiprojektiga” kõik imetabaselt hästi läheb!
Pildid on alati nii imeilusad ja vahvad! Lapsed on ka imearmsad 🙂
Palju õnne, korteriomanik!
Ja hoiame pöidlaid, et kõik sujuks nagu lepase reega.
Mul ka aastane, kes varem sõi putru ja püreesid mõnuga aga sai väikestelt sugulastelt nohu ja no siis oli kõik. Suu kriipsuks ja söö ise sega soga. Nädalaga kaotas 700g …mul olid närvid nii läbi 🙂
Aga nüüd saab näputoiduga hakkama (varem kettis kõik välja, kui mõni suurem tükk suhu sattus). Ütlen siin naljagapooleks, et meie lapsel oli vaja haigeks jääda, et tükitoitu taluma õppida 🙂
Küll I ka provokatsioonile allub 😉
haha “söö ise seda soga” võtab hästi kokku meie argipäeva 😀 virsik sööb heameelega tükitoitu… tähendab, sama “hea” meelega, nagu kõike muud, ehk mitte eriti – ta tahaks ikka ainult piima juua 😀 aga mõned toidud nagu lähevad alla ka.lihtsalt see 400g päevas, mida aastased väidetavalt sööma peaks… helesinine unistus…
Oiii kui tore, et saab hakata sisustuspostitusi ootama ja silmadega õgima.. Kui jaksu, siis update’i võimalikult palju erinevatest etappidest, nii põnev oleks jälgida!
ausalt, kui mul ometi avaneb see võimalus… ma postitan KÕIGEST! ma nii loodan, et kõik läheb nii, nagu peab!
Niii põnev ja hoian pöidlad pihus! 🙂
suur aitäh!